Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem? Kui jah, siis miks, kui ei, siis miks sobib Eestile mitmeparteisüsteem. Minu arvates sobiks Eestisse siiski mitmeparteisüsteem. Kaheparteisüsteem sobiks minu meelest rohkem suurematesse riikidesse, kus on suurem valijaskond ja hästi mitmete vaadetega inimesed. See muudaks väga keeruliseks valitsuse moodustamise näiteks USA-s, kuid kahepartei süsteem siis pakub ainult kahte suuremat programmi, mille vahel valida. See muudab süsteemi seal stabiilisemaks ja tagab tugeva valitsuse. Eestis seevastu oleks oma väikeriigi staatuse seisukohalt
erakonnasüsteemi toimimise aluseks. Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli. Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni. Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik jõuda kompromissidele ja moodustada valitsuskoalitsioone. Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10). Maailmavaatelised erinevused on suured ja tihti ületamatud. 4) Eesti erakonnasüsteem ja selle kujunemine. Eesti erakonnasüsteemis on kõige olulisemaks lõheks rahvuslõhe. Erakondi eristab
institutsioonideni. · Poliitiline värbamine - liidri kasvatamine · Kommunikatsioonikanal - partei on side valitsuse ja rahva vahel PARTEISÜSTEEMID · Lihtne kaheparteisüsteem USA Inglismaa o Poliitlise stabiilsuse eeskuju o Arvamused peavad jagunema ühtlaselt o Kipub ähmastuma parteide rohkusesse · Mõõdukas mitmeparteisüsteem o Parteide arv suurem - 5 o Ideoloogiline distants · Äärmuslik mitmeparteisüsteem- omane üleminekuriikidele/väikse riigikogemusega o Parteide rohkus o Suur ideoloogiline distants o Äärmuslikud jõud ei satu kunagi valitsusse, seepärast kriitika koguaeg.
oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõiguste rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid). Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Diktatuure iseloomustavad jooned Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopiski keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda. Juhi eluluus rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa
Haldusjaotus: 18 ringkonda ja 2 autonoomset piirkonda Riigikeel: portugali keel Raha ühik: euro( EUR ) Riigitähised: PRT , PT Portugal on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle valib 5 asstaks rahvas. Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest
valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem (Konservatiivid ja Leiboristid) (vabariiklased ja demokraadid) MAJANDUS - väikeettevõtlus - põllumajanduriigist sai - kahekümnendatel - tehnika vananenud tööstusriik majanduslik 1919-1939
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised
puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist monarhiat ja kolmteist vabariiki. Demokraatia maine tõusis pärast sõda, sest sõjas võitsid riigid, kus
Demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol suurem osa NSVL-le Demilitariseerimine armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga Balti riigid jäid NSVL võimu alla NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm) Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine Külma sõja algus Suured majanduslikud kahjud
lagunesid kiiresti. Valitsuste pidev vahetumine ei olnud positiivne, sest nii lühikese ajaga ei jõudnud valitsused oma eesmärke ellu viia ja rahval ei olnud kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2. 1920-1934.a. iseloomustatakse Eesti sisepoliitikat mitmeparteilise demokraatiana, sest kuna oli lubatud mitmeparteisüsteem, siis tähendab, et Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus
Demokraati tunnusjooned: 1.Lubatud mitmeparteisüsteem, kehtid võimude lahusus. 2. Riigivõimu ja ametnike tegevus on avalik. Poliitilised jooned: 1.Kahe parteisüsteem 2. Vabariik, seadusi võtab vastu kongrass 3.Riigipea on president. 4. Pooldatakse vbaturu majandust. Miks tekkis diktatuur? V: 1. Muutused ühiskonnas 2.Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS-...
Ajaloo KT Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik, sest 1. Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse.
DIKTATUUR 1. Diktatuuride tekke põhjused: · Et majanduslikest raskusteset välja tulla · Versailles'i rahulepingu ebaõiglus · Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad.
lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja
· Laiendai Mussolini õiguseid · Keelusatati teised parteid üheparteisüsteem · Tsensuur · Propageeriti rahvuslust · Kiusati antifasiste, koonduslaagrid · Parlament kaotas oma tähtsuse · Kontroll koolide armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle · Mussolini isikukultus Prantsusmaa Suurbritannia USA sis Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem Tööstuse ülikiire areng Laiendati demokraatiat Maailma töökoda Industriaalriik Kriis polnud nii laiaulatuslik Töötavate naiste arv kasvas Valitsuskriisid- vahetused Vabaturumajandus SMK hiljem Keinsianism
Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Minu arvates on parem, kui riigis
Põhjusteks olid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine rahulepingutes, majanduslikud raskused, võimuvõitlus, erakondade paljusus. Liikumiste juhid rääkisid, et kui nad saavad võimule, siis lastakse käiku diktatuur. Sellega pidi kaasnema majanduse õitsemine ja karm rahvavaenlaste hävitamine. Näiteks võib tuua Poola, Ungari ja Austria. Diktatuuri tunnusteks on juht, ei kehtind võimude lahususe põhimõte, ei kehtind mitmeparteisüsteem. Veel jagunes diktatuur kaheks erinevaks võimuks. Nendeks olid autoritaarne ja totalitaarne võim. Autoritaarses diktatuuris on võim ühe inimese või rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale selle, et võim kuulus ühe inimese või rühma kätte see, et võimul
Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid
tagahoov, tagaratas, tagatuli, tagantvaade ümbersõit, ümberistumine juurdevool, äravool, vastukaja, tänapäev, koostöö ) KOKKU (,,spetsiaal" LAHKU (lahus olev") tikkimise eriala need on täiesti eri alad luuraja eriülesanne luurajail olid eri ülesanded diplomaadi eriluba tal oli kaks eri luba valimiste erisaade teemale pühendati kaks eri saadet *Mõistereegel (mitmeparteisüsteem, kolmepunktivise, ühemehebänd, neljaviljapuder, neljasilmajutt), aga pikkusereegli põhjal võib neisse loetavuse huvides jätta ka sõnavahe(d) (mitme partei süsteem, kolme punkti vise, raudteeülesõidukoht ~ raudtee ülesõidukoht, kaheinimesevoodi ~ kahe inimese voodi, üleminekuperiood ~ ülemineku periood)
2) Millised on erakondade riigipoolse rahastamise a) positiivsed, b) negatiivsed küljed. a) Tavakodanikule soodsam, korruptsiooni vähendamine, erakonna süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse riigi eelarvest maksumaksja raha,on vähem vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta Eestis kehtivat erakonnasüsteemi. Mis on Sinu hinnangul selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes
ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond
osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Ühisosa: Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Mõlemas kehtib juhikultus. Hirmutati rahvast ümbritseva vaenlasega , kui ohtu ei olnud siis mõeldi see ka välja. Iseloomulik oli inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. 4.Nimeta vähemalt 4 põhjust, mis viisid diktatuuride kehtestamiseni paljudes Euroopa riikides. Vt. Õp lk 42 1. Muutused ühiskonnas 2. Sõja mõju 3
majanduslikud raskused ja uute kergemini suunavate rahvakihtide riigikorraldusse kaasamise mõjul. Demokraatia kriisi tingimustes hakkasid mõjuvõimu koguma demokraatiavastased liikumised. Näiteks kommunistid NSV Liidus, kelle arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja või fašistid ja natsionaalsotsialistid, kes ülistasid oma rahvust. Diktatuur erines demokraatiast üsnagi palju. Diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Diktatuuriga piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala-ja julgeolekuteenistused, mis tegelesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja seadusi.
Eelised: võimaldab stabiilsemaid valitsusi, vähem äärmuslike Kaheparteisüsteem USA, Austraalia seisukohti. Nõrkused: esindatud vähem vaateid. Eelised: esindatud rohkem vaateid. Nõrkused: ebastabiilne Mitmeparteisüsteem Eesti, Leedu erakonnasüsteem pidevalt tekib uusi erakondasid, vanad lõhenevad. (Erakonnad tülitsevad) 2. Seleta, kuidas toimivad järgmised valimissüsteemid: Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkodadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused
demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuuririigid, teised aga demokraatlikud riigid. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute
taotleb seda, ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Tüüpiliseda totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Kuna tegemist oli suurte ja võimsate maadega, siis mõjutas seal toimub nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalugu. Diktatuuride iseloomulikud jooned Vaatamata sellele, et diktatuuride ideed ja eesmärgid erinesid üksteisest, oli diktatuuridel palju ühiseid jooni. 1. Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus 2. Juhikultus(juht, keda imetleti) 3. Võimul ainult üks partei ja ideoloogia 4. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest 5. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi 6. Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega 7. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. 8. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 9. Surmalaagrid, küüditamine 10
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka
tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. 3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud? Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4
Abi ei võtnud vastu NSVLiit, Soome ja rahvademokraatia maad. Vastuseks 1949.a. NSVLiit ja rahvademokraatia maad asutasid VMNi - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu BRÜSSELI PAKT 1948.a. veebruaris kommunistide riigipööre Tsehhoslovakkias. Vastuseks märtsis 1948.a. sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg 50.aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu Brüsseli pakt e Lääneliidu. SAKSAMAA LÕHESTAMINE Lääne tsoonid Mitmeparteisüsteem Vabad kohalikud valimised Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele 1946.a. USA ja Suurbritannia ühendasid majanduslikult oma tsoonid, peagi ühines Prantsusmaa Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21.juuni 1948 rahareform Idatsoon Punaarmee survel koondati võim SSÜP(saksamaa sotsialistlik ühtsuspartei) kätte (KP+SD) Valimised surve õhkkonnas Demokraatia vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23.juunil 1948
Kordamine 1. EV 1920-1940 sisepoliitika ? Demokraatlik Eesti 1918 1934 : - Seaduslik võim : Riigikogu - Valitsuse tegevust juhtis Riigivanem ( president + peaminister ) - Koalitsioonivalitused - Mitmeparteisüsteem - 12.märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde Autoritaarne Eesti 1935 1940 : - Riigikogu saadeti laiali - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi riiklik ainupartei Isamaaliit - Ajakirjandus allutati järelvalvele - Olulisematele asutustele kehtestati range kontroll - Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena 2. EV 1920 1940 välispoliitika ? - Suurim ohuallikas (1920) oli Venemaa
Ennem olid suhted teravad, seoses sealse kommunismiga. USA- suhted normaliseerusid. 16. Loetle tegureid, millel põhines Jaapani majandusime. USA reformid, majanduslik abi, väikesed sõja- ja kaitsekulutused, riiklik poliitika, ettevõtluse toetamine, distsipliin. 17. Nimeta kolm tunnust, mille alusel võib väita, et Jaapan on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Võimude lausus (SV-kahekojaline parlament, TV-valitsus) Riigipeaks on päritavavõimuga keiser. Mitmeparteisüsteem. Ettevõtluse toetamine. 18. Võrdle Põhjamaade välispoliitilist arengut pärast II ms. Põhjamaade Nõukogu loomine . NATO'ga liitumine. Otsiti abi Lääne poolt (Marshalli plaan) . Rootsi säilitas neutraliteedi ja ei osalenud II MS'is. Taani ja Norra olid saksa okup. All ja Soome NL okup.all. 19. Võrdle Põhjamaade majanduslikku arengut pärast II ms. Rootsi sai kõige kiiremini ennast jalule, sest ta ei osalenud II MS'is ja säilitas ka peale sõda neutraliteedi. Taani-põllumajandus.
Ühiskond Parlamentarism Eesti Vabariigi näitel ja presidentalisem USA näitel. Parlamentarism Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, tseremoniaalne ja moraalne liider, kui mitte poliitiline liider. Riigipea roll poliitilises elus on tagasihoidlik: näiteks riigi esindamine. Riigikogu on tähtsaim võimuinstitutsioon. Valitsuse moodustamine toimub Riigikoguvalimiste, mitte presindendi soovide kohaselt. Uus valitsus moodustatakse alati riigikogu uue koosseisu kokkutulekult. Kuna Eestis kehtib mitmeparteisüsteem e valitsus moodustatakse koalitsiooni (erakondadevaheline liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) poolt, ei saa ükski erakond täiel määral oma valimiseelset programmi ellu viia, sest tuleb teha järeleandmisi koalitsiooniparteidele. Valitsusjuhuks saab enamasti riigikogus enim kohti saanud erakonna liider. Riigikogu ja valitsus on väga tihedalt seotud, sealjuures Riigikogu on kõige tähtsamal kohal valitsuse suhtes, teostades riigikogujärelvalvet.
Aasias: 1. Mongoolia 2. Hiina 3. Põhja-Korea 4. Põ-Vietnam ->vietnam Ameerikas: 1. Kuuba NSL Liiduvabariigid: 1. Venemaa 2,Ukraina 3. Eesti 4. Läti 5. Leedu 6. Valgevene 7. Moldova 8.Armeenia 9. Gruusia 10. Usbeki 11. Tadsiki 12. Kõrgõstan 13. Kasashtan 14. Turkmeni 15. aserbaidzan Moodustavad kokku Sotsialislku sõprusühenduse va. Hiina, Põ-Korea, Albaania, Jugoslaavia Destaliniseerimine Stalini isiku kultuse hukkamõistmine Iseloomustas üheparteivõim. Võis olla näiline mitmeparteisüsteem, aga võim kuulus siiski ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites.
aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Venezuelas on mitmeparteisüsteem. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1999 a põhiseadus. Korruptsiooniindeksi järgi asub Venezuela maailmas 138 kohal.
Rahvas eelistas tsentraliseeritud riigivõimu. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalik osaleda riigi valitsemises. Totalitarismi iseloomustab peale tugevasti tsentraliseeritud riigivõimu ka kontroll kodanike mõttevabaduse ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine (nt. fasistlik Itaalia, natsionalistlik Saksamaa, kommunistlik NSV Liit). Mitmeparteisüsteem oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Inimese täielikku allutamist riigisüsteemile põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Juht toetus valitsevale ja ainsale lubatud parteile. 1921 tuli võimule Benito Mussolini, 1922. a. marssis ta koos mustsärklastega Rooma, kus ta peaministriks nimetati. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, maj. olukord hakkas paranema, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia
4. Iga üks pidi koostama lühikese kahe kõne. 5. Vastas maja suur maja, kolm nurka, tol ajal, sel määral; lokkis juuksed avaras taga õues seisid kaks järel kärudega traktorit. 6. Jala käija sai õhtul Erandid: a) tekib omaette mõiste - KOKKU, nt kolmnurk, kalliskivi, kella kolm veerand seitsme ajal mööda sõitnud veo autolt pori pritsmeid omakasu, kõrvalhoone, koostöö, kuumaveeallikas, mitmeparteisüsteem; oma hele hallile nahk kuuele. 7. Valiti 11 liikmeline juhatus. 8. Kahe ja b) täiendsõna lühenenud tüvega omadussõna - KOKKU, nt lühikursus, poole tunnine kino seanss möödus ootamatult kiiresti. 9. Suur meister ei võõrkeel; suutnud tasa kaalustada oma hetke seisu. 10. Küüs lauku võiks lõikuda
Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ajakirjandusel lubatakse käsitleda sotsiaalseid probleeme. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Tootmisharud Tööstus Tööstus ja ehitus annavad 50% Hiina RV SKPst
end EL-ga. Välispoliitiliselt ajas isolatsioonipoliitikat, nt: jättis alles ainult mõned pangad, maksis põllumeestele peale, et nad ei toodaks jms. Suurbritannia (parlamentaarne monarhia, kahe partei süstem) kaotas oma juhtiva koha majanduses USA-le ja hiljem Saks-le. Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930- ndatel) oli koalitsioonivalitsuste eluiga lühike. Majanduskriisi ajal hakati nõudma karmi juhti. Moodustati Rahvarinne. Selle tulemusena olukord stabiliseerus. Võib öelda, et demokraatia õigustas end, sest näiteks käsitletud diktaatorlike riikide hulgast viis mittedemokraatlik valitsemine Saks-l ja It-s hävinguni, samas, kui demokraatia säilis nii Suurbritannias, Pr-l ja USA-s.
Totalitaarses diktatuuris koondus võim ühe isiku või rühma kätte, oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Rikuti inimõigusi ja inimesi hoiti pideva hirmu all. Ühiskonna elu pidi olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46): Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Mitte üheski diktatuurriigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. Inimesi hoiti pidevalt hirmu all. Valitsevale korrale igasugu vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. kaart õp. lk 44 autoritaarsed: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Portugal, Hispaania, Jugoslaavia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania, Türgi totalitaarsed: Saksamaa, Nõukogude Liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda: Mitusada tuhat inimest sai rindel surma
.eelpartei Kaardipartei..väike, elukutselised poliitikud Massipartei...sotsialistlikud, palju liikmeid Pühendunud parteid..kommunistlikud Laiahaardeparteid Kartelliparteid Kolme sorti stiimulid: 1. Ainelised e valikulised 2. Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed 3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus Riiklus- inimeste poliitilile enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid: 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4
kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama. 6. Valitsuse moodustamine: • Kaheparteisüsteem – riigipea kinnitab kahekordse valiku tulemused, peaministriks saab valimised võitnud erakonna liider ja valitsuse moodustab võitnud partei • Mitmeparteisüsteem – rahvahääletusel üle poolte riigikogu kohtadest saanud partei moodustab valitsuse üksi. Kui kõige rohkem hääli saanud partei saab alla poole kohtadest, teeb president ettepaneku moodustada valitsus, sel juhul peab partei valima ühe või kaks erakonda, et kokku saaks üle poolte riigikogu häältest – valitsus moodustatakse mitmest parteist, enamjuhul 2st v 3st. Moodustatakse koalitsioonivalitsus (enamusvalitsus)
riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3. Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel. 4. Kodanikuvabadused. 5. Mitmeparteisüsteem Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2. Suhteline poliitiline stabiilsus. 3. Elujärje paranemine. 4. Majanduskriisist suudeti väljuda ilma demokraatiast loobumata. Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete suur mõju. 2. Poliitiline ebastabiilsus. Poliitiline süsteem kujuneb, tekivad erakonnad. 3. Majandusraskused – sõjavõlad, reparatsioonid, majanduse ümberstruktureerimine. 4
Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik ja NSVL kommunistlik partei. Rahva endale
et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 7. Siirdeühiskond-ühiskonnaarengu etapp, kus mille käigus diktaatorlikud võimustruktuuris asendatakse demokraatlikega, toimub võimustruktuuride asendumine. 8. Jätkusuutlik ühiskond-ühiskond, mille arengutee rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 9. Demokraatlik ühiskond-ühiskond, mida iseloomustab mitmeparteisüsteem, kodanikuvabadused, vähemuste õigustega arvestamine, võimude lahusus ja avatud majandus. 10. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11. Riik-institutsioonidekogum, mis korraldab valitsemist mingil kindlal alal ja viib ellu kindlaid eesmärke. Riigil on rahvas, territoorium, seadused, keel ja sümboolika. 12
Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati nt. küüditamisega. Ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuridele iseloomulikud jooned Diktatuurile ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada ( juhikultus ). Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks
kommunistlikud riigid poliitiliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt? Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja VLO - 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus
rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer
annaabi.ee 
