NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA Nimisõna KLK: mitmuse omastav Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine, kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia) Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet.
parempoolses Millised nimed on järgnevatel hulgaalgebra põhiseostel? Esimene põhiseos on neeldumine Teine põhiseos on sulgude lahtiliitimine Kolmas põhiseos on DeMorgani seadus Neljas põhiseos on kleepimine Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks? 4 Millised järgnevad võrdused on korrektsed Grassmanni valemid? Kolmas (3) Neljas (4) Millised tehted võivad sisalduda hulgaavaldise Cantori normaalkujus? Ühend, täiend, ühisosa Mis on (lõpliku) hulga võimsus? Hulgas sisalduvate elementide arv Misnimelise reegli/seaduse abil saab mittetäieliku Cantori normaalkuju teisendada täielikuks Cantori normaalkujuks ? - Kleepimisseadus Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises? Kõigepealt TÄIEND Seejärel ÜHISOSA Kolmandana ÜHEND Verbaalne nimetus igale hulgale. Esimene hulkade ühisosa Teine hulkade võimsuste summa
menti. x f (x) annab A elementi, g on totaalne. g saab sisendiks ainult A elemente, seega tulemuseks ainust B elemendid. Millised neljast omadusest: 1. A = {x | x on paarisarv} Tegemist on rekursiivse funktsiooniga, sest eksisteerib karakteristlik funktsioon 1 , kui x mod 2 0 Xa x . 0 , kui x mod 2 0 Iga rekursiivne funktsioon on ka rekursiivselt loenduv ja tal leidub rekursiivne täiend. 2. B = {x | x on väiksem kui 100} Tegemist on rekursiivse funktsiooniga, sest eksisteerib karakteristlik funktsioon 1 , kui x 100 Xb x . 0 , kui x 100 Iga rekursiivne funktsioon on ka rekursiivselt loenduv ja tal leidub rekursiivne täiend. 3. C = {x | x on algarv} Tegemist on rekursiivse funktsiooniga, sest eksisteerib karakteristlik funktsioon 1 , kui y 2, ..., x , nõnda et x mod y 0
kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna kokku lahku · Kui mitmuse omastavas olev · Mitmuse omastavas käändes täiend on kahesilbiline olev täiendsõna kirjutatakse kirjutatakse sõna kokku: tavaliselt lahku lasteaed · Kui tekib omaette tähendusega ühend, kirjutatakse sõnad kokku
sõna) siis koma ei panda. N: Koju jõudes mees komistas. Koju jõudmaks võtsime takso. Koju jõudmata istusime pingil. Liitlause Rindlause: · Rindlause osalausete vahele pannakse koma. Rindlause osalaused on võrdsed. Põimlause: · Põimlause osalaused eraldatakse komaga. Kui üks lausepool seletab teist pannakse koma. Kõrvalluse eraldatakse pealausest ja teistest kõrvallausestest komadega. Täiend · ?Kui täiendid on samaliigilised siis tuleb koma?.LOETELU N: Metsas oli kase-,lepa,tamme- ja kuusepuid. · Täiendid, mis käivad ühepõhisõna kohta, komaga ei eraldata. N: Tüdruku seelik oli pikk siidist kollane ja kortsus. · Kui täiendid käivad põhisõna kohta, mis on sisult mitmuslik, siis eristatakse need komaga. N: Suuri, haisvaid, katkiseisd ja logisevaid prügikaste ei vajanud keegi. Öeldistäide · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga
. . . . . 5. parempoolse avaldisega 7. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 6. parempoolse avaldisega 2. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 8. parempoolse avaldisega 8. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 7. parempoolse avaldisega 5. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 4. parempoolse avaldisega Küsimus 6 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised tehted võivad sisalduda hulgaavaldise Cantori normaalkujus ? Vali üks või enam: täiend ühisosa sümmeetriline vahe hulkade lahutamine (vahe) ühend Küsimus 7 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mis on (lõpliku) hulga võimsus ? ( vali õige ) Vali üks: hulgas sisalduvate arvude summa ajaühikus tarbitav energia Venni diagrammi suurus hulgas sisalduvate elementide arv suurim arv hulga koosseisus Küsimus 8 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 millised järgnevad võrdused kehtivad alati ? Vali üks või enam: 1. 2. 3. 4. 5. Küsimus 9
2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. - Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 6. Täiendi põhiliigid omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö. omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna: suur koer, halb ilm,omadussõnaga ühtmoodi käituv muu sõnaliigi sõna, nt omadussõnaline asesõna: see inimene, kõik poisid, järgarvsõna: seitsmes koht, kesksõna- või mata-lühend: kõigi poolt vihatud ülemus, vulisev
2. 3. 4. 5. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised tehted võivad sisalduda hulgaavaldise Cantori normaalkujus ? Valige üks või mitu: hulkade lahutamine (vahe) ühisosa sümmeetriline vahe täiend ühend Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 vali õige verbaalne nimetus igale hulgaavaldisele: 3. avaldis on: element kuulub hulka 6. avaldis on: ühendi täiend 9. avaldis on: üks hulk on teise osahulgaks 8. avaldis on: otsekorrutis ehk ristkorrutis 2
Õige on kirjutada president (väikese algustähega). Õige on Euroopa-sisene (suure algustähega). Õige on kirjutada Taani Kuninga aed. Õige on kirjutada Kiievi kotlet. Sõna number lühend on nr (mitte „Nr“). Selle lühendi peame suure algustähega kirjutama vaid lause algul. Kas järgmises lauses on algustähed õigesti: .. oskab eesti keelt, Skandinaavia keeli ja saksa keelt? – Jah, Skandinaavia on siin suure algustähega. Õige on kirjutada Saksa okupatsioon (täiend Saksa tähistab riiki). Õige on kirjutada valge kepi päev (mitte Valge kepi päev). Kõik sõnad on väikese algustähega. Õige on Eesti standard. Õige on kirjutada Tsaari-Venemaa. Õige on kirjutada valge raamat ja roheline raamat (Euroopa Komisjoni töödokumendid). Õige on kirjutada Eesti punane raamat. Õige on kirjutada eesti raamatu aasta. Õige on kirjutada Balti kett. Ühendis Vene sõjavägi on esimene sõna suure tähega.
Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki või laadi, siis kirjutatakse kokku (pildiraamat). Sihitislikke täiendsõnu, mis näitavad kellele/millele põhisõna tegevus on suunatud kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kartulivõtt, kalapüük, raamatupidamine).
Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte.
vaherahu-läbirääkimised/ vaherahu läbirääkimised kui sõna näitab liiki või kui ainsuse omastavas isa saapad, eesli saba, õpiku autor, ametinimetust (kindel olev NS vastab lapse kisa => lapsekisa mõte väljendub) küsimusele kelle? mille? osakonna juhataja => osakonnajuhataja täiend laiendab kogu täiend laiendab täiendit tähtsa linna elanikud => tähtsad järgnevat ühendit linnaelanikud meie kooli õpetajad => meie märjad turbahunnikud märja turba hunnikud kooliõpetajad küpse vilja pead => küpsed viljapead tubli koori juhid => tublid koorijuhid
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest
Millal on kaks hulka teineteise osahulkadeks? Kaks hulka on teineteise osahulgad siis, kui nad on võrdsed. Mis on venni diagramm? Venni diagramm on diagramm hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks. Vt. kahe, kolme ja neljahulga venni diagramme(lk32 ja 38) Mis on universaalhulk? Universaalhulk on hulk, mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad vaadeldavasse hulka ja elemendid, mis ei kuulu vaadeldavasse hulka. Mis on hulga täiend? Hulga täiendi moodustavad elemendid, mis ei kuulu vastavasse hulka. Milline hulk on tühihulk? Hulk, milles elemendid puuduvad. Millised hulgad on alati iga hulga osahulgaks? Tühihulk on iga hulga osahulgaks ja iga hulk on alati iseenda osahulk. Millise hulga osahulk on iga hulk? Peaks vast olema et iga hulk on universaalhulga osahulk. Mis on hulga astmehulk? Astmehulk on selle hulga kõikide osahulkade hulk. Mitu elementi on n elemendilise hulga astmehulgas? 2n elementi.
laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa on liitsõna 1. Täiend kuulub 2. Täiend kuulub 1. See koerakuut, need põhisõna juurde täiendi juurde lambatalled 2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev,
täiendsõnaga tekib omadus-, arv- või nurka, mõiste asesõna kogu aeg läbilugemine · kui täiendsõnal on · kui teo- ja täpsustab täiend, suure puu tegijanime ees on mis ei iseloomusta leht abisõna põhisõna · eesoleva sõnaga linnadevaheline · kui täiendsõnal on nende Omadussõna täiend linnade
*Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt.robinsonaad,eestlus,luterlik) *"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja
.. Otsustamisel on oluline sõnade vaheta OMADUSED: kivikõva, piltilus, hulljulge, pururikas Kui on vahetatavad - kirjutame LAHKU ränkraske, võhivõõras, läbimärg, alateadlik, üliviisakas jättis maha - maha jätma imeilus, ebatervislik, puhtsüdamlik, ehteestlaslik võttis ette - ette võtma NE- ja LINE-liitelised sõnad vastu panema - panema vastu üks täiend rohkem täiendeid pealt vaatama - vaatama pealt kaheaastane kahekümne viie aastane Liittegusõna ei ole vahetatav - KOKKU mäekõrgune selle mäe kõrgune abielluma, kooskõlastama, alahindama sajandipikkune mitme sajandi pikkune meetrilaiune kolme meetri laiune Tegusõnadest saab moodustada käänds
Kui kõhklete , kas kirjutada kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku. Kokku lahkukirjutamise reegleid : 1) da-tegevusnimi kirjutatakse eelnevast nimisõnast lahku(vett täis tassida ) 2) kui nimisõna väljendab liiki, siis kirjutatakse see järgnevast nimisõnast lahku(avatud õuevärav). 3) Keeled kirjutatakse alati lahku ( Eesti keel ). 4) Kui põhisõnale eelneb mitmeosaline täiend, siis kirjutatakse ta eelnevatest sõnadest lahku ( Eesti keele õpik ). 5) Hulka ja kogu väljendavad ühendid , kui täiend osa on liitsõna, siis kirjutatakse see lahku ( mereliiva hunnik ) . 6) Kui ains. Om. Olev nimisõna vastab küsimusele kelle? Mille ? , siis kirjutatakse see järgnevast sõnast lahku. 7) Mitmuse om. Olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku.
(KUS? Iga määrus on enese täpsustus) 2.3 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis ühtlasi märgivad üht ja sama, siis eraldatakse need komadega. ( = ) Tule minu sünnipäevale laupäeval, 5. märtsil. (LAUPÄEV = 5. MÄRTS) 2.4 Koma ei panda määruste vahele, mis vastavad erinevatele küsimustele. Koosolek toimub Tallinnaskus? 5. mailmillal?. Reisi alguses sõitsime Tallinnastkust? Pärnussekuhu? . (ERINEVAD KÜSIMUSED KOMA EI PANE) KORDUVAD TÄIENDID Täiend - lauseliige, mis laiendab nimisõna. 3.1 Samaliigiliste täiendite vahele pandakse koma. Laual olid kollased, punased ja rohelised õunad. (KÕIK TÄIENDID NÄITASID VÄRVI JA KIRJELDASID ERINEVAID ÕUNU.) 3.2 Eriliigiliste täiendite vahele koma ei panda. Suur ilus punane õun oli laual. (SUURUS, VÄLIMUS, VÄRVUS ERINEVAD OMADUSED) 3.3 Samaväärsete täiendite vahele pannakse koma. Ränk, vaevarikas teekond jõuab peagi lõpule. (TÄIENDID KIRJELDAVAD
Hulkade esitamise viisid: Hulgaelementide täielik loetelu Hulgaelementide osaline loetelu, milles nähtub mingi regulaarne seaduspärasus Venni diagramm koos hulgaelementidega Tõeväärtust omava lause kaudu, mis on tõene iga hulgaelemendi korral Hulkade ühend on hulkade liitmine ja selle tehte tulemuseks olev hulk on suurem kui operandideks olnud hulgad. Kaks hulka on võrdsed siis, kui nad koosnevad täpselt samadest hulgaelementidest. Tühi hulk on iga hulga osahulgaks. Hulga täiend on osa universaalhulgast? Tõene Kuidas nimetatakse minig hulga kõikide osahulkade hulka? Astmehulk Kui hulga A kõik elemendid on samal ajal ka hulga B elemendid, siis hulk A on hulga B osahulk. Hulga täiend on hulk ,mille moodustavad kõik sellesse hulka mittekuuluvad elemendid. Lõpmatut hulka saab esitada tema elementide osalise loeteluna, mis esitab mingit äratuntavad, regulaarset seaduspära. A ja B on hulgad. A ja b on hulgaelemendid. Millised avaldised on ebakorrektsed?
olevas käändes koma ei nõua. Tiitlit, sugulust või elukutset välendav lisand ei ühildu põhisõnaga. Teose pealkirja, tsitaadi, tähe või numbri lisand jääb algkujusse.(Romaanis ,,Sõda ja Rahu" on palju tegelasi.). !Nimi jääb nimetavasse käändesse ! Mari Lill kui hea näitleja võttis puhkust.- Kui lisandi puhul koma ei käi. Lennar Meri, Eesti Vabariigi ekspresidendi kodu asub Viimsis.-Kui järellisand on omastavas käändes, tuleb ainult üks koma. 3.Täiend(õp lk 178 ja 188) Täiend on nimisõna laiend, mis väljendab selle nimisõnaga tähistatud objekti mingit tunnust või omadust. Kõige sagedamini on täiendiks omadussõna (suur pall) või omastavas käändes nimisõna (venna ratas).Täiend väljendab omadust. Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4
Raskesti kasvatavad lapsed õpivad Tootsi klassis (Toots - suure algustähega). Õige on kirjutada Taani Kuninga aed. Õige on kirjutada Kiievi kotlet. Sõna number lühend on nr, mitte ,,Nr". Selle lühendi peame suure algustähega kirjutama vaid lause algul. Kas järgmises lauses on algustähed õigesti: .. oskab eesti keelt, Skandinaavia keeli ja saksa keelt? Jah, Skandinaavia on siin suure algustähega. Õige on kirjutada Saksa okupatsioon (täiend Saksa tähistab riiki). Õige on kirjutada valge kepi päev (kõik sõnad väikese algustähega), mitte Valge kepi päev. Õige on Eesti standard . Õige on kirjutada Tsaari-Venemaa. Õige on kirjutada valge raamat ja roheline raamat (Euroopa Komisjoni töödokumendid). Õige on kirjutada Eesti punane raamat. Õige on kirjutada eesti raamatu aasta. Õige on kirjutada Balti kett. Ühendis Vene sõjavägi on esimene sõna suure tähega.
3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = kokku Nt. viiemeetrine b) Sõna täiendil on täiendav täiend = lahku Nt. kahekümne viie meetrine Rasmuse-nimeline (kokku) ; Rasmus Linde nimeline (lahku) U-kujuline 25-aastane ; 25aastane 7. Arvsõnad a) -teist, -kümmend, -sada = kokku Nt. üksteist, poolsada b) -ühelised, -tuhat, -miljon = lahku Nt. seitse tuhat, mõni miljon Kümned, kümmend 8. Kuude ja ilmakaarte nimetused = kokku Nt. aprilliilm, septembrihommik 9
Mis? laiend, ühildub Poisid on üliõpilased. alusega arvus!) Määrus Kuhu? Koht, aeg, Kohver on voodi all. Adverbiaal Millal? miks? vahend, määr, Lahkusime hommikul. Kui palju? jne viis jne Majad on väga suured. Ta käis üsna kiiresti. Täiend Missugune? omadus Nimisõna laiend, Väga ilusale tüdrukule atribuut omadussõnana Minu venna auto ühildub põhjaga Kodust lahkumine Lisand Lisand on nimisõnaline Tallinn, Eesti Vabariigi täiend, mis pealinn, on ilus linn. väljendab
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku:
Hulkade jaoks on defineeritud 5 hulgaaritmeetilist tehet : tehte NIMI formaalne tähistus AB a hulkade ühend k __ i hulga täiend A h n I e hulkade ühend t B i ( hulkade liitmine ) A t
nähtava seaduspärasusega ning valemina, mis kehtib iga hulgalemendi korral. Hulgad on võrdsed, kui nad koosnevad täpselt samadest hulgaelementidest. Hulga osahulgaks nimetetakse seda hulka, mis täielikult sisaldub teise hulga sees. Kaks hulka on üksteise osahulkadeks, kui nad on võrdsed. Venni diagramm on hulkade illustratiivne esitusviis. Universaalhulk on hulk ning tema täiend. Hulga täiend on kõik hulgaelemendid, mis ei kuulu sellesse hulka. Tühi hulk on hulk, kus pole ühtegi hulgaelementi. Tühi hulk on iga hulga osahulgaks. Iga hulk on universaalhulga osahulgaks. Astmehulk on hulga kõikide osahulkade hulk. Astmehulgaks n-elemendilisele hulgale on 2^n. Lõplik hulk on hulk, kus on teatud arv hulgalemente. Lõpmatu hulk on hulk, kus on lõptmatu arv hulgaelemente.
Suur ja väike algustäht kohad ja ehitised · Kohanimed läbiva suure tähega välja arvatud liigisõna (meri, jalg, mägi jne) · Kohtade ümberütlevad nimetused väikese tähega ( suur lomp(Atlandi ookean)) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüüpi iseloomustamiseks kasutatav kohanimi suure tähega. · kohanime täpsustav täiendosa suure tähega : Mandri-Eesti · Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar.
1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm om-s sõnad, kus tekib omaette tähendusega ühend, nt lasteaed, meestekingad, keeltekool 6
Ootustel puudub kindel aja piir. Näiteks, kui tootjad loodavad oma toodete eest kõrgemat hinda saada siis nad jätavad teatud tooted reservi. Nõudlus aga toimub kindlal aj hetkel. 8.Kirjelda oma sõnadega nõudlusseadust. Nõudlusseadus on toodete ja teenuste erinevad kogused, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: Täiend- ehk siduskaubad, ostubuum, hinnamõju, ootused Täiend- ehk siduskaubad-Kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Ostubuum-Näiteks, kui oleks teada, et serviis kallineb märkimisväärselt, siis see vallandakski ostubuumi, kuna soovitakse ikka odavamalt ju. Hinnamõju-Inimesed ostavad odavamaid tooteid ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinnaga, kuid muud tingimused jäävad samaks Ootused- Näiteks kauplus arvestab mingi konkreetse läbimüügiga, kuid kui on mõni allahindlus
3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev
pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrgemad, kui Eestis. Koolitusloa annab aga riik, muutes seega enese täiendamise ja oma oskuste arendamise Eestis piiratud väikese grupi privileegiks. Inimesed, kes on oma töö kaotanud või muul põhjusel töötud, vajavad tihti täiend- või ümberõpet. Tööturuteenuseid osutab Tööturuamet, mis on mõeldud nii tööta jäänud ja töö vahetamisele mõtlevale inimesele kui ka töötajaid otsivale ettevõttele. Töövahetusteenused on muidugi tööotsijatele tasuta, mis lihtsustab protsessi ja ei nõua töötult täiendavaid väljaminekuid. Igale inimesele koostatakse isegi individuaalne tööotsimise kava. Tegelikus elus aga kõik nii hästi ei suju. Leidub
järgnevaga kokku , kui ta koos (Rõuge Suurjärv , Virtsu kaheksatunnine või kahe ja pöörata maha jääma ,kõigepealt ,otsekui kirjutatakse ta nimisõnaga kokku sellega väljendab kindlat Vanasadam) 3. Märkus :Kui täiendsõnal on täiend siis poole kuune , neljakümne :abielluma , jäi maha jne ,seepärast ,ümberringi , liitmäärsõnade reegli omaette mõistet (vanaema lahku:küpse kirsi karva ~värvi riie kolme aastane esietenduma, üleeile. järgi kokku :
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB
suurem Küsimus 3 - Õige / Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged: hulkade ühisosa on hulkade ja selle tehte tulemuseks olev hulk on (üldjuhul) korrutamine kui operandideks olnud hulgad väiksem Küsimus 4 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige sõna: Hulga on hulk, mille moodustavad kõik sellesse hulka mittekuuluvad elemendid. täiend Küsimus 5 - Õige / Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged: Lõpmatut hulka saab esitada tema elementide loeteluna, mis esitab mingit osalise äratuntavat, seaduspära. regulaarset Küsimus 6 - Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas nimetatakse mingi hulga kõikide osahulkade hulka ? ( sisesta ühesõnaline vastus ) Vastus: astmehulk
c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest: Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit: märja turba hunnikud märjad turbahunnikud tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk
KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA KOKKU LAHKU Omaette mõiste: viljarikas, Määrsõnaliselt tarvitatavad sõnakehv, ohvriterohke, omadussõnad lahku: hirmus palav, paras eelarvamustevaba, magushapu. soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav. Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, Kui esimesel sõnal on täiend: püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, pool- jt: ehtnaiselik, puhtisiklik, paljude sajandite pikkune, kõigi eelduste lihtlabane. kohane. -ohtu, -võitu, -verd kokku: poisikeseohtu, vanavõitu, valgetverd. -karva, -värvi omastavaga kokku: taevakarva, samblavärvi; osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula
· liht- · veri- · eba- · ala- · Üliagar · Põrgupalav · Püstirikas · Imelihtne · Lihtviisiline · Verinoor · Ebamugav · Alaväärtuslik 5. 6. tegemist on ne- ja line-omadussõna ja käändsõna ühendiga 7. meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane 8. 9. -ne/ -line sõnad kirjutakse LAHKU, kui täiendsõnal on omakorda käändsõnaline täiend · vana saapa taoline kogu · suurte linnade vaheline · kõigi eelduste kohane · paljude sajandite pikkune · · Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga SIDEKRIIPSU abil: · Kreutzwaldi-aegne, · Lurichi-vägevune, · Tartu-lähedane, · Vabadussõja-aegne, · show-maiguline, · T-kujuline, · NATO-väline, · lik-liiteline ·
Valged, mustad, punased ja kollased ideed läksid ümber nurga. Suurepärane, Juku võitis. 3.2 erilaadseid täiendeid ei eraldata komadega Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Sinine pikk üllatusterohke vanahärra sisenes kõrval majja. 3.3 kui järgnev täiend täpsustab eelmist, paneme koma Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Käesolev, 2011 aasta on jäneseaasta. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud. 3.4 kui täiendid järgnevad nimisõnale, siis eraldatakse kõik komadega. Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi.
Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kuidas nimetatakse hulka, milles sisalduvad kõik vaadeldavad hulgad ? ( sisesta õige sõna ) Vastus: universaalhulk Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kas väide on õige või vale ? Kui hulk on lõplik, siis on ta ka loenduv Valige üks: Tõene Väär Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 kas väide on õige või vale ? hulga täiend on osa universaalhulgast Valige üks: Tõene Väär Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 sisesta õige sõna: Kui hulga A kõik elemendid on samal ajal ka hulga B elemendid, siis hulk A on hulga B osahulk Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 kas väide on õige või vale ? Iga hulk on iseenda osahulgaks Valige üks: Tõene Väär Küsimus 13 Õige Hindepunkte 2,00/2,00 vali õiged:
ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee, asutused, kool, ettevõtted, gümnaasium, organisatsioonid (reklaamifirma Kolm kauplus, Karu), jogurt, ordenid, sõda,
(nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal)
Nimi : Mati Mägi Isikukood : 31809754552 Aadress : Mäe talu, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa Telefon : 372 345 678 Mobiil : 372 545 410 10 E-Post : mati.mä[email protected] Töökäik : 09.09.2005-.............. Pärnu prostituut 20.08.2000-07.09.2005 Tartu bussijaama koristaja 10.09.1997-16.08.2000 Simuna kohalik parm Hariduskäik : 1992-1995 Porkuni kutsekool 1983-1992 Simuna põhikool 1978-1983 Kohtla-Järve lasteaed Täiend koolitus : Lasteaias kasvataja jutt ja 1998 aastal kuulasin pikakohtu otsuse ja tean seadustest mõndagi. Huvialad : Aerutamine, pidutsemine, lendamine, hüppamine, kukkumine, söömine, saia küpsetamine Keele oskus : Eesti keel emakeel Vene keel mõmin Autojuhi load on olemas, kõik kategooriad. NB : Tangi omad on ka olemas. Allkiri 29 aprill 2013
LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) ...
anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine
Totaalsus - partsiaalsus (sh subjektis), lauseliikmed, lausetüübid, ühildumine. Esimesena: koopula, apositsioon. Terminid: eestipärased käändenimetused, ainsus, mitmus, kääne, pööre, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik jne. 1936 J. AAVIK "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" põhjalik käsiraamat. 1925 "Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu" (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige, alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt. 1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks: 1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II
allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Kui tekib omaette Kohusetruu, viljarikas, tähendusega sõna külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, käändsõna omastavaga igavavõitu, puhastverd, valgetverd -karva j a -värvi kindlakskuj tinakarva pilved, taevakarva kui omastaval täiend Küpse kirsi karva unenud väljendeis nimisõna sinine, telliskivivärvi pluus omastavaga ne- ja line-liiteline Mäekõrgune, ookeanitagune, kui ne- või line-liitelisel Nelja meetri laiune, tolle mäe omadussõna eelneva linnadevaheline, napisõnaline omadussõnal on käändsõnaline kõrgune, suurte linnade
FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla: 1. Nimisõnaline (kelle, mille, missugune) 2. Omadussõnaline NB! On omadussõnalisi täiendeid , mis ühilduvad arvus ja käändes pilvisel ööl, hakkajid poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini.
annaabi.ee 
