bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun" dies irae tähendab ,,see viha" dirigent on orkestri- või koorijuht dooria on vavaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on julge, mehelik dramaatiline on siis kui muusika rajaneb teravatel kõlade või mõtete kokkupõrkel eepiline on siis kui muusikas puuduvad teravad kõlakonfliktid; kiretu, üllas-rahulik eksprompt on hetketeos
Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt Adagio rahulikult
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel
Dünaamika helitöö esitamise tugevus ja selle muutumine, itaaliakeelseid m.s. (nt piano vaikselt, forte valjult) Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes
mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst Menuett- vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Polüfoonia- mitmehäälsus Retsitatiiv- kõnelaul Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Tsebola- klaveri eelkäija Virginaal(spinett)- klahvpill, klavessiini erikuju, milles keeled asetsevad klaviatuuriga rööbiti. Bach- pole kirjutanud ooperit, teosed said tuntuks pärast tema surma, kirjutas 2 passiooni(Matteuse, Johannese), Hästitempereeritud klaviir (I ja II vihik) Händel- oratoorium ''Messias,'' orkestrisüdid ''Veemuusika,'' ''Tulevärgi- muusika''
orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suured akordid,dramaatiline K:Schopin S-duur : väga kiire, 3osaline taktimõõt,lüüriline,pehme, Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid
20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5
Homofoonia- Mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harmoonilise saate Polüfoonia- Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Ooper- Muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. Oratooriumižanri alaliik Süit- Mitmest iseseisvast osast (nt eri karakterites tantsudest) koosnev helitöö Oratoorium- Mitmeosaline dramaatiline v eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kammermuusika- Ansamblile v sooloesinejatele loodud instrumentaal- v vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris
1908: siirdus LääneEuroopasse. 1910: asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. 1914: kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. 1918: 29. oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel. Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö avamäng "Julius Caesar" (1896) esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) esimese klaverikontserdi d-moll (1897) esimese klaverisonaadi (1897) esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d- moll 1898) esimese keelpillikvarteti d-moll (1899) esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed
VARDO RUMESSEN SERGEI RAHMANINOVI (1. IV/20. III 1873 -- 28. III 1943) MUUSIKA PILTLIKKUSEST Etüüdpiltidest op 33 ja op 39 Kuidas sünnib helitöö? Kas kujuneb see helilooja peas pikema aja jooksul või on selle tekkimise põhjuseks hetkemeeleolu? Kuidas on see seotud helilooja mõtte ja tundemaailmaga ja mil määral väljendab see helilooja enda iseloomu? Või on selle aluseks välised tegurid, mis avaldavad oma mõju heliloojale täiesti sõltumatult tema tahtest ja väljendusviisist. Loomingupsühholoogiliselt on tihtipeale väga raske anda neile küsimustele ühest vastust
vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka ...
vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2. Lisandusid retsitatiivid ja aariapaarid 3. Mitu solisti + mõeldud esitamiseks suuremale koossseisule, ka koorile. 15. Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. 1. Allermande- rahulik 4osaline sammtants 2. Courante- kiire 3osaline hüppetants 3. Sarabande- kiirem, kui allemande, aeglasem, kui courante 3osaline pidulik tants 4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid:
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene Allegreto Grave Allegro Largo Lento Vivace Adagio Presto Andante Sostenuto Moderato Metronoom • Metronoom kreeka sõnast metron - mõõt ja nomos seadus on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. See number näitab, et ühes minutis on 120 lööki See number näitab, et ühes minutis on 90 lööki
Arvo Pärt (1935-...) · Sündis Paides, üles kasvas Rakveres · 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja orkestrile
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega
· Oktav intervall, mille helide vaheline kaugus on 8 diatoonilist heli · Partituur noot, kuhu on koondatud kõik heliteose partiid · Paus vaikuse märk muusikas · Pentatoonika viieastmeline helilaad · Pianissimo õige tasa · Piano vaikselt · Polüfoonia mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad · Rütm helivältuste korrastatud järgnevus · Sünkoop rütmivorm, kus rõhk langeb takti rõhutule osale · Tempo helitöö esitamise kiirus · Toonika helilaadi esimene aste ehk põhitoon · Tämber muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärving
oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat)
keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile (vahel lavastatakse, aga ei ole otseselt selleks mõeldud) passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm; oratooriumižanri alaliik aaria - vokaalne sooloetteaste ooperis, oratooriumis, kantaadis jm retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodijat jäljendav laulmine monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks
oma töökohtades tegeles ta ka heliloominguga. Bach oli barokiajastu suurkuju ning arendas polüfoonilist muusikat. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon. Tema loomingut iseloomustavad sügav emotsionaalsus, ülesehitav mõtlemine ning julge fantaasia. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendusjõud ning helitöö kaunisamise rohkus. Tema muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule. Instrumentaalloomingus on Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Samuti on ta kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat ja orkestrimuusikat. Orkestrimuusika, kontserdid ja
kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süit on mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast.
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873. aastal Käinas, Hiiumaal. Ta on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema. Seal tutvus ta kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Tema tähtsamate heliteoste hulka kuuluvad oratoorium ,,Joonase lähetami...
saate * Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register * Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv * Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro * Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid * Cantabile Alla marcia Scherzando Teose esitusviis Tämber * Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud
Neoklassitsism kui mõjuvahend Neoklassitsism, teisi sõnu ka uusklassitsism, mis sai alguse 19. sajandil, peegeldab muusikas inimkonnale selle kainet täpsust ja suurejoonelisust. See on klassitsismi elustav suund, mis omab võimsat ning kaasahaaravat helimassi ning milles domineerivad puhk- ja rütmipillid. Selle muusikastiili iseloomulikeks joonteks on helitöö kooskõla ja orkestriseade üldine lihtsustumine, temaatiline tabavus ja rütmiline motoorsus. Neoklassitsistlikku muusikat kuulates tekib suur ärevustunne, millegi võimsa ja kättesaamatu järele. See tõmbaks mind justkui lõputusse väljapääsmatusse olukorda, kus muusika vaibudes ka tekkinud närvikõdi kaob. Muusika valjenedes kordub see taas. Muusika elavdab ning vilgastab mind, kui kuulan Sergei Prokofjev’i ,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda ...
7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad.
7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad.
projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". Mingis mõttes oli see palve muusika. Rõhku oli pandud muusika kõrval ka kirjandusele, täpsemalt eesti luulele. Seal oli Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi. Helitöö oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud. See kontsert oli ainulaadne, sest selle eesmärk oli väärtustada lapsi, perekonda ja elu. Minu meelest oli esinejate tase hea. Koori ja solistide hääled sobisid hästi kokku ja sõnadest oli kerge aru saada. Laulud kõlasid kuidagi eriliselt pühalt ja õrnalt. Mulle meeldis Helen Lokuta hääl, kuid Raul Miksoni laulmist ei pannud ma nii väga tähele. Saateks kasutatud
• Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid • Cantabile Alla marcia Scherzando • Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna Tämber • Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekitanud
Euroopa muusika 20. sajandi keskel Kristin Kaimer Benjamin Britten (1913-1976) · Brittenit peetakse 20.saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks. · Silmapaistev dirigent ning pianist · Esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt. · 13-aastaselt hakkas võtma F. Bridge´lt õppetunde, hiljem pühendas oma õpetajale ,,Variatsioonid Frank Bridge´i teemal" keelpilliorkestrile · Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston Hugh Auden ja tenor Peter Orkestrimuusika · Orkestrimuusikas on Britteni populaarseim teos ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" ehk ,,Teejuht noortele orkestri juurde". · Teose eesmärk on tutvustada sümfooniaorkestri
o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o Sumera on korduvalt öelnud ,et hakkab lugu kirja panema alles siis,kui see on peas valmis
Benjamin Britten 22.11.1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell
ette valmistatud etendus. Eesmärk spontaanse tervikliku kunstisündmuse tekitamine. 12. kontsertmeister- orkestri esimene viiuldaja või mõne teise pillirühma esimängija 13. vokaalsümfooniline- teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile 14. kollaa (muusikas)- tänapäevane kompositsioonitehnika, mis ühendab muusikalist materjali erinevatest stiilidest ja kasutab sageli otseseid tsitaate varasemast muusikast 15. partituur- helitöö noot, milles on kohastikku välja kirjutatud kõik instrumentaal- ja vokaalpartiid Alljärgnevaid stiile iseloomustada, kus ja millal kujunes, eksisteeris; 2 olulist heliloojat Hilisromantism- 19-20 saj algus. Võimsam Saksamaal ja Austrias. suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus,ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, tonaalsuse mõiste avardumine.kasvasid ka teised orkestri pillirühmad. R. Wagner, R. Strauss Impressionism- 19. saj. Lõpp prantsusmaa
uudseid seisukohti ka kirjasõnas avaldada. Ehkki kodumaa olud ei võimaldanud Tobiasel pärast Peterburgist naasmist Eestis elada rohkem kui neli aastat (1904 1908), jäi ta võõrsilgi veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks. Just seal hakkas ta ooperit "Kalevipoeg" looma. Selgeima ettekujutuse R. Tobiase geniaalsusest ning tähtsusest maailma muusikakultuuris annab ta peateos grandioosne oratoorium "Joonase lähetamine". See on eelkõige sügavalt filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Olles loonud suure seesmise põlemise ja kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda teost käsitleda kui autori ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige sügavamast südame juurtest saadik
Tallinna Konservatoorium, H. Elleri õpilane, enne seda õpetas teda V. Tormis. Mõnda aega töötas Eesti Raadios, alates 1967 vabakutseline helilooja, 80. immigreerus Eestist, elab praegu Saksamaal. Helilooming jaotatakse kahte perioodi. Murdepunkt on 1971. aasta, kui kirjutas III sümfoonia pühendusega Neeme Järvile. I periood oli neoklassitsistlik periood (tänapäevase kõlaga, rõhutatakse lihtsust) 2 sonatiini ja partiita, ,,Nekroloog" Eesti I dodekafooniline helitöö, kirjutatud 60. aastal. Tuntuim orkestriteos on ,,Perpetuum mobile". 60. aastate keskel hakkab kasutama kollaaz-tehnikat (kleepetöö),kus pannakse kokku erinevate ajastute muusikastiilid. ,,Collage teemal bach", tsellokontsert ,,Pro et contra" 68. aastal kirjutas teose ,,Credo". Peale selle esiettekannet pöördub vana muusika poole, eriti uuris ta ,,Gregoriuse koraali" ja polüfooniat. Peale 3 aastast vaikimist tulebki välja III sümfoonia.
ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte käituda mõistuse soovide järgi. Tants kui julgus vabaneda ühiskonna põhimõtetest ja mallidest, mis ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata. Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika. Helitöö ei oma jalakeerutuse juures üldse olulist tähtsust. Meloodia täiendab tantsu, aitab rääkida lugu, aga see eksisteerib ka muusikata. Emotsioone ei väljenda mitte pelgalt nägu, vaid iga liigutus omab mõtet, lugu ja tunnet. Arvan, et zesti algtõuge peab tulema ennekõike tundeelamusest. Publiku seas on alati kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste.
orkestratsioonipõhimõtete alusepanija. Anis välja orkestratsiooniõpiku. Suurendas sümfooniaorkestri koosseisu: võttis kasutusele ohtralt löökpille 6. Nimeta suurim viiulivirtuoos 19. sajandil. Niccolo Paganii 7. Nimeta 2 kuulsamat pianisti ja klaverimuusika loojat 19. sajandil. 1) Fryderyk Chopin 2) Ferenc Liszt 8. Mida tähendab mõiste ,,programmiline muusika"? Programmiline muusika muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri 9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja Richard Wagner Traviata G. Rossini Nibelungide laul Richard Wagner Nõidkütt Giuseppe Verdi Carmen 10
(tabel) Keskajal lauldakse enamasti ladina keeles, renessansi ajal aga oma emakeeles, mõlemad on ühehäälsed, renessansi muusika on salmiline. 11) Lassus (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest) Röövimine Sitsiilia asekuninga poolt(seal tutvus erinevate Euroopa õukondade muusikaga) Ta valdas kõiki Euroopa muusikastiile!! Žanrid: tal on üle 2000 helitöö, üle 70 missa, üle 500 moteti, umbes 450 laulu, sh madrigale 12) Palestrina (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest, tähtsus) Kapellmeister? Rooma ja selle ümbruses kirikutes(kirjutas vaimulikku muusikat) Konservatiivne kirjutamislaad, vastureformatsiooni esindaja. Žanrid: Ülekaalus vaimulik muusika, sh üle 100 missa, 400 moteti, umbes 100
Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka teised muusikazanrid. Eriti oli ta tuntud, kui tugev sümfonist. ,,Kratti" sisu Varaahne peremees, kes on müünud oma hinge kuradile, meisterdab endale külatarga abiga krati
Elust: Ta on väga tuntud kodumaal ja sama palju ka välismaal. Tema loomigut ,,Raua needmine" lauldi olümpia avamisel. Ta õppis Tallinna konservatooriumis ja hiljem Moskvas orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt. Looming: Tema looming jagatakse kaheks osaks. Esimeses osas on tuntuim orkestriteos ,,Perpetuum mobile" Esimene pool oli eredakõlaline ja omanäoline. See iseloomustas eesti muusika vaimu tol ajastul.Sel ajal lõi ta ka eesti esimese dodekafoonilise helitöö. Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed ladinakeelsed katoliku kiriku klassikalisi muusikazanreid kasutav muusika. ,,Johannese passioon", ,,Magnificat" Elust: Arvo Pärt lõpetas Tallinna konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Töötas mõnda aega Eesti Raadios
Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest jazzist pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks
osa sonaat-allegro vormis o Haydn-104 sümfooniat o Mozart/Beethoven vähem o kõige täiuslikum instr.muusika zanr o vahel laulab ka koor o sümfoonia osad eri karakteritega o tänapäeval-sügavat muusikalist sisu o tuntuim- Beethoveni 5.sümfoonia · Rondo o muusikavorm, milles põhiteema ja kordused vahelduvad kõrvalteemadega o 5-osaline ABACA o Võib olla nii suurema helitöö osa või iseseisev o Mozart ,,Väike öömuusika" · Variatsioon o muusikavorm o esitatakse sama teemat muudetud kujul A A1 A2 A3 o algul kõlab kogu ork. siis käiakse läbi pillirühmad...
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühendud...
Marta Navadardyan. Rahvusooper Estonia orkesti solistid: oboed mängis Olev Ainomäe, metsasarve Inno-Mart Kont ja viiulit Kristina Kriit. Laulis Rahvusooper Estonia naiskoor ning ooperikooli solist oli Greete Kivisild. Dirigent oli Kaspar Mänd, imeline koreograaf-lavastaja Marina Kesler, libretist Elfride Saarik ning etenduse juht Anton Osul. „Krati” muusika on väga värvikas. See on igakülgne rahvuslik helitöö, kus on ka rakendatud sümfonismipõhimõtteid. Seepärast ongi balleti suurimaks väärtuseks meisterlik muusika, mille motiivid pärinevad peamiselt rahvamuusikast. Tubinal on minu arvates õnnestunud ühena esimestest Eesti heliloojatest loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline väljenduslaad. Eduard Tubin on kasutanud peamiselt tantsulist folkloori, mida tol ajal (1940. aastatel) oli vähe kasutatud
Muusika ajalugu gümnaasiumile küsimused ja vastused. 1. Millal oli romantismiajastu? Vastus: 19 saj. 2. Iseloomusta romantismi muusikat, too välja kolm tunnust või uuendust. Vastus:Klassikalise ja romantismi vahel pole selgeid erinevusi,kuid on muutunud heliloojamõtlemisviis.Eelminevalt oli rõhuasetus muusikas mõistusel nüüd liikus see tunnetele. 3. Selgita mõistet „programmiline muusika”. Vastus:Muusika mis põhineb kindlal teemal või süzeel,mida peegeldab helitöö pealkiri. 4. Nimeta romantismi peamisi muusikažanreid. Vastus:Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaiste...
helikeelest Ooperilooming(5 ooperit) Arvo Pärt 1935 Sündis Paides, üles kasvas Rakveres 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse 1957 astub konservatooriumisuuse, Heino Elleri kompositsiooniklassi. Õpingute kõrvalt töötab helirezissöörina Eesti Raadios 1963 lõpetas konservatooriumis [k] "Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Looming: "Nekroloog" (1960)-esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas kollaaztehnika- teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. "Collage teemale B-A-C-H. "Credo"-(1968) klaverile,segakoorilej aorkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst Pöördumine vanamuusika poole: Tegeles gregoriuse koraali uurimisega TINTINNABULI: Töötab välja uue stiili, mille nimetab tintinnabuliks( lad.k."kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli kuulatav. Neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud
Essee Barokkiajastu muusika Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast ja sellele eelnevast. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon, võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. ...
· Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire. · Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse, · Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos, · Reekviem- kellegi jaoks kirjutatud missa, nt surmamissa, · Avamäng- muusikalist lavateost, oaratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Sündis 27.jaanuaril Salzburgis. Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud. 1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
