Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"õmblusmasin" - 42 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Piste moodustumine

Nõel liigub läbi riide alla alumisse piirasendisse. Tõusmisel 2 mm võrra ülespoole tekib nõelasilma juhtsoone poole niidi aas, mille haarab süstiku üks nokk. II. Süstiku nokk venitab pealmise niidi aasa pikemaks ja hakkab seda viima ümber alumise niidi pooli. Samal ajal laskub niiditõmmik alla ja annab pealmist niiti süstikule järele. Nõel jätkab tõusmist ülespoole. III. Süstik on teinud 180 kraadise pöörde, niidi aas libiseb poolilt maha, samal ajal tõuseb niiditõmmik järsult üles ja tõmbab piste kokku. IV. Nõel tõuseb ülemisse asendisse. Hammastik tõuseb üles ja nihutab riide ühe piste pikkuse võrra edasi. V. Süstik teeb veel ühe täispöörde tühikäigul selleks et teised tööorganid jõuaksid liikuda tagasi algasendisse. Protsess kordub. ...

Õmblusseadmed
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õmblusmasinate ajalugu

Esimesed nõelad olid tehtud loomade luust ja sarvedest ning niidina kasutati loomade kõõluseid. Esimesed rauast nõelad leiutati 14 sajandil ning silmadega nõelad 15 sajandil. Esimest võimaliku õmblusmasina patenti seostatakse saksa leiutaja Charles Weisenthaliga 1755 aastal. Talle väljastati patent nõelale, mis pidavat sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid teadaolevalt ei valmistanud ta kunagi toimivat seadet ning ei suutnud nõelale sobivat masinat isegi kirjeldada. Järgmisena anti patent õmblusmasinale välja inglasele Thomas Saintile aastal 1790. Patent väljastati talle jooniste alusel ning suure tõenäosusega ei ehitanud mees ise kunagi toimivat protodüüpi, sest hiljem kui üritati tema jooniste põhjal masinat ehitata ei...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Töökeskkonna ohutuse alused

Töökeskkonna ohutuse alused 1. Korras elektriseadmed- kuna õmblusmasin töötab elektriga, peab olema kindel, et elektriseadmed on kaasaegsed ja korras. Lühised võivad tekkida väga kergesti. Sellepärast peaks ka tulekustuti olema kättesaadav ja võimalikult lähedal. 2. Tuleohutus- suitsuandurid, tulekustutid, tuletekk jm. 3. Puhas töölaud- Asjad võivad sattuda õmblusmasina vahele. 4. Väljalülitatud või hääletul mobiiltelefon- võib hajutada tähelepanu, mis on väga ohtlik. 5...

Riski- ja ohutusõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ

Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Leiutised Ameerikas 19. - 20. sajandil

- 20. sajandi tähtsamad leiutised“ on püütud anda ülevaade tolle aja tähtsamatest leiutistest. Töös on välja toodud viis leiutist koos leiutajatega, milleks on  Henry Ford auto  Alexander Bell telefon  Thomas Edison hõõglmap  Orville ja Wilbur Wright lennuk  Singer, Howe, Wheeler ja Wilson, Grover ja Baker õmblusmasin Uurimustööst sain teada millal ja kuidas need leiutised leiutati ja kuidas toimus leiutise leidmine. Ühtlasi sain ka palju uut teada leiutajate kohte( millal sündisid, kus elasid, mis tööd tegid, kuidas leiutajaks said, mis firmad avasid jne). Uurimustöö tähtsaim leiutis oli minu jaoks kindlasti telefon juba ainuüksi selle pärast, kui palju see on arenenud. Lisaks on ta tähtis, kuna läbi telefoni käib vähemalt veerand minu elust. Kuigi ma...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Suuline eksam

abiks.pri.ee FREE TIME 1. Is music popular in your family? What music do you like? 2. What musical instruments have you got in your home? 3. Can you play any musical instruments? 4. Do you sing? 5. Have you sung at a song festival? 6. Has your school got a choir? 7. When do you last go to a concert? What concert was it? 8. Have you ever been to an openair concert? What was it like? 9. Do you sing at family parties? Where else Estonians like to sing? 10. Have you got a collection of cassettes, CD´s or LP´s at home? 11. Have you watched a ballet on TV? 12. Which do you prefer ­ ballet, drama or musical? 13. How often do you go to the theatre? 14. Do you prefer going to the theatre or watching TV? Why? 15. Do you prefer buying a cheap ticket and getting a seat at the back or spending more money and sitting in the...

Inglise keel
583 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektrivõrk kodus

Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Elektrivõrk kodus Referaat Kodune elektrivõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektrip...

Elektrotehnika
70 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mõisted

Mehaaniline võnkumine on liikumine mis kordub võrtsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi 2. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul pärast keha välja viimist tasakaaluasendist. (pendel) 3. Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul. (õmblusmasin) 4. Harmooniliseks nim. Võnkumist, mille korral hälve sõltub ajast siinusfunktsiooni järgi (sinusoidaalselt) 5. Vabavõnkumine on sumbvõnkumine ­ võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ­ ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Loominguline projekt

8 2 Sissejuhatus Valisin enda projekti teemaks kleidi tegemise, sest see pakkus enam huvi, ning tahtsin teha midagi sellist mida ma pole varem teinud. Töös on kirjeltatud hõlmikkleidi tegemist ja lisaks on toodud mõned pildid. 3 Kavand Kleit 1. Töövahendid: riie, niit, nõel, käärid, kriit, ooverlokk, õmblusmasin 2. Töö materjal, näidis: 3. Tööjoonis: 4. Mõõtmed: Laius: 90cm Pikkus: 40cm 4 Hõlmikkleidi tegemine Kuigi kleidi tegemine võib tunduda esmapilgul keerukas, selgub tavaliselt töö käigus, et see on päris lihtne töö ja polegi seotud ületamatute raskustega. Kleite on erineva tegumoega piki, lühikesi, lõhikuga, kuid mina otsustasin hõlmikkleidi kasuks. Kleidi materjali ostsin stretsist,...

Uurimistöö
27 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Pille riin ilood

Tiia Toomet, ,,VANA AJA LOOD" pildid. Kadri Ilves ,,Vanast ajast ja uuest ajast" Selgitab uue ja vana aja mõistet. Kui mina olin noor, siis oli see aeg uus. Kuid nüüd lastelasteaeg on uus ja see aeg kui mina noor olin, on vana. VANA AJA LASTEST. ­lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid, põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin , kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega. VANA AJA HOOVIDEST- majade vahel plangud, plankudest sai piiluda naaberhoovi, hoovide lapsed said kokku tänaval, MIDA VANAL AJAL MÄNGITI-poisid sussi, sussikulp ja kopikad, löödi kopikate peale, tüdrukud klaaskuulidega,lauajuppidest tõukerattad, pliidirõngad ja kepiga lükti, keks jne. MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni-, pirni- ja õunajook....

Eripedagoogika
63 allalaadimist
thumbnail
23
doc

OÜ Veture

MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Pille-Riin Adamka OÜ VETURE Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin, BA OÜ Veture 2 Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................3 1.2. Asukoht..................................................................................5 1.3. Töötajad.................................................................................6 1.4. Vajalikud vahendid.....................................................................7 1.5. Algbilanss...............................................................................9 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1. Toote valmistamise teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted...

Äriplaan
538 allalaadimist
thumbnail
30
doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

Pruudikirstu hakkas välja vahetama riidekapp, mis oli osa pruudi vanemate muretsetud kaasavarast. Nüüd telliti kapp või kummuti tislerilt ja see pidi olema täis riideid. Olulisel kohal olid nüüd voodipesu, kardinad, vaibad ja laudlinad. Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast. Arvati et pruut peab tooma kindlasti nelja jalaga elusa looma ­see toob õnne. Linnas või alevis osteti tütrele kaasavaraks õmblusmasin . Järjest harvemaks jäid pulmad, kus pruut veimeid jagas. Anded olid mõeldud vaid kõige lähedastematele uutele sugulastele ja sõpradele ning lõpuks jagati neid vaid ämmale ja äiale. Pruutpaarile hakati kingitusi tooma põhiliselt alates 19/20 sajandi vahetuseset. Üldlevinuks sai see Esimese maailmasõja ajaks. Mängudest toimusi sellised naljamängud nagu pruudi varastamine, pulmakohus, pulmasaun, imeveski, kurepesa, taalrimäng, võidujooks...

Perekonnaõpetus
121 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Tööd ja tööriistad

Tööd ja tööriistad Madis Aavik ja Ivo Rohula Ankeet Küsitlesime neljateist inimest vanuses 44-78 Ankeedis oli 21 küsimust Kõik küsitletud vastasid kirjalikult, lisati ka suuliselt veidi Töö vormistamiseks kulus ~3 tundi Slaidiseeria tegemisele kulus ~3 tundi Tööd ja tööriistad Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ­ ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei...

13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Pulma kombed

Pruudikirstu hakkas välja vahetama riidekapp, mis oli osa pruudi vanemate muretsetud kaasavarast. Nüüd telliti kapp või kummuti tislerilt ja see pidi olema täis riideid. Olulisel kohal olid nüüd voodipesu, kardinad, vaibad ja laudlinad. Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast. Arvati et pruut peab tooma kindlasti nelja jalaga elusa looma ­see toob õnne. Linnas või alevis osteti tütrele kaasavaraks õmblusmasin . Järjest harvemaks jäid pulmad, kus pruut veimeid jagas. Anded olid mõeldud vaid kõige lähedastematele uutele sugulastele ja sõpradele ning lõpuks jagati neid vaid ämmale ja äiale. Pruutpaarile hakati kingitusi tooma põhiliselt alates 19/20 sajandi vahetuseset. Üldlevinuks sai see Esimese maailmasõja ajaks. Mängudest toimusi sellised naljamängud nagu pruudi varastamine, pulmakohus, pulmasaun, imeveski, kurepesa, taalrimäng, võidujooks...

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tsitaate emast

Aga minu ema armastus on teine pikk nöör, milles pole sasipuntraid ega sõlmi. See litsalt kestab igavesti." Ling Tai, 11-aastane · ,,Kui mu ema kunagi läheb, otsin ma teda kõikjalt. Ta armastab mind rohkem kui keegi teine. Kui ma teda ei leia, siis ma nutan. Ma ei saa ilma temata olla. Kus iganes me käime, oleme me paar." Husna Khatun, 11-aastane · ,,Mõne minuti pärast vänatme me minema, me kaks, geneetiline õmblusmasin , mis töötab piitiru armastuse jõul. Mina usun, et emade ja tütarde vahel on teatav vereside, mida pole võimalik täielikult lõhkuda." Carola Shields · ,,Kus iganes Sa ka poleks ­ suurlinna tänaval või keset suvise metsa vaikust ja sära - ,minu armastus on Sinuga. Nagu Sinagi oled alati minu juures olnud." Pan Brown · ,,Iga vanema inimese sees on laps, kes igatseb oma ema järele." Helen Thomson · ,,Aastad on meid muutnud ­ kuid teinud meid lähedasemaks...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

See oli tollel ajal keelatud tegevus, aga tulu toov. Rudolf oli hea puusepp ja ehitas endale puidutöödeks mõeldud ruumi. Minu vanavanaema Ida Lakk sündis 19. detsembril 1903. aastal Lakkide talus, mis asus samas külas, kus asusid eelnimetatud. Idal oli vanem vend Arvi. Nad elasid suures majas. Minu vanaema ei tea kuigi palju Ida haridusest, aga seda teab, et ta käis Gatsina eraõmbluskoolis. Peale kooli lõpetamist kingiti Idale ka õmblusmasin . Rudolf ja Ida kohtusid peale leeriskäimist. Kui Rudolf oli 24 aastane ja Ida 21 aastane, siis nad laulatati Jõululaupäeval 1924. aastal Gatsina kirikus. Nende perekonnanimeks sai Lebreht. Nad läksid peale laulatust elama Rudolfi isatallu - Hansu tallu. Esimene laps oli Albert Lebreht, kes sündis 24. juunil 1927. aastal. Teine laps oli minu vanaema Erna Lebreht, kes sündis 29. märtsil 1935. aastal. Hiljem sõja ajal 1942. aasta talvel sündisid ka kaksikud...

Uurimustöö
109 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...

Eesti keel
324 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Näitusekülastuse retsensatsioon, Raul Rajangu "Nõukogude öö"

Raul Rajangu on sündinud 24 november 1968 aasta. 1980. aasta kevadel oli Rajangu lõpetanud keskkooli ning tegeles erinevate ekstaasiviivate tehnikatega (ka paastumine), eesmärgiks teadvusseisundi muutmine. 1981-82 järgnes sellele äärmiselt intensiivne loomeperiood, mille jooksul valmis teravdatud vaimses seisundis kogetu põhjal hulk joonistusi. Peale isikliku kogemuse kasutas ta ainesena vanu perekonnafotosid ja fragmente 1950.-60. aastatel üllitatud paraadlikest fotoalbumitest, mida leidis Viljandi Kultuurimaja pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhas...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pätsi aja olme ja mentaliteet

Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi...

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun