Egiptuse kunst (0)

Sisukord
Sissejuhatus..................................................................................................lk 2
Mastabad .....................................................................................................lk 2
Astmikpüramiidid.......................................................................................lk 3
Püramiidid...................................................................................................lk 3
Kaljuhauad .................................................................................................lk 4
Sfinksid.......................................................................................................lk 5
Templid.......................................................................................................lk 5
Kokkuvõte..................................................................................................lk 6
Galerii.........................................................................................................lk 7
Kasutatud kirjandus..................................................................................lk 9
Sissejuhatus
Muistse Egiptuse kunst , eriti arhitektuur , on väga huvitav ja kaunis. Selle ilu mõistmiseks tuleb aga teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Nimelt uskusid egiptlased , et peale inimese surma elab hing edasi ning naaseb teatud aja pärast kehasse. Seepärast säiliatigi surnukehasid väga hoolikalt, need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi , et surnu saaks hauataguses elus elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed.
Mastabad
Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ( hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest. Maa-aluseid ruume kasutati ohvritoiminguteks ja lahkunu hingele sobiva ning maist elu meenutava keskkonna loomiseks. Alla hauakambrisse viis tavaliselt kaljusse raiutud püstine šaht. Mastaba püüti ehtitada võimalikult võimas, et paremini kaitsta muumiat, agaa ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Sinna maeti tavaliselt vaarao lähikondlased ja ülikud, kuid enne püramiidide tekkimist ka vaaraod. Vaarao mastaba ületas kaugelt kõik teised haudehitised, nii nagu vaarao oli oma eluajal kõigist tähtsam.
Astmikpüramiidid
Vaaraode võimus suurenemisel ei rahuldanud neid enam madalad ja pealt lamedad mastabad. Nad hakkasid haudehitise maapealseid osi kõrgemaks ehitama, kuid jätsid maa-alused hauakambrid enam-vähem samasugusteks. Nii moodustusidki maailma esimesed püramiidid, astmikpüramiidid (pilt 2)
Mõnede uurijate arvates ei hakatud mastaba maapealseid osi kõrgemaks ehitama mitte ainult vaarao võimu näiatmiseks, vaid trepi ehitamiseks. Arvatakse, et astmikpüramiid peaks kujtama päris treppi, mida mööda valitseja hing võis teiste jumalate juurde taaevasse tüusta ja nendega oma surematuses ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp.
Vanim teadaolev astmikpüramiid asub Sakkaras ning on ehitatud umbes 2750 aastat eKr. Sakkaras olev püramiid oli mõeldud vaarao Džoserile ja pidi kopeerima tema paleed. Keskel asus hauakamber, seda ümbritsevatesse ruumidesse oli paigutatud mööbel, ehted ja muud valitsejs lemmikaarded. Püramiidi ehitusmaterjali kohta on erinevaid arvamusi - ühed ütlevad, et püramiid oli ehitatud telliskivdest ning kaetud lubjakiviga, kuid teised arvavad , et maailma esimene püramiid oli üleni lubjakivist ehitatud. Sakkara astmikpüramiidi looja, vaarao Džoseri ülempreester ja peaminister Imhotep, on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat, mille tulemusena oli Sakkara astmikpüramiidi maapealne osa lõpuks 62,5 meetrit kõrge.
Püramiidid
Egiptuse ehituskunsti suurteosteks on püramiidid, mida ehitati ainult Vana riigi ajal. Need kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje tänu oma suurusele, mõõtmete täpsusele ja tööle, mis nende püstitamiseks on kulunud. Eriti võimsad ja uhked pidid need aga välja nägema vahetult pärast nende ehitamist, kui püramiidide välispind oli kaetud särava ja lihvitud lubjakiviga, mis aga kahjuks kasutati ära Kairo linna ehitamisel 14. sajandil. Püramiidide sisemus oli aga umbne , seal olid vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud peale matust kinni müüriti ning väga keeruline koridoride süsteem. Selline süsteem ehitati peamiselt ohutuse tarbeks, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteedega ning paljud ristuvad üksteisega. Osa koridore on järsu kallakuga ja mõnedlõpevad äkki järskude šahtidega. Koridorides on raske hingata , sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Kahjuks ei takistanud ei keeruline koridoride süsteem, ega käikude kinnimüürimine hauarüüstajad, seetõttu on ka enamus püramiidides asuvatest haudadest aaretest tühjaks tassitud.
Vana riigi kõige võimsamad ehitusmälestised on kolme vaarao püramiidid, mis asuvad Egiptuse pealinna Kairo lähedal Giza platool (pilt 3). Neist kõrgeim on vaarao Cheopsi püramiid, mis on 146 meetrit kõrge ja seepärast ka maailma kõrgeim püramiid. Selle peaaegu perfektselt ehitatud püramiidi lasi endale valmistada Vana-Egiptuse kuningas Cheops aastatel 2551-2471 eKr. Praeguseks on selle arhitektuuri meistriteose kõrgus ainult 136 meetrit. Cheopsi püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber. Esimene hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ning see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis . Teine kamber, nn. kuninganna kamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47 meetri pikkune käik, mis viib peamisse hauakambrisse ehk nn. kuninga hauakambrisse, kus asub ka kivist sarkofaag.
Keskmise riigi ajal lõpetati püramiidide ehitamine, sest need ei olnud eriti turvalised ja nende ehitustööd kurnasid rahvast ning hoolimata keerulistest käikudest leidsid hauarüüstajad hauakambrid siiski üles.
Kaljuhauad
Uue riigi ajal hakati vaaraosid matma peamiselt kaljuhaudadesse. Seestpoolt oli hauad uhekete reljeefide ja sammastega kaunistatud, kuid haudade sissekäigud olid väga hoolikalt kürbeliiva sisse peidetud, et hauarüüstajad neid üles ei leiaks. Kaljuhaudade ülesanne oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses.
Teadaolevalt asub kõige rohkem kaljuhaudu Teeba lähedal Kuningate orus. Seal arvatkse olevat üle 15 haua. Kõige vanem haud, mis Kuningate orust leitud on kuulub vaarao Thutmosis I. Kuningate orust on leitud ka üks täiesti puutumatuna säilinud haud. See kuulub lapsvaarao Tutanhamonile(1336-1327 eKr).
Sfinksid
Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga kuju mütoloogiline olend . Sfinkside skulptuurid tähistasid valitsejat või päikesejumalat. Kõik Egiptuse sfinksid on pärit Vana Riigi perioodist.
Kuulsaim sfinksi kuju on Chephreni sfinks Giza platool (pilt 4). See on oma nime saanud Vana-Egiptuse vaarao Chephreni järgi, kes püstitas Giza platoole teise kolmest suurest Giza püramiidist. See kujutab endast jumal Ra-Harahtet ning kuulub Chephreni hauakompleksi juurde. See maailma kuulsaim sfiniks on väljaraiutud hiiglaslikest liivakiviplokkidest, mis jäid üle Chephreni püramiidi ehitamisel. Arvatakse, et see 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk sfinksi kuju on pärit 3. Aastatuhandest e.Kr ja on seepärast ka vanim tedaolev monumentaalne vaaraoportree.
Templid
Suurte võimsate püramiidide läheduses asusid ka paljud templid. Templi põhiosaks oli müüridega ümbritsetud sammasõu, kuhu pääses läbi väravaehitise, kust võisid sisse astuda ainult vabad inimesed. Väravaehitis ehk püloon koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid (neljatahulised teravatipulised kivisambad). Sambad, millega templeid kaunistati jäljendasid Egiptuses kasvavat taime papüürust, lootost ja palme. Pülooni taga asuva sammasõue sambad ja seinad olid aga kaunistatud rohkete värviliste hieroglüüfide ja reljeefidega. Sammasõue taga asusid põiksaal, mis oli mõeldud ülikutele ja templi pühamu, kuhu võisid minna vaid preestrid . Ka tagaruumide seinad olid kaetud värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest.
Egiptuse kuulsaim asub aga rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel suurtest püramiididest Giza platool. Abu Simbeli tempel (pilt 5) on üle üle 30 meetri kõrge ja lai ning 65 meetrit sügavusse kalju sisse. Templi sissekäiku valvavad neli üle 20 meetri kõrgust hiiglaslikku kolossi ning nende jalge ees olevad 10 Ramsese ja 10 Horose kuju.
Kokkuvõte
Egiptuse arhitektuur ning surnute matmine ning säilitamine on põnev ja mõneti isegi parem kui tänapäeval. Egiptlaste meistriteosed , püramiidid on ehitatud tolle aja ja isegi tänapäeva kohta imekspandava täpsusega. Maapind , millele püramiidid kunagi ehitati on täiesti tasane (maksimaalne kõikumine 2 cm). Nad mumifitseerisid oma surnuid hämmastava osavusega. Alles viimase sajandi jooksul on Egiptuse vanadest kaljuhaudadest leitud mitu peaaegu täielikult säilinud surnukeha . Surnukeha, mis on säilinud üle 4000 aasta. Niiluse kallastel moodustuvad püramiididest, kaljuhaudadest ja templitest lausad terved „surnute linnad“, kus ühes võib olla lausa sadu haudu . Olen kindel, et vaaraode hästi säilinud surnukehi ja veel avastamat kaljuhaudu leitakse veel ning juba mõnesaja aasta pärast teatakse Egiptusest palju rohkem kui praegu. Egiptus ei väsi meid kunagi üllatamast.
Pilt 1 Mastaba Pilt2 Astmikpüramiid
Pilt 3 Püramiidid Giza platool
Pilt4 Sfinks ja Cheopsi püramiid Giza platool
Pilt 5 Abu Simbeli tempel
Kasutatud kirjandus
„Kunstiraamat noortele“ Tiiu Viirand. Kirjastus „ Kunst “ 1984
8. klassi kunstiajaloo konspekt. Õpetaja Tiina Adamson
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/giza.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Mastaba
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vaaraod_puramiidid_evelin.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1vana_egiptuse_arhitektuur.ht m
http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/3-egiptuse-kunst
http://et.wikipedia.org/wiki/Chephreni_sfinks
www.meeri.org/Tekstid/Egvanriik.doc
liisreier.pbworks.com/f/4%20Egiptus.doc
9