Eesti keele eksami kordamine 9. klass (30)

- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum
- Lauseliige , mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida)
- Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud= sihitis (kes, mis, keda, mida, kelle, mille)
- Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus)
- Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on
- Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune)
- Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga= lisand ( eeslisand , järellisand)
- Eeslisandit komaga ei eraldata
- Lisand eraldatakse põhisõnast koma (de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel
- Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette
- Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel:
- lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana)
- kui-lisandit(tema kui professionaal )
- Kaks tavalist lause alguse tüüpi:
- alus-öeldis
- sihitis või määrus- öeldis- alus
- Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga.
- Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette.
- Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette.
- Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku-
võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle)
- kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu.
- loe, te ja lu – kokkuvõttev sõna
- samaliigilised, koma(d) on (suuri, keskmisi, väiksemaid..)
- eriliigilised, koma(sid) ei ole (suur pruun pikakarvaline..)
- Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks.
- Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause)
- Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause)
- Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause)
- Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.(Ta vaatas telekat ; väljas tibutas)
- Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga rahutu : külalised polnud saabunud õigeks ajaks)
- Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.)
- Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. Otsekõne on liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse.
- Saatelause on otse kõne ees ( Saatelause: ´´Otsekõne.(!?)´´
- Otsekõne on saatelause ees ( ´´Otsekõne.(!?)´´ saatelause.
- Saatelause on otsekõne keskel ( ´´Otsekõne,´´ saatelause, ´´otsekõne.(!?)´´
- Üte=pöördumissõna
- Tiia , võta päevik!
- Võta päevik, Tiia!
- Võta päevik, Tiia, ja mine kohale!
- Otsekõne asendamine kaudkõnega
- Muutub isik
- Võib muutuda kõneviis või tegumood
- Kaudküsimuses puudub sidesõna et.
- Liitlauset, mille üks osalause on teised osalaused endalealistanud, nim. põimlauseks. Alistatavat lauset nim. pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Kõrvallause tunneb ära selle järgi, et selle alguses on alistav sidesõna(et, kui, kuni, siis jne.) või siduv sõna( kes, kelle, kus, mis, kellelt jne). Kõrvallause võib paikneda pealause ees, keskel või järel. Põimlauses võib sidesõnade ja, ning, ega, ent ees olla koma.
- Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause )
- Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause )
- Kõrvallause on pealause sees ( Pealause, S kõrvallause, S pealause.) ( Sõber, kellele
oma murest rääkisin, kuulas mind kannatlikult. Ütlesin, et olen juba kaua oodanud, ja
lahkusin viimaks.)
- Lauselõhend on lauseosa ( fraas ), mille tuumaks pole tegusõna pöördeline, vaid käändeline vorm. Lauselühend ei ole lause, sest puudub öeldis, ta kuulub pealause öeldis juurde nagu lauseliige. Võib eristada nud-, tud-, des-, ja mata- lauselühendit, verbita sõnarühma(puudub tegusüna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?: Mees astus tuppa , müts peas.)
- Alati eraldatakse komadega
- määruslik nud- ja tud- lauselühend: Töö tehtud, hakati sööma
- verbita lauselühend: Koer lippas, saba jalge vahel, trepist alla.
- des- ja mata- lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga ainult siis, ki tegusõna
käändeline vorm (lauselühendi tuum) on lauselühendi alguses: Kuuldes peremehe
samme , hakkas koer saba liputama.
A________, des,mata-lauselühend, Ö____________
-des,-mata lauselühend, Ö A___________________
A Ö__________, -des, -mata lauselühend
- Üldiselt kirj . sõnad lauses väikese tähega, ainult esimene sõna kirj. suure algustähega. Sõnu, mis tähistavad olendite, asjade ja nähtuste liiki ja nende üldisi omadusi, kutsume nimetusteks. Nimetused kirj. väikese algustähega.
Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats ).
Nimi võib olla:
- isikul, olendil: Eno Raud
- maailmajaol, kohal, linnal, veekogul , ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju
- Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti
- riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid
- asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus
- Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium
- perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X
- tootel: Ford Sierra, Meie Mark
- ajaloosündmusel: Ümera lahing, Teine maailmasõda
Väikese tähega kirj.:
- keelkondade, keelerühmade, keelt ja rahvuste nimetused: vene keel, eestlane
- kuude ja nädalapäevade nimetused: jaanuar, jõulukuu, võidupüha
- ürituste nimetused: XII olümpiamängud, esimene üldlaulupidu
-Ürituste nimed kirjutame suure tähega: Valge Daami päevad
- Üritusel võib olla ka pealkiri, mille kirj. esisuurtähega ja jutumärkides: orienteerumisvõistus ´´Tunne oma kodulinna´´
-Pealkirjad kirjutame esisuurtähega ja jutumärkides.
Pealkiri on:
- kirjandus-, kunsti-, koreograafia -, muusikateostel, filmidel , fotodel: ´´Tõde ja õigus´´, etendus´´ Tagasitulek isa juurde´´
- seriaalidel ja saadetel:´´ Aktuaalne kaamera ´´, ´´Kolmas kivi päikesest´´
- dokumentidel: ´´Autoriõiguse seadus´´, ´´ Liikluseeskiri ´´
-Liitsõna koosneb kahest või enamast sõnast, millest viimast nim. põhisõnaks ja esimest täiendsõnaks. Laua(täiendsõna) + lamp (põhisõna)= laualamp
- Põhisõnaks on nimisõna: nimisõna+nimisõna
- Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirj kokku.(raud+tee= raudtee )
- Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirj kokku(pursk+kaev= purskkaev )
- nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastavas käändes kirj:
-lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle, mille:
ema laud, meie kodu
-kokku, kui 1) liitsõna vastab küsimusele mis liiki, missugune: raamaturiiul
2) tekib piltlik väljend: lapsepõlv, hundijutt.
-Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirj kõik sõnad lahku, kui täiend kuulub aga põhisõna juurde, siis kirj kokku:
- selle puu oksad kaharad oksad
- suure karu nahk kulunud karunahk
- Nimisõna ja sllele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirj.
-harilikult lahku: vigade parandus, kurttummade kool
- kokku kirj 2-silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna, kui tekib omaette tähenduse-
ga ühend: lasteaed , keeltekool.
-Muu sõnaliik+nimisõna
- Omadus-, arv-või asesõna kirj järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku: ilus ilm, nende maja
- Kokku kirj, kui tekib uus mõiste: uusaasta, vanaema, enesetunne, üksmeel
- Põhisõnaks on omadussõna
- Käändsõna kirj järgneva omadussõnaga kokku: lumivalga, ränkraske, tuhandeaastane
- Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil: 22-korruseline, Tammsaare -nimeline
- Kui omadussõnale eelneva käändsõna või nime juurde kuulub täiend(sh nimetähed), siis kirj kõik sõnad lahku: saja meetri pikkune , kuuekümne kolme aastane.
- -kümmend,-teist,-sada kirj eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend, viisteist.
- Ülejäänud arvsõnad kirj üksteisest lahku: kolm tuhat , kaheksa miljonit
- Tegusõnad kirj muudest sõnadest tavaliselt lahku: ühku tõusev lennuk
- Liittegusõnad kirj kõigis vormides kokku: kümnekordistama, abielluma
- Ühend-või väljendtegusõnade osad kirj tavaliselt lahku: aru saama, tuli alla, ümber tehes.
- Kokku võib kirj ühend- ja väljendtegusõnade
- v-, tav-kesksõna, mis on lauses täiendiks( silmapaistev - silma paistev saavutus) või öeldistäiteks(saavutus oli silmapaistev- silma paistev
-nud-, tud-kesksõna ja mata-vorm, mis on lauses täiendiks(vastuvõetud-vastu võetud ot-
sus)
-Ühend –ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirj kokku: pealtvaataja, etteütleja.
- Muutumatud sõnad(kaas-ja määrsõnad) kirj tavaliselt muudest sõnadest lahku: väga väike.
- Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirj nad kokku: läbisegi, tasapisi
- Lahkukirjutatult ei ole neil sõnadel mõtet(aegamööda, ilmaaegu) või tähendavad nad muud (kahevahel- kahe vahel)
- pool, poole, poolt kirj käändsõnast lahku(vasakult poolt, lõpu poole), määrsõnaga kokku (sealpool, kuhupoole)
- kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi)
- Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj kasutame tähti.
- Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na
-Teise või kolmanda välte korralvõib pearõhulises silbis esineda:
-kahekordne täishäälik:kuu-leb, suu-red
- ühekordse täishääliku järel kahekordne kaashäälik: jon-nis, sas-sis.
-Sulghäälikute puhul saab II ja III vältel ka kirjapildi järgi vahet teha:
- teise välte korral kirj lühikesele pearõhulisele silbile järgneva silbi alguses ühekordne
tugev sulghäälik(k,p,t):ka-pi, so-ki
- kolmanda välte korral järgneb ühekordsele täishäälikule pearõhulises silbis kahekordne tugev sulghäälik(kk,pp,tt): tup-pa, rut-tu
-Kahekordne v(vv) ja j(jj) võivad esineda vaid kolmandas vältes.
-š ja f õigekiri allub sulghäälikute õigekirja reeglitele, mistõttu teises vältes kirj š ja f ühekordselt, hääldatakse aga ikkagi pikalt.
- Pika täishääliku või diftongi järel kirj üks k, p, t: koopad, vaatab, kooki, auku
-Häälikuühendi õigekirja 1.reegel:
- Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong ) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli , aktus .
-4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega:
- l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss , kirss
- Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski
- Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid
- Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri
- Häälikuühendi õigekirja 2.reegel:
- Sõna sees kirj helitute häälikute kärval k, p, t:kopsik, kaske, pehkima
- Vastavalt sellele reeglile lirj sõna lõpus helitu hääliku järel rõhuliide –ki:kasski, haabki
- Helilisele häälikule liitub-gi: vihmgi, kanagi, kohvgi
-4 erandit, mil helitu hääliku kõrvale kirj g, b, d
- Liitsõnade kirj sõnade kirjapilt ei muutu: raudtee, kuldsõrmus
- Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks:leibkond
- Sõna käänamisel või pööramisel jääb sõna algvormi kirjapilt muutumatuks: moodne
- NB! (hõlpus): hõlpsa, ergas: erksa
- Võõrsõnades:asbest, anekdoot , röntgen
- h, i ja j õigekiri_
- ü ja i järel ei kirj j: süüa, müüa, püüa
- j võib olla ü ja i järel ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , elektrijuhe
- Võõrsõnade õigekiri:
- b, d, g sõna alguses:banaan, doping , giid
- tähed f, š, z, ž: firma, zooloog, šampus, loož
- pikad täishäälikud esimesest silbist tagapool: akadeemia, marinaad, galerii
- pearõhk esimesest silbist tagapool: minniatuur, narkootikum , idee
- o esimesest silbist tagapool: auto, logo , stereo.