Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. maailmameistrivõistlustel hõbedamedali, tal on neli Euroopa meistrivõistluste pronksmedalit ning ta on neljakordne Nõukogude liidu meister. Sarajevo olümpial sai Levandi viienda ja Calgary olümpial kaheksanda koha. Levandile meeldis tüdruku visa iseloom. Jelena treenib siiani Levandi juhendamisel. 14-aastaselt võitis Jelena Eesti meistrivõistlused täiskasvanute klassis, olles parem endast vanematest ja kogenumatest tüdrukutest. 3 Trennide rohkuse tõttu vahetas Leena pärast 9. klassi kooli. Gümnaasiumis käis ta Tallinna Spordi Erakoolis Audenteses. Selles koolis õpivad ainult sportlased, seal on loodud kõik tingimused hariduse saamiseks ning tippspordiga tegelemiseks. Kolme aasta jooksul nägi Jelena päev välja
Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi. 2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis kestsid 31. augustist 18. septembrini. Leedus toimusid Euroopa meistrivõistlused juba teist korda, esimene kord toimusid meistrivõistlused 1939. aastal. Turniiri finaalpaar sai 2012. aasta Londoni olümpiamängudele otsepääsme. Mängud toimusid viies erinevas Leedu linnas. Alagrupimängud peeti Siauliais, Panevezysis, Alytuses ja Klaipedas, vahegrupimängud peeti Vilniuses ja kohamängud Kaunases. AJALUGU Korvpall on leiutatud 1891
1961.a said pärnulased Heino Keerit ja Heino Juurikas kahesel süstal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi. Üks tugevamaid sõudjaid on veel Raul Aarnemann. Ta kuulus 1974.a MM- võistlustel Luzernis NSV Liidu neljasesse rooljata paatkonda kes tuli hõbemedalile. 1976.a võitis ta NSV Liidu neljase paadi esisõudjna pronksmedali. 1977.a MM-võistlustel sai hõbemedali. Sõudmises on vahematele meistritele tõusmas ka rõõmustav järelkasv. Näiteks: 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises ja 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises. 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 18.20. septembril Brestis Valgevenes. Järjekorralt olid need 69. Euroopa meistrivõistlused sõudmises.Võistlustel osales 457 sõudjat 32-st riigist. Eestit esindas 18 võistlejat. Edukaim riik oli nelja kuld- ja ühe hõbemedaliga Kreeka. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo kuldmedali. 2010
10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0
" Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16.veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring "Union" õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts "Kalev". Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises korraldati Eesti Spordi Liidu loal 1921.aastal suusatamisvõistluste hällis Tartus. Võistlusmaa pikkus oli 25km ja rada oli aetud Emajõe jääle. Mõtte algatajateks olid Ilmar Reimann ja Elmar Lepp. Võistlustest kirjutati järgmiselt ("Päevaleht",1921, nr.57): "27. veebruaril korraldas Tartu "Kalev" Emajõel ülemaailmsed suusavõistlused 25 km peale. Inimesed
Tänu Themistoklese seinamaalingutele Kreekas teame, et tennise antiikset vormi mängiti juba 500 a eKr. 15. sajandil arenes Prantsusmaal niinimetatud kuninglik tennis. Kuninglikku tennist mängiti algselt mungakloostrites ja entusiastid mängivad seda mõnikord praegugi . Murutennis ehk tennis tänapäeva mõistes muutus populaarseks kuninganna Victoria valitsemisajal, mil seda mängiti suursuguste kodude aedades. Tennist hakati spordialaks pidama 1870. aastatel. Esimesed tennise meistrivõistlused peeti Londonis Inglismaa kroketi ja tennise klubis Wimbledonis 1877. aasta juulis. Esimest meeste finaalmängu jälgis umbes 200 pealtvaatajat. Nüüd mahutab Wimbledoni peaväljak 15 000 pealtvaatajat. Tennisemänguga alustamine. Igaüks võib hakata tennist mängima. Selleks on vaja tennisereketit, leida tennisepall ja sein, mille vastu palli toksida. Kui sulle meeldib, kutsu ka sõber mängima. Kogemuse omandamiseks võiksid liituda tenniseklubiga,
Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest. Naised mängivad kolm ja mehed maksimaalselt viis setti. Suuremad turniirid · Davis Cup · Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises (Wimbledon) · Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises (Roland Garros) · USA lahtised meistrivõistlused tennises (US Open) · Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises(Australian Open) Tuntumad tennisistid Andre Agassi Arthur Ashe Boris Becker Björn Borg Maria Bueno Pat Cash Evonne Cawley Jimmy Connors Margaret Court Lindsay Davenport Stefan Edberg Roy Emerson Chris Evert Roger Federer Steffi Graf Lleyton Hewitt
5. Eesti korvpalli ajalugu Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas James Naismith, korvpalli looja. 1993 jõudis Eesti Euroopa Meistrivõistluste finaalturniirile kus saavutati 6.koht. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu
aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. 1959. aastal toimus Rootsis koosolek, kus otsustati orienteerumise rahvusvahelise organisatsiooni asutamine ja Euroopa meistrivõistluste läbiviimine. Kahe aasta parast asutati Rahvusvaheline föderatsioon (IOF), kuhu kuulusid Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Taani, Norra, Soome, Tsehhi, Rootsi ja sveits. 1962. aastal toimusid Norras esimesed Euroopa meistrivõistlused. Meistriteks said norralane M. Listad ja rootslane U. Lundkvist. Teates võitsid rootslased ja soomlased. Teistel meistrivõistlustel (seitsis, 1964. a.) võitsid sveitslanna M. Tommen ja soomlane E. Kohvakka. Teates võitsid meeste seas soomlased ja naistest rootslased. Kolmas Rahvusvaheline kongress toimus Bulgaarias 1965. aastal. Osa võtsid Poola, USA ja Kanada pealtvaatajad. Kongress võttis vastu otsuse läbi viia esimesed Maailma meistrivõistlused 1966. aastal Soomes.
Esimesed taliolümpiamängud äratasid spordimaailmas suurt huvi . Enam ei olnud kellelgi kahtlust talimängude regulaarse korraldamise vajalikkuses .1926. aastal kinnintati Chamonix's taliolümpiamängude nimetus . EUROOPA JUUNIORITE ESIMSED MEISTRIVÕISTLUSED Sveitsi piiri lähedal asuvas Prantsusmaa talikuurordis Morezles-Rousse'is peeti 2. 4. veebruarini 1968. aasta Euroopa juuniorite esimesed meistrivõistlused . Ka NSV Liidust oli viis aukaitsjat . Need võistlused olid noortele esimeseks rahvusvahelises jõukatsumuseks , kus sai üle vaadata konkurentide tugevusest , millest varem õrna aimugi polnud . NEIDUDE 5 KM Kulla ja pronksi said soomlannad ning hõbeda ja neljanda koha eesltased , nimelt Ann Karu ning Erika Valdson . NOORMEESTE 10 KM Esimeseks tuli NSV liidu au kaitsma läinud Juri Skobov , kes edestas
Ardu Kool Orienteerumine Referaat Juhendaja: Regina Reiljan Koostaja:Raili Liiva 9.klass. Ardu 2011 Sisukord 1. Ajalugu 2. Oriendeerumisest lähemalt 3. Kasutatud kirjandus Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950ndatel aastatel. Esimene individuaalne ojooks toimus 15
Ajaleht "Revalsche Zeitung" kirjutab 12. juulil: "Eile kell 5 pärast lõunat toimus Kadriorus Bade-Salonis lawn- tennise väljaku avamine." 1898 -Kadrioru velodroomi väljakutel korraldati turniir, kuid osavõtjateks olid ainult Eestis elanud välismaalased. 1913 -Eesti spordiselts "Kalevi" korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Esikohale tuli tsaariarmee ohvitser Otto Mamers. 1920 -peeti esimesed Eesti meistrivõistlused. Üksikmängus tulid esikohale Ernst Turman ja Ilse Grünberg. 1921 -Kadriorus asutati Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey klubi. Väljakud asuvad seal tänini, nüüd on nende omanik "Sini-Valge" klubi. 1922 -Eesti Tennise Liidu asutamine. Liit loodi ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid. 1934 -Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril. Eesti kaotas Poolale 0:5.
Aasta Saavutus/koht 2005 Balti nooorte maavõistlus U18 65.07(700g)- 1.koht 2005 Soome,Vene,Eesti maavõistlus 63,70m (800g)- 15 3.koht 2006 Balti noorte maavõistlus 67.61m(700g)- 1.koht 2006 Maailmameitrivõistlused (U20) 62.07m(800g)- 29.koht 2006 Eesti, Soome, Vene maavõistlus 66.06m(700g)- 1.koht 2006 Esti-Soome-Vene maavõistlus 71.01 (700g)- 1.koht 2007 Euroopa meistrivõistlused (U20)- 70.33 7.koht 2008 Maailmameistrivõistlused (U20)- 68.88 9.koht 2009 Euroopa meistrivõistlused (U23) 21.koht 2009 Maailmameistrivõistlused Berlin katkestasin 2010 Euroopa karikavõistlus 3.koht 2011 Euroopa meistrivõistlused (U23) 9.koht. 2012 Euroopa meistrivõistlused 25. koht 2014 Euroopa meistrivõistlused 18. koht 16
vöö. Esimeseks kickpoksi meistriks tuli Joe Lewis, kellest sai kickpoksi suurimaid propageerijaid. Suurimaid kickpoksi turniire, The Top Ten Nationals, (45 000 pealtvaatajat) toimus 1973. aastal. 1970 aastal loodud Kickpoksi Liit (Professional Karate Association) koos sakslase George Bruckneriga asutasid Amatöör Kickpoksi Liidu, WACO (World Association of Kickboxing Organization). George Bruckner korraldas esimesed Euroopa meistrivõistlused 1974 aastal. Turniiri võitjad said esindada Euroopat maavõistluses Ameerikaga, mis toimus 1974 aasta sügisel, Kalifornias. Kickpoksis on erinevad kategooriad: full contact, semi contact, light contact, low kick ja K-1. Kickpoksi ajalugu Eestis Eesti kickpoksi (kickboxingu) ajalugu algas 1990. aasta märtsis uue spordiala huvilisi Leonardo Pihlakase ja Jüri Derkuni saatmisega Moskvasse, kus leidis aset NSVL-i kickpoksi föderatsiooni asummiskonverents. Ja juba 23.-29
Gümnaasiumi (endine Nikolai Gümnaasium ja hilisem GAG) ja I Reaalkooli vahel. Esimene ametlik kohtumine samade koolide vahel toimus 7. juunil 1920. aastal I Eesti Ülemaalistel Koolinoorsoo Spordivõistlustel. Siit on siis ka pärit läbi kõigi pikkade aastakümnete põlvest põlve kandunud vastasseis Tallinna kahe kõige kuulsusrikkama kooli vahel tänapäevani välja. 4 1.2. Kohaliku liiga teke I Eesti meistrivõistlused korvpallis meestele algasid Tallinnas Saksa Kultuurivalitsuse võimlas Kaarli pst 3, mis oli antud NMKÜ-le rendile (tänapäeva mõistes Harjuoru võimlas) teisipäeva, 27. jaanuari 1925 õhtul. Sellel õhtul peeti alguses kaks võrkpallimängu ja, nagu tollal algusaastail ikka, võeti seejärel võrk maha ning järgnes korvpallimäng. Eesti korvpalli esivõistluste kõigi aegade esimeses mängus võitis võimlemisselts Sport II meeskond T.S. Võistleja meeskonda tulemusega 29:9. See mäng
Matis Toome ja Helen- Klandorf Sadam, kes alustasid oma karjääri 1993. aastal ja lõpetasid 2002. aasta kevadel. · Nad saavutasid EM'il 5. koha ja MM'il 9. koha (proffides) ning veel teisi väga häid tulemusi. Eesti tulemused 21. septembril toimusid Rumeenias, Brasovis 2014. a Euroopa Meistrivõistlused Noorte Standardtantsudes. Eesti tantsupaarid aavutasid 48 paari konkurentsis kaksikvõidu. Esikoha pälvisid Eesti meisterpaar Madis AbelAleksandra Galkina. Hõbedale tantsisid end Sander SeppikKaari Kink. 11.Oktoobril toimusid Moldovas, Kishinjovis 2014.aasta Maailma Meistrivõistlused Noorte Standardtantsudes. Eesnimetatud Eesti esipaarid saavutasid 60 paari konkurentsis teise (Madis ja Aleksandra) ning 4.koha (Sander ja Kaari). Konkurents oli äärmiselt tihe.
Pilleriin Tamm spordiviktoriin TALLINNA TEENINUDKOOL Pilleriin Tamm Rühm: PK12-PE SPORDIVKTORIIN Viktoriin Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 1) MITU MEDALIT VÕITSID EESTLASED 2000.A SYDNEY OLÜMPIAMÄNGUDEL? a. 4 b. 3 c. 1 d. Mitte ühtegi 2) MIS AASTAL TULI ERKI NOOL ESMAKORDSELT EESTI MEISTRIKS TEIVASHÜPPES? a. 1984.a b. 1989.a c. 1990.a d. 1980.a 3) KUI PALJU MÄNGIJAID ON VEEPALLIS ÜHES MEESKONNAS KORRAGA BASSEINIS? a. 10 b. 15 c. 13 d. 7 Pilleriin Tamm spordiviktoriin 4) MIS RAHVUSEST ON TENNINIST ROGER FEDERER? a. Sakslane b. Venelane c. Sveitslane ...
JALGPALL Ranno Vaarikmäe AJALUGU • VANIMAD ALLIKAD VÄIDAVAD, ET MÄNGU MÄNGITI JUBA 2. JA 3. SAJANDIST E.M.A. • SAI ALGUSE 1840. AASTAL. • SUURBRITANNIAS • EESTIS LOETAKSE JALGPALLI SÜNNIPÄEVAKS 6. JUUNI 1909. 1 MÄNGUREEGLID • MÄNGIJAD, VARUSTUS JA KOHTUNIKUD • MÕLEMAS VÕISTKONNAS PEAB OLEMA 11 MÄNGIJAT. • VÕISTKONNAD PEAVAD KANDMA ERINEVTAT VÄRVI VORME. • VÄRAVAVAHID PEAVAD OLEMA SELGELT ÄRATUNTAVAD • PALLI ÜMBERMÕÕT PEAB OLEMA 68-70 CM. • PALLI KAAL PEAB OLEMA MÄNGU ALGUSES 410-450 G. • MÄNGU JUHIVAD NELI KOHTUNIKKU. • KÕIK REEGLID JALGPALLIREEGLID.DOCX 2 MÄNGUREEGLID • MÄNGUVÄLJAK • PEAB OLEMA MURU- VÕI KUNSTKATTEGA RISTKÜLIKU KUJULINE. • VÄLJAKU PIKKUS 100-110M. • VÄLJAKU LAIUS 64-75M. • VÄLJAK ON TÄHISTATUD JOONTEGA, MIS PIIRAVAD VÄLJAKU ALASID. • VÄRAVA POSTIDE VAHE...
Eesti kergejõustiklased 2014 aasta Euroopa meistrivõistlustel õpilane Kui suure võistkonnaga oli esindatud antud võistlustel Eestist? Kus toimusid 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused ? Eestit esindas antud võistlusel 26 Eesti sportlast. 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus.
3 1.MIS ON TÕSTESPORT? Tõstmine on spordiala, mis seisneb rauast kangi tõstmises põrandalt pea kohale. Tõstmine on võrdlemisi uus spordiala, mis on välja kasvanud raskuse tõstmisest ja atleetvõimlemise harjutustest. 2.AJALUGU Spordialana sai tõstmine alguse 19. sajandi keskel USA, Austria ja Saksamaa atleetikaklubides. 1896. aastal korraldati esimesed mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused (võitis sakslane Hans Beck), kaks aastat hiljem toimusid esimesed mitteametlikud maailmameistrivõistlused (esikoha sai austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi. Esimesed avalikud tõstevõistlused toimusid 16. augustil 1891 Lootuse seltsi rahvapeol. Võitis Gustav Boesberg. Tema
sajandist pärit keeglikivid. Ka 16. sajandil elanud hollandlane Pieter Brueghel vanem on kujutanud talupoegi curlingut mängimas. Esimene jääkeegliklubi asutati 1838. aastal Edinburgh'is. Enne 1842. aastat kandis klubi nimetust Grand Caledonian Curling Club, seejärel Royal Caledonian Curling Club. Šotlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegliklubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlused toimuvad alates 1927. aastast ja need on maailma hinnatuim selle ala jõuproov tänapäevani. USA-s asutati esimene klubi Detroidis 1832. aastal. Esimene rahvusvaheline jääkeeglivõistlus peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng Šveitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Tänapäeval on jääkeegliklubisid paljudes Euroopa riikides. 2 Reeglid 3.1 Reeglid väljakul
4 Tegelikult oli võrkpall 1970. aastal üks nooremaid spordialasid, peetakse kogu nõukogude võrkpallikooli täie õigusega maailma parimaks. Alates 1927. aastast hakati regulaarset läbi viima Moskva esivõistlusi. Sellel oli suur tähtsus lülitada võrkpallvõistlusi üleliidulise spartakiaadi kavva 1928. aastal. 1933. aastal Dnepropetrovskis peetud I üleliiduline võrkpallipidustusega võib lugeda NSV Liidu meistrivõistluste algust. II NSV Liidu meistrivõistlused viidi läbi 1934. a Moskvas. III NSV Liidu meistrivõistlused 1935. Bakuus ja IV NSV Liidu meistrivõistlused Rostovi Doni ööres 1936. 4 A.Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st Lk. 5-7 5 1938. oli NSV Liidu meistrivõistlustel uued suunad: mängud toimusid välisväljakutel spordiühingute võistkondade vahel. Rahvusvahelisele
kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23
Uus seltskond vaatas üle ka reeglid, mis peale täiendamist ja parandamist said aluseks üle maailma levimahakanud mängule nimega sulgpall. Inglismaalt levis sulgpall kiiresti Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus- Meremaale ning tegi suuri edusamme ka Euroopas. Algselt vaid meeste poolt harrastatud mäng võitis kiiresti poolehoidjaid ka naiste hulgas ja edaspidi olid sulgpallurite hulgas võrdselt esindatud nii naised kui ka mehed. Esimesed üleinglismaalised meistrivõistlused meestele peeti 1899. aastal ja naistest selgitati parim juba järgmisel, 1900. aastal. Need esimesed turniirid loeti siiski ebaametlikeks ja seetõttu tähistab aasta 1904 ametlike All- England-matside algust. Sulgpalli populaarsuse kasvu Briti saartel iseloomustab fakt, et 1920. aastal oli seal 300 sulgpalliklubi, 10 aastat hiljem umbes 500 ja varsti peale II Maailmasõja lõppu juba üle 9000 klubi. Esimene organiseeritud sulgpalliklubi Ameerika Ühendriikides asutati 1878. aastal New Yorgis
ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti s...
hakati Eestis korraldama mitte hiljem kui 10. Oktoobril 1920.a. Sel päeval anti start Vasula järve äärest, finis oli jooksu korraldanud Tartu ,,Kalevi" staadionil. Liikumistee oli vabalt valitab, võitja aeg 23.45.3. Selliste võistluste korraldamine levis mitmetesse spordiseltsidesse üle Eesti. 1.2 Orienteerumisspordi ajalugu Esimene o-võistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade o-jooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kerge-jõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored, korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest o- jooksus pole andmeid
tegelema hakkata.Stardi-ja finsipaik tehti Pirita jõe kaldale,raja pikkus oli 6,6 km ja see tuli läbi sõita kolm korda. 8.novembril kogunes stardipaika 30 võidusõitjat.Võistlejad olid jaotatud kahte klassi-seeniorid ja juuniorid.Seda võistlust loetakse Eesti motokrossi sünnipäevaks. 1947. aasta jättis Eesti mootorrattaspordi ajalukku sügava jälje.Sel aastal peeti Tallinnas esimesed Nõukogude Liidu meistrivõistlused ringrajasõidus ja vahetult pärast seda selgitati meistrid ka motokrossis.Pirita-Kose ringteel tuli läbida sõitjatel kaks korda jõgi.Kokku oli võistlejaid 104,neist kümme õrnema soo esindajat.Sama aasta lõpus sõideti Pirital veel krossi, aga jõgede ületamised jäeti ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde
See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste
aastast), Eesti täiskasvanute meister üksikmängus (aastatel: 1999,2000,2007),paarismängus (aastatel: 1999,2000,2007) ning segapaarismängus (aastatel: 2000,2003,2004). Aastal 2001 Pariisis Frenc Openil võitis Kaia Kanepi Suure Slämmi noorteturniiri. Finaalis alistas ta Svetlana Kuznetsova. · Kaia auhinnarahade kogusumma on 2 454 604 USA dollarit Kaia Kanepi viimase 2 aasta turniirid · 2011. aasta Austraalia lahtised meistrivõistlused · Avaringis alistas turniiril 20. asetusega Kaia Kanepi Slovakkia tennisisti Magdalena Rybarikova (WTA 106.) tulemusega 2:6, 6:4, 6:3. · Teises ringis kaotas ta sakslanna Julia Görgesile (WTA 38.) 4:6, 6:3, 4:6. · 2011. aasta French Open · Avaringis alistas ta rootslanna Sofia Arvidssoni (WTA 70.) 7:5, 6:1. Teises ringis võitis ta 6:1, 6:3 briti Heather Watsoni (WTA 117.). · Kolmandas ringis kaotas ta venelannale Jekaterina Makarovale (WTA 33.) 4:6, 5:7. · 2011
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena
suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti murdmaasuusatamises 1921(naistele 1923), suusahüppeis 1933, kahevõistluses 1935, mäesuusatamises 1940(naistele 1941), patrullsuusatamises 1947 ja laskesuusatamises 1960(naistele 1984).
Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes ning 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi. 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist, mille jaoks 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu asutamiskongress (lühend IAAF). Võeti vastu ka IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit. Nüüdseks on IAAF-il liikmesriike 210. Naised hakkasid kergejõustikku harrastama 20. sajandi alguses
Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses 1. koht · Eesti meister üle Väikese Väina ujumises · 2005. a Baltimaade meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises · 2004. a Põhjamaade juunioride meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises ELULUGU (LÜHIDALT): Sünnipäev: 5. juuli 1988 Sünnikoht: Tallinn Kaal: 80kg Pikkus: 183.5 cm Sport: ujumine Hobid: lugemine, filmid, kalapüük Kool: Tallinna Saksa Gümnaasium 07 University of California, Berkeley
kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis. Ujumisstiilid * Koeraujumine - kaapeliigutusega ujumine * Küliliujumine - kasutusel vetelpäästes * Krool * Liblikujumine e. "delfiin" * Rinnuliujumine e. "konn" * Seliliujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis). Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli
See on kõige populaarsem ... spordiala. a) suveolümpiamängude b) taliolümpiamängude c) nii suve- kui ka taliolümpiamängude 6. Millised on suvised alternatiivid suusatamiseks? a) rullsuusatamine ja veesuusatamine b) rullsuusatamine c) surfamine 7. Populaarsemad sõidustiilid suusatamises: a) suusakeppideta suusatamine b) uisu- ehk vabastiil ja klassikaline sõidustiil c) suuskadeta sõidustiil 8. Mis aastal peeti esimesed meistrivõistlused suusatmises? a) 1925 b) 1685 c) 1958 9. Kes osalesid esimestel meistrivõistlustel? a) naised b) mehed c) mõlemad 10. Mis aastal ja kus toimusid esimesed maailmameistrivõistlused? a) 1869. aastal Norras b) 1951. aastal Rootsis c) 1950. aastal USAs 11. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ehk ... a) RSF b) FIS c) EV 12. Kus loodi Rahvusvaheline Suusaföderatsioon? a) Prantsusmaal b) Hiinas c) USAs
Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaalana peaksime seda rohkem noortele tutvustama ka küsitlusi läbi viies ning seda spordiala populaarsemaks muutma. Uurimustöö eesmärk on saada Tallinna 32.Keskkooli õpilaste teadmisi curlingust. Uurimustööga proovin anda vastust küsimustele: Mida ja kui palju teavad Tallinna 32.Keskkooli gümnaasiumi ja põhikooli õpilased curlingust?
Rekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 400 m jooks 52,21 Märts 2011 Austraalis Sydney Isiklik rekord 400 m jooks 52.98 23. jaanuar 2010 Viin Eesti rekord 300 m jooks 37.95 25. juuni 2010 Kohila Eesti rekord 400 m 56.56 28. juuli 2013 Eesti Eesti rekord tõkkejooks meistrivõistlused Egle Uljas Egle Uljas- Cerná (sündis 18. detsembril 1984 Rakveres) on Eesti kergejõustiklane. Aastal 2004 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli ja asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klaverit. Rekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 400 m jooks 51.91 21. august 2004 Ateena Eesti rekord 800 m jooks 2.02,92 5. juuli 2005 Lausann Isiklik rekord
6. "Ole pesapalli mängides ettevaatlik!" hüüdis ema, " ja vaata, et sa vastu pead ei saa ." 7. 6aastane poiss mängis väga hästi jalgpalli koos oma tiimikaaslatega. 8. Tüdrukud kandsid võistlustel sinakasrohelisi võistlussärke, kuhu oli seljale trükitud number. 9. Üheksakümne nelja aastane daam oli oma parimatel aegadel professionaalne võrkpalli treener. 10. Robert Tähel, tugeval meesvõrkpalluril on särgi numbriks number 9. 11. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. 12. Tuntud jalgpallur, Ronaldo sündis 5.veebruaril aastal 1985 Portugalis. 13. Andrus Veerpalu, Eesti endise murdmaasuusataja poja nimi on Andreas Veerpalu, kes on 23- aastane murdmaasuusataja nagu ta isagi oli. 14. Lily, Liina, Leila- need on Eesti kolmikudest pikamaajooksjad, kelle perekonnanimeks on Luik. 15. Iluvõimlemise trennis otsustas 4-aastane Maali kõva häälega karjuda: "Mulle aitab sellest, tahan koju ära
aastal. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. 1985. Aastal jõudis aga võrkpall Eesti spordiplatsidel ja väljakute. Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. 1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80
aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a. võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni - FIBA liikmeks . Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. a. Berliini olümpiamängudel. Korvpalliturniiri avamängus 8. augustil kell 16 olid peaväljakul vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele.
ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiili. Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. 3.2 Kujundujumine Kujundujumine ehk sünkroonujumine on ujumist, tantsu ja võimlemist ühendav veespordiala.Kujundujumist hakati võistlusspordina harrastama 1950. aastatel.Esimene ametlik jõuproov, USA meistrivõistlused, peeti 1955. aastal. Kui 1973. aastal peeti Belgradis ujumisalade esimesed maailmameistrivõistlused, oli kavas ka kujundujumine.Olümpiakavva jõudis kujundujumine sooloesinejate ja paaride esituses 1984. aastal Los Angeleses, 1996 oli kavas vaid kaheksa ujuja
Band Vöö, pael Graceful Sujuv Boulder Rähn Handkerchief Taskurätt Bow Kummardama Highlight Esile tõstma Bungee cord Bendzi nöör Instinct Instinkt Carry out Läbi viima Institution Asutus Challenge Väljakutse Interpretation Tõlgendus Championship Meistrivõistlused Kick Lööma Chant Skandeerima Lean Kallutama Cheerleader Kisakoori juht Leap Hüppama (üle) Chess Male Lunacy Hullusehoog Club Klubi Macho Agressiivselt mehelik Commemorative Mälestus-, pühendus Media Meedia
läbi Lühirajauisutamine - naistel 500, 1000, 1500 m distatsist ja 3000 m teatesõidust - meestel 500, 1000, 1500 m distatsist ja 5000 m teatesõidust Olümpiamängudel Üksikdistantsid Viis ala - Naised 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m - mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10 000 m 2006. aasta Torino olümpiamängudel kuues medaliala võistkonnavõistlus - kolmeliikmelise võistkonnad 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m Huvitavat Esimesed meistrivõistlused Eestis 1910. aastast Esimesed maailmameistrivõistlused 1893. aastal 2010. aasta detsembris andis Eesti Uisuliit välja raamatu "Kiiruisutamine Eestis" (Tiit Lääne) Saskia Alusalu - PyeongChangi olümpiamängudel ühisstardiga sõidus neljas koht Tänan kuulamast!
Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5. koht Calgary 1988 — 8. koht Proffide MM: 1994 — 1. koht 1995 — 3. koht Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener
ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. · Iirimaal korraldati 12. sajandil Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine, kõrgus, kaugus ja kolmikhüpe. · 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. · USAs peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. · Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused korraldati Pariisis aastal 1922. · Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. · Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava
ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30)
tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide kasutamist Samsø saarel, mis on saanud tuntuks Taani taastuvenergia saarena. Tuntumad taanlased on muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen, ka kirjanik Karen Blixen ja disainer Arne Jacobsen. Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu režissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele. Taanlaste rahvussport on jalgpall. 1992. Aastal võitis Taani Euroopa meistrivõistlused. Muudest spordialadest on populaarsed ka käsipall rattasport, ujumine ja tennis. Traditsiooniline Taani toit on rukkileivast võileivad, mille peal pannakse salaamit, kala, sealiha, juustu või šokolaadi. Pearoana pakutakse sageli praetuid lihatooteid, näiteks lihapalle, mida serveeritakse kartulite ja juurviljadega. Jõuluõhtul on traditsiooniline magustoit riisipuder, mille sisse on segatud koor mandlid ja vanilje ning mida pakutakse kuuma kirsikastmega. Viis huvitavat fakti:
Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju. Eesti rekordiomanik maratonis (1999 Frankfurdis 2:12.37) ja poolmaratonis (2000 Tallinna Sügisjooksul 1:03.23). Eesti kõigi aegade esikümnes ka 5000 m, 10 000 m ja 3000 m takistusjooksus. Osaleb meeleldi kõikvõimalikel ümber järve jooksudel ja rahvajooksudel Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Saavutused · 2002 Euroopa meistrivõistlused 2. koht · 1994 Eesti meister 5000 m 14.19,96 · 1995 Eesti meister 5000 m 14.31,62 · 1996 Eesti meister 10 000 m 29.33,52 · 1998 Eesti meister 5000 m 14.24,52 ja 10 000 m 29.33,26 · 1999 Eesti meister 10 000 m 29.14,03 · 2001 Eesti meister 10 000 m 30.45,58 · 2003 Eesti meister 5000 m 14.19,06 Viimaste aastate tulemused 1993: 2:25.14 1994: 2:19.44 1995: 2:16.22 1996: 2:23.14 1997: 2:15.37 1998: 2:15.35 1999: 2:12.38 2000: vigastus 2001: 2:11.09
Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch, 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. Varustus.
Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.
annaabi.ee 
