OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOKKU NT: Vanaaegne, linnadevaheline. 2. Värvid (värvused). KOKKU NT: Rohekashall 3. Eesliited. KOKKU NT: · Eba - ebaharilik · Ala - alailma · Ime - imelihtne · Puht - puhtilus · Püsti püstihull 4. MAX sõnad. LAHKU NT: üüratu väike, ääretu suur, tohutu võimas. 5. Sidekriips. NT: maa- alune, plekk-karp, päev-päevalt. 6. PANE TÄHELE SISU!! NT: Pikk poiss pikkpoiss. Vana isa vanaisa. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE TEGUSÕNA 1. Ühendverb. LAHKU NT: Üles kirjutama · Kui saan liigutada sõna ühelepoole-teiselepoole (üles kirjutama, kirjutama üles) siis kirjutan LAHKU! 2. Liitverb
persona non grata lähedane, perpetuum mobile taoline, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. Näited: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Reeglid IV ARVSÕNA Eelneva arvsõnaga kirjutatakse kokku sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada. Näited: üheksateist, viisteistkümmend, kolmkümmend, viissada. Ülejäänud arvsõnad ühelised, tuhat, miljon, miljard jt kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku. Näited: kuus tuhat, kolm miljonit. Reeglid V TEGUSÕNA
· -võitu igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. · -verd mustaverd, valgetverd, puhastverd. · -rikas metsaderikas · -rohke veerohke · 4. esinevad tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. · · · · · · Moodusta omadussõnu järgmiste kinnistüvedega: · üli- · põrgu- · püsti- · ime- · liht- · veri- · eba- · ala- · Üliagar · Põrgupalav · Püstirikas · Imelihtne · Lihtviisiline · Verinoor · Ebamugav · Alaväärtuslik 5. 6
omaette mõistega lühenenud tüvega OS ja esmaabi, kiirrong, kinnistäht, nüüdisaeg, tegusõna tüvivorm + NS sinilill NS ja OS + OS, kui viljarikas, maailmakuulus, peegelsile, moodustub omaette ohvriterohke, helekollane mõiste tüved eht-, puht-, liht-, lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane, ime-, puru-, püsti-, uhi-, ebakindel võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg, pool- jts -ohtu, -verd, -võitu, lapseohtu, mustaverd, laisavõitu, -karva, -värvi tinakarva pilved, samblavärvi seelik eelneva omastavaga osastav + -karva ja roosat karva riie, punast värvi maja,
oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis ta pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see ei olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas mr Rochesteri tuttav, et mehel on naine ja pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisa. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfieldist. Ta võttis kõik oma asjad nming sõitis nii kaugele, kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta postitõllalt maha. Ta käis uste tagant toitu ja öömaja küsimas, aga keegi ei andnud talle. Ta oli juba nii kaua nälginud, et ta ei suutnud enam käiagi. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Mary, Diana ja Hannah. Mary, Diana ja John olid õed ja vennad
(nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste SÕNALIIK LAHKU KOKKU määrsõna nad on nagu tekib mõiste iseseisvad eeskätt määrsõnad (=esmajoones),
loomuga. · Mannetu naljahammas on väsitav, nõder, ebameeldiv, tühine, taktitu, harimatu, jäme, tähelepanematu, pealiskaudne, lugupidamatu, lärmakas, pealetükkiv ja ümbritsevate suhtes ükskõikne isik. Kui ta seltskonnast lahkub, ohkavad kõik kergendatult. · Mats on kasvatamatu, jämedakoeline, ärritav, taktitu, madala kombekultuuriga, lohakas, viletsa kujutlusvõimega, tobedalt enesekeskne, pikatoimeline, pealetükkiv, rumal ja arenematu. · Püstihull muutliku meelega, talitsematu, riiakas, kärsitu, lapsik, kinnine, kahtlustav, sadismi või masohhismi kalduv, tülinoriv, hulljulge, vastuoluline isik, kes jätab vaimuhaige mulje, olles enamasti terve psüühikaga. · Siga tungib jämedalt võõrasse ellu, jultunud, visa, häbematu, kurja keelega. Tihti nimetatakse teda ässitajaks, pealekaebajaks, sadistiks ning lurjuseks. Sagedamini ilmub ta sinna, kuhu teda teatakse kõige vähem oodata.
Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary. Nad olid kõik õed- vennad. St
Nt: maailmakuulus, viljarikas, külmakindel, kohusetruu, sõnakehv, tulikuum, hulljulge, kurikaval, sulgkerge, sademeterohke, helekollane, eelarvamustevaba, peegelsile. 2.Tüved "eht- puht- liht- ime- puru- püsti- uhi- võhi- üli- eba- ala- vaeg- pool-" jt.(mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust = kokku. Nt:ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. 3.Tüved "-ohtu ja -võitu" kirj. eelneva käändsõnaga(nimi-,omadus-,arv- ja asesõna) omastavas kokku, Nt: poisikeseohtu, lapseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. 4.Tüvi "-verd" kirjutatakse eelneva kääändsõnaga osastavas kokku. Nt: puhastverd, mustaverd, valgetverd. 5.Tüved "-karva ja -värvi" kirj. kindlakskujunenud väljendeis nimisõnaga omastavas kokku
Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary. Nad olid kõik õed-vennad. St. John tahtis kogu oma elu pühendada
kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond,
Jäta meelde reeglid. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju
roosat ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, karva riie, punast värvi maja peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, täiendsõnal on eba-, ala-, vaeg-, pool-jts Nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, omakorda täiend Nt. küpse lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, kirsi karva võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane -ohtu, -võitu, -verd Nt. mustaverd, lapseohtu, igavavõitu Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad Nt. hirmus palav , kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur,
sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku:
seda temale anda. Ent sel hetkel, kui d'Artagnan sirutas käe, et kirja vastu võtta, nägi härra de Treville hämmeldusega, kuidas tema kaitsealune vihast punetades järsku eemale hüppas, kabineti ukse poole tormas ja kisendas: 44 «Ah sa vanakurat! Seekord ta mu käest ei pääse!» «Kes nimelt?» küsis härra de Treville. «Tema! Varas!» vastas d'Artagnan. «Ah, sa reetur!» Ja d'Artagnan kadus. «Püstihull!» sosistas härra de Treville. «Kui see mine-majooksmine ei ole ehk ainult osav manööver, kuna ta nägi, et ei õnnestunud mind lõksu meelitada,» lisas ta juurde. IV ATHOSE ÕLG, PORTHOSE MÕÕGARIHM JA ARAMISE TASKURÄTT. Maruvihane d'Artagnan läbis kolme hüppega eestoa, sööstis trepile, kust ta tahtis alla tormata, võttes neli astet korraga, kui ta äkki kiirustamistuhinas põrkas vastu musketäri,