Kokku-lahkukirjutamise näited (0)

Q: Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?

Vastus leiad õppematerjalist: Kokku-lahkukirjutamise näited

Q: Kuskil ees selgesti kostev vaevalt kuidas?

Vastus leiad õppematerjalist: Kokku-lahkukirjutamise näited

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?
Kuskil ees selgesti kostev vaevalt kuidas?

KOLAKI

NIMISÕNA+NIMISÕNA
Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski , verivorst, naisarst, nahkmööbel
Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi , moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus , marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst
Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka:

Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine
Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil
Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek, marjakorjamine
Kolm või enamgi tüve aedviljakonserv, käterätikuriie, jalgpallikohtunik, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, kauglaskesuurtükk, erastamisväärtbaberiarve, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku looduse ilu, isa saapad , naabri auto, kauba headus , õpiku autor, rahva heaolu
Sõltuvalt täiendi kuuluvusest

Täiend laiendab täiendit märja turba hunnikud, küpse vilja pead, tubli koori juhid
Täiend laiendab kogu jrg ühendit märjad turbahunnikud, küpsed viljapead , tublid koorijuhid

Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku teaduste akadeemia, vigade parandus, sademete hulk, kurttummade kool, uudiste agentuur
Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed , lastehaigused, lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool , kiirtepärg, meeltesegadus

Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall , teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu
Sageli mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna loengute sari – loengusari, lihaste põletik – lihase põletik, marjapõõsaste istikud – marjapõõsaistikud

Lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht, nafta ja naftasaaduste eksport
Kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed , suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika

OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATUSÕNA + NIMISÕNA
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnast tavaliselt lahku suur maja, rõõsk koor, omal ajal, tol ajal, sel määral, teist laadi, seda liiki, seda sorti, sama tüüpi
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur
Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav , peitvara, raidkivi , rihtlatt, triivjää, tõmblukk
Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat , lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad

Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja

KOHANIMEDE KOLAKI
Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed
Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel:

Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju
Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega Allika tänav, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Vana turg , Roheline aas, Börsi käik
Nimetuumaks on käänduv omadussõna Vaikne ookean, Kollane jõgi, Suur väin ( Suurele väinale jne), Vaikne järv
Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest koha- või isikunimest tuleneva kohanimega Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Põlva maakond, Kopli rand , Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed

Anne turg Anneturu apteek
Uus turg Uueturu tänav
Pikk jalg Pikkajala kohvik
Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus
Liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku Novgorodimaa, Baltimaad, Tartumaa, Frangimaa, Madalmaad

Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Vahemere maad, Beneluxi maad

KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA
Nimi- või omadussõna kirjutatakse jrg omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste viljarikas, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile , lindprii, kurikaval, magushaou, rohekashall
Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus , puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane

-ohtu ja –võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu
-verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd
-karva ja –värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku tinakarva pilved , taevakarva, tulekarva, tulevärvi Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku roosat karva riie , punast värvi

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse jrg omadussõnast lahku hirmus palav , kole külm, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge
ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, eeldustekohane, kõnealune, linnadevaheline, laupäevaõhtune, suurejooneline, temataoline, sellenimeline, kaheaastane

Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune , suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane

Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Vabadussõja-aegne, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline

Mitmesõnaline limi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Kristjan Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane

ARVSÕNADE KOLAKI
Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad –teist(kümmend), -kümmend ja –sada: kaksteist, nelikümmend, kuussada
Muud arvsõnad kirjutatakse lahku sada kaheksa, viis tuhat , kaks miljardit seitse tuhat viis, saja neljane, kolmekümne kaheksane

Aga: kahetuhendes, kahetuhandene, kolmemiljoniline, poolemiljardine

Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes) kuni kahekilone raskus, umbes kaheksatunnine ajavahe
Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode
Määrdsõna pool ’pooleldi’ kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes

Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand veerandaasta, aga kolmveerand tundi, veerand aastat

TEGUSÕNADE KOLAKI
Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur , kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised
Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel helilindistama, kahekordistama, naeruvääristama, sundvõõrandama, vastunäidustama

Liittegusõnade osad kirjutatakse KÕIKIDES vormides kokku alahindama, alahinnates, alahinnaku, alahindaksime

Ühend- ja väljendtegussõnade osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada

Ühendtegusõnad (tegusõna + määrsõna) alla tulema , ette võtma(on ette võetud), juures seisma, läbi otsima , maha hüppama, vaja olema, tarvis minema, kortsu minema, üle värvima
Väljendtegusõnad (tegusõna + käändsõna) – ülekantud tähendus aru saama, aset leidma, heaks kiitma, hoolt kandma, hukka mõistma, jalga laskma , juttu ajama , käsile võtma, meelde jääma, tähele panema , lugu pidama
Kui ühend- ja väljendtegus oleviku kesksõnad esinevad lauses täendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada ära minev külaline-äraminev külaline, halvakspandav komme -halvaks pandav komme, vastuvõetud otsus-vastu võetud otsus
- Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist trepist alla jooksev koer, aknast välja visatud müts, mäest üles sõitnud suusatajad, tüdrukule järele jooksnud ema, täiesti rikki läinud aparaat
- Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need on omaette tähendusega iseseisvad sõnad väljaütlemine, allakirjutamine, päheõppija, ettevamistus, silmapaistev kunstnik, rahulolematu, lugupidavalt

Ühend- ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõna ühendid kirjutatakse kokku ainult siis, kui nad moodustavad iseseisva omadussõna paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev, ennastsalgab, teretulnud

Kahtluse korral eelistada lahkukirjutamist ammu tuntud lood, palju loetud raamat, asja avatud kauplus, hästi hoitud auto, vähe kasutatud masin, raskesti jälgitav tekst, vast alanud, viimati nimetatud

MUUTUMATUTE SÕNADE KOLAKI
Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku väga hea, tohutu suur, kuskil ees, selgesti kostev, vaevalt (kuidas?) kuuldav , palju räägitud, kaugemalt vaatajad , ammu möödunud
Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliki kuuluvat süna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku (kuidas?) aegamööda, harutihti, kordamööda, otsekohe, vähevõitu, otsekui, salamahti, sedamaid, kõigepealt, läbisegi, mistõttu, muudkui, eestpoolt, ümberringi, siitsaadik, sinnamaani, alatasa, umbropsu, tasapisi , üksipäini, sedamaid
Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi
KAS VÕI – alati lahku

KAASSÕNADE ÜLDREEGEL
Kaassõna (ees – v tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku mööda teed, teed mööda, maja ümber, ümber maha, rehe all, jõe ääres, õhtu poole, maad ligi, ukse ees, peale selle
Pool, poole, poolt

Käändsõnast lahku metsa pool, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, õhtu poole, omalt poolt
Määrsõnaga (käändub kolmes kohakäändes) kokku sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, sissepoole, väljastpoolt, tagapool, tahapoole, ülalpool, allpool, ülespoole

Kombel

Käändsõnast lahku inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel
Eritähenduslikud väljendid kokku imekombel, õnnekombel

Moodi ja viisi ’moodi’

Käändsõna omastavast lahku varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi
Käändsõna osastava puhul vaba vanamoodi – vana moodi, teist viisi – teistviisi, kahteviisi – kahte viisi
Eritähenduslikud väljendid kokku mehemoodi ’tublisti’, omamoodi
Määrsõnaga kokku niimoodi , nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi
Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi , misviisi

Pidi

Käändsõnast harilikult lahku teed pidi, mereteed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi, hõlma pidi, sanga pidi
Kaheti võib kirjutada tähenduses ’moodi, viisi’ kahtepidi-kahte pidi, mitutpidi-mitut pidi, kumbagipidi-kumbagi pidi
Eritähenduslikud väljendid kokku ninapidi, nägupidi, kättpidi, kaelapidi, aegapidi
Vorm nõab kokkukirjutamist edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi , välispidi, äraspidi

Teel

Käändsõnast lahku kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel

Jõul

Käändsõnast lahku auru jõul, elektri jõul

Väel

Käändsõnast lahku kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel
Võrdluseks: imeväel, nõiaväel (nende taga on sõnad imevägi ja nõiavägi)

Jooksul ja kestel

Käändsõnast lahku aja jooksul, elu kestel

Korral ja puhul

Käändsõnast lahku tarbe korral, surma puhul
Vorm nõuab kokkukirjutamist mispuhul, seepuhul
Eritähenduslikud väljendid kokku otsakorral

Kaupa ja viisi ’kaupa’

Ainsuse omastava puhul kolaki vaba nädala kaupa-nädalakaupa, tükiviisi-tüki viisi, tosinaviisi-tosina viisi
Mitmuse omastav kirjutatakse alati lahku nädalate kaupa, kuude viisi

Pealt, peale, pärast

Käändsõnast harilikult lahku käigu pealt, päeva pealt, päeva peale, viguri pärast, moe pärast, nalja pärast
Eritähenduslikud väljendid kokku kõigepealt, korrapealt, käepärast, jaopärast, priipärast
Vorm nõuab kokkukirjutamist mispärast, seepärast, mispeale, seepeale

Mööda

Käändsõnast harilikult lahku teed mööda, serva mööda
Eritähenduslikud väljendid kokku aegamööda, kordamööda, pikkamööda
Kaheti võib kirjutada meelt mööda-meeltmööda, jõudu mööda-jõudumööda, konti mööda-konimööda

VEEL SÕNU
lõunaeesti keel, kreekakatoliku kirik , baltisaksa kirjanik, kohtlajärvelane, lõunaeestilik, muna-lihatõug, õuna-marjaaed, samm- sammult , sammsammuline, järk-järgult, järkjärguline

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katrinza Õppematerjali autor

Väga põhjalik konspekt kokku- ja lahkukirjutamisest. Kõik, mida selle teema kohta on vaja teada. Reeglid + näited

kokku-lahkukirjutamine eesti keel

Sarnased õppematerjalid

doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmu

Eesti keel

xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

Nt: kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, saja seitsmekümne protsendi(li)ne,neljasaja viiekümne kolme meheline. NB! ühesõnaline arvsõna + ne- ja line- liiteline omadussõna jäävad kokku, kui neile eelneb määrsõnaline laiend( kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes) Nt: kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe. 4.Sõna pool kirj. järgnevast nim. lahku kui on hulgasõnana ning käändub. 4.1. ... kokku kui moodustab omaette tähendusega sõna ega käändu. Nt: pool aastat, poole kuu pärast, poolest veebruarist, poole kilo kaupa. Nt: poolsaar, poolaasta, poolkuu, pooltoode. (Määrsõna "pool" 'pooleldi' kirjutatakse alati järgneva sõnaga kokku.

Eesti keel

pdf

Kokku-lahku kirjutamine

KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid:  a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirj

Eesti keel

docx

Kokku-lahku kirjutamine

Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjak

Eesti keel

docx

Eesti keele reeglid

Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet si

Eesti keel

doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken

Kirjandus

doc

12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine

NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken täiendsõna, mitte põhisõna juurde) ■ Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik ■ Täiends

10. - 12. klassi kirjandus

doc

Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

omadussõna eelneva linnadevaheline, napisõnaline omadussõnal on käändsõnaline kõrgune, suurte linnade käändsõnaga täiend või määrsõnaline laiend vaheline, kõigi eelduste kohane, tubli tunni pikkune osastavast käändest kirj Roosat karva riie, punast värvi -kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Eesti keel

Rohkem sarnaseid