Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju on Eestis imetajaliike?

Lõik failist

Eesti
imetajad



Kui
palju on Eestis imetajaliike?

Vähemalt 63
Imetajate
süsteem
Klass: imetajad
Selts: putuktoidulised ; närilised ; kiskjalised; sõralised
Sugukond : veislased , hirvlased
Perekond: põder
Liik:
põder
Suurkiskjaid
loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii
suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku.

Põder
(Alces alces)



  • Olulisim uluk , sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.
  • Esivanemate olulisem jahiuluk .
  • Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa.


Põdra
välimus

  • 300-500 kg
  • kõrgus 1,90m
  • habe
  • lõualotis keev vesi
  • isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved
  • 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved
  • 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema


Põdra
levik

  • taigavööndis
  • põhjas tundrani/metsatundrani
  • lõunas stepini/kõrbeni
  • eristatakse 8-9 alaliiki (erinevad kehamõõtmete, sarvede jms)
  • külmemates piirkondades elavad suuremad liigid (kõige võimsamad põdrad elavad Alaskal- u 1t raskused ja 2m sarved)
  • põdra asustustihedus on kõige suurem Skandinaaviamaades
    • Rootsis ja Soomes on jahimehed maaomanikud
    • Rootsis on põdral kultuslik maine (isegi riigiasutused suletakse põdrajahi ajal – minnakse kõik koos jahile)
  • Eestis 5 isendit 1000ha kohta
  • Mida rohkem metsa raiutakse, seda parem elupaik põtradele – neile meeldib noor mets.
  • 1990 algul suurenes salaküttimine, suurenes legaalne küttimine , suurkiskjate arvukuslik kasv – põdra arvukus langes trastiliselt
  • Levikut saab mõjutada soolakutega.

Viljastamine ja jooksuaeg
  • Sõrgade vahel intensiivistuvad lõhnanäärmed ning jäljed hakkavad lõhnama.
  • Kiimalohk – isane peksab maasse augu ja lõhnastab selle ära, mõlemad püherdavad selles ja see mõjub neile erootiliselt
  • Viljastumise võimalikkus kestab ainult 1-2 päeva.
  • Ühel aktiivsel pullil võib olla 7 emast.
  • Jooksuaja tipp on septembris.
  • Vasikad sünnivad aprillis- mais.


Põdra
sigimisnäitajad

  • Kollakehi lehma kohta: 1,4-1,6
  • Looteid: 1,2-1,4
  • Vasikadi: 0,7-0,8
  • Vasikate osakaal populatsioonis: 25-30%
  • Tiinus kestab 8 kuud.


Suremus
  • Põdral võib tekkida kuumastress .
  • Ohustavad suurkiskjad.
  • Upuvad kraavidesse, liiklusõnnetused.


Toitumine
  • Tendrofaag – sööb puulehti, -võrseid, -pungi ja –koort
  • Suvel mingil määral rohttaimi, aga neid on tal raske kätte saada.
  • Sööb suuremaid rohttaimi, näiteks põdrakanep.
  • Kõige rohkem toitu saab kasest ja pajust.
  • Kõige maitsvam puuliik on pihlakas, paakspuu , mõned pajud , kask kaa, aga vähem.
  • Ei söö leppa, kuid mis on toitainete- ja valgurikas.
  • Talvel sööb põhiliselt mändi.
  • Koorib noored haavad ära.
  • Kõige kahjulikum metsale on kuuse koorimine , sest siis satuvad kuuse sisse kuuseseened ja tüvi hakkab mädanema.
  • Koorimine toimub kevadel ja sügisel, kui on leebe talv, siis ka talvel.


Arvukuse
kindlaks tegemine

  • Loendada kevadel (mai alguses) lume sulamisel põdra pabulaid


Jahtimine
  • Põdrale võib jahti pidada 15.septembrist kuni 15.detsembrini.


Metskits
(Capreolus capreolus)



  • Hirvlane
  • Päris eestikeelne nimi on kaber.
  • Metskitsede alla kuuluvad Siberi ja Euroopa metskits .
Vasakule Paremale
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #1 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #2 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #3 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #4 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #5 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #6 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #7 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #8 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #9 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #10 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #11 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #12 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #13 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #14 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #15 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #16 Eesti imetajad eksami kordamismaterjal #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pkris Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks. Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) ­ Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase, ilvese ja isegi hundijahil

Ulukibioloogia ja jahindus
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Välimus - Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas

Loodus
thumbnail
5
doc

Ulukibioloogia konspekt

Ulukibioloogia Kanalised Laanepüü ja nurmkana ­ elab metsas. Kaalub kusagil 0,5 kg. Eelistab segametsa kuuse alusmetsaga, mis sisaldaks tingimata leppa, haaba, kaske. Ei ütle ära ka lodumetsast. Noorena tarbivad loomset toitu, täiskasvanuks üle minnes lähevad üle taimsele toidule. Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada kobras ja euroopa k

Ulukibioloogia
thumbnail
4
odt

Jahindus

• Puhkepauside ja kogunemiste ajal (lae relv tühjaks, kui oled koos teistega) • Relva transportimine liiklusvahendis • Rikošeti oht (ka teras- ja volframhaavlid annavad kergelt rikošeti) • Võõrkehad relva rauas Olukorras, kus tingimused ei ole täiesti selged ja turvalised, tuleb las jätta tegemata. See vajab kogemust ja kindlat meelt. SUURULUKID Karu; hunt; ilves; metssiga; punahirv; põder; metskits; hallhüljes KARU • Eesti metsade suurim kiskja. Eesti metsade karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi. • Keskmine kaal- emakaru: 140 kg; isakaru: 200 kg • Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses kuni 30 aastat. Levik • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit)

Jahindus
thumbnail
12
doc

Eesti imetajad eksam

Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle.

Bioloogia
thumbnail
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eesti naaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias, kuid loodusest püütud isendid ei hakanud seal sigima ning surid. Praegu Tallinna Loomaaias Hiiumaale asustamiseks kasvatatavad loomad on pärit Venemaalt. Kuigi mõnedes kohtades Eestis on nähtud Euroopa naaritsa tunnustega isendeid, ei ole naaritsa leidumine meie looduses kinnitust leidnud. www.jahindusinfo.ee Tüvepikkus: 35-40 cm; kaal 0,4 - 1,5 kg

Jahindus
thumbnail
4
doc

Eesti imetajate võrdlustabel

Põder 216 cm, ülamokk ning Jooksuaeg liikuvusega loom, 60 rohttaime- ja küttimine lehmadest Alces alces tüvepikkus pikk (kuni 40 cm) septembris vahetab 30 puu- ning vähendab tunduvalt 200...290 cm. habe lõua all. hooajaliselt põõsaliiki arvukust raskemad. Eesti Kaal 100...300 elupaika. Elab metsade suurim (600) kg. üksinda, talvel loom. väikesed karjad

Bioloogia
thumbnail
8
pdf

Eesti imetajad

.................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................................5 6. Kokkuvõte.................................................................................................................6 Sissejuhatus Oma referaadis ,,Eesti imetajad" toon ma välja nelja metslooma liigid. Need metsloomad valisin, kuna nende kohta soovisin rohkem teada saada. Eesti metsades leidub palju huvitavaid loomi, kelle nime me kõik teame, kuid looma elukommete, eelistuse ja eluea kohta ei tea paljud midagi. Mina tean, et karu poegib talvel, mitte kevadel nagu enamus loomad. Tean et paljudele ka täiskasvanud inimestele on see uudis. Saame siis põdra, jänese karu ja rebasega lähemalt tuttavaks. 1 PÕDER Põder on Eestisuurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks.

Loodus õpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun