Eesti imetajad eksami kordamismaterjal (0)

Eesti imetajad

Põder (Alces alces)

• Olulisim uluk , sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.
  
• Esivanemate olulisem jahiuluk .
  
• Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa.
  

• 300-500 kg
  
• kõrgus 1,90m
  
• habe
  
• lõualotis keev vesi
  
• isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved
  
• 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved
  
• 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema
  

• taigavööndis
  
• põhjas tundrani/metsatundrani
  
• lõunas stepini/kõrbeni
  
• eristatakse 8-9 alaliiki (erinevad kehamõõtmete, sarvede jms)
  
• külmemates piirkondades elavad suuremad liigid (kõige võimsamad põdrad elavad Alaskal- u 1t raskused ja 2m sarved)
  
• põdra asustustihedus on kõige suurem Skandinaaviamaades
  
  • Rootsis ja Soomes on jahimehed maaomanikud
    
  • Rootsis on põdral kultuslik maine (isegi riigiasutused suletakse põdrajahi ajal – minnakse kõik koos jahile)
    
• Eestis 5 isendit 1000ha kohta
  
• Mida rohkem metsa raiutakse, seda parem elupaik põtradele – neile meeldib noor mets.
  
• 1990 algul suurenes salaküttimine, suurenes legaalne küttimine , suurkiskjate arvukuslik kasv – põdra arvukus langes trastiliselt
  
• Levikut saab mõjutada soolakutega.
  

• Sõrgade vahel intensiivistuvad lõhnanäärmed ning jäljed hakkavad lõhnama.
  
• Kiimalohk – isane peksab maasse augu ja lõhnastab selle ära, mõlemad püherdavad selles ja see mõjub neile erootiliselt
  
• Viljastumise võimalikkus kestab ainult 1-2 päeva.
  
• Ühel aktiivsel pullil võib olla 7 emast.
  
• Jooksuaja tipp on septembris.
  
• Vasikad sünnivad aprillis- mais.
  

• Kollakehi lehma kohta: 1,4-1,6
  
• Looteid: 1,2-1,4
  
• Vasikadi: 0,7-0,8
  
• Vasikate osakaal populatsioonis: 25-30%
  
• Tiinus kestab 8 kuud.
  

• Põdral võib tekkida kuumastress .
  
• Ohustavad suurkiskjad.
  
• Upuvad kraavidesse, liiklusõnnetused.
  

• Tendrofaag – sööb puulehti, -võrseid, -pungi ja –koort
  
• Suvel mingil määral rohttaimi, aga neid on tal raske kätte saada.
  
• Sööb suuremaid rohttaimi, näiteks põdrakanep.
  
• Kõige rohkem toitu saab kasest ja pajust.
  
• Kõige maitsvam puuliik on pihlakas, paakspuu , mõned pajud , kask kaa, aga vähem.
  
• Ei söö leppa, kuid mis on toitainete- ja valgurikas.
  
• Talvel sööb põhiliselt mändi.
  
• Koorib noored haavad ära.
  
• Kõige kahjulikum metsale on kuuse koorimine , sest siis satuvad kuuse sisse kuuseseened ja tüvi hakkab mädanema.
  
• Koorimine toimub kevadel ja sügisel, kui on leebe talv, siis ka talvel.
  

• Loendada kevadel (mai alguses) lume sulamisel põdra pabulaid
  

• Põdrale võib jahti pidada 15.septembrist kuni 15.detsembrini.
  

Metskits (Capreolus capreolus)

• Hirvlane
  
• Päris eestikeelne nimi on kaber.
  
• Metskitsede alla kuuluvad Siberi ja Euroopa metskits .
  

• Keskmine kaal on 20-30kg.
  
• Suvel ja sügisel on sarved peas.
  
• Mida noorem loom, seda püstisemalt ta pead/kaela hoiab.
  
• Elab keskmiselt 5-6. aastaseks, maksimaalselt 10-aastaseks.
  
• Euroopa sokk omistab 1,5 aastaselt sarved.
  
• Umbes 500st 1 on ka emaskitsel sarved peas.
  
• Sarved kasvavad ja arenevad talvel. Sarve arengut mõjutavad ilmastik, toidufaas ja ka ta enda tublidus.
  
• Sarved on turniirirelvadeks.
  

• Euroopa metskits on levinud kogu Euroopa mandril – va põhjapoolne ots, lõunas (nt Itaalias on arvukus laiguline – kohati on ja kohati pole neid)
  
• Kõige rohkem levib Saksamaal, Šveitsis, Rootsis – seal, kus on tihe asustustihedus (palju põlde, väga vähe suurkiskjaid).
  
• Metskitsi vähe, siis on ka teisi loomi (nt ilveseid) vähe.
  

• 1970-1975 – lumeta talved , sotsialism – metskitsede kõrge arvukus
  
• 2010-2011 – metskitse arvukuse langus, sest olid väga külmad talved
  
• Tänavu arvukus tõuseb.
  

• Sünnib juurde rohkem kui põtru.
  
• Jooksuaeg on juulis- augustis.
  
• Otsivad paarilisi lõhna ja häälitsuste järgi.
  
• Metskits nn laseb vilet. Sama hääl millega emakits oma tallega suhtleb.
  
• Tiinus kestab 9 kuud, enamasti sünnivad juunikuus.
  
• Talled jäävad umbes kaheks nädalaks sinna, kus nad ka sündisid . (sest emaloom ei suuda neid kaitsta)
  
• Talledel on hea kaitsevärvus ja ei oma spetsiifilist lõhna.
  
• Järeltulijate protsent on 30-45%.
  

• Metskits on sõralistest kõige õrnem ning tal on kõige rohkem vaenlasi (populaarne jahiuluk, hea saak salaküttidele ( mahub kotti), kassid, ilvesed, hundid ja niidukid/ kombainid ).
  

• Rasked talved on väga hukutavad.
  
• Suremusefaktorid on põhiliselt looduslikud.
  
• Suurkiskjad on metsa sanitarid (võtavaid haigeid ja nõrku loomi).
  
• Ilves ja hunt on oportunistid (juhusekasutajad). Võtavad selle saaklooma, kes on neile kasulik ja keda on kerge kätte saada (enamasti domineerivad talled, suvekuudel on ilvese põhitoiduks tugevad sokud – tugevad, lollid (sest neil on jooksuaeg) sokud).
  

• Ääretult nõudlik oma toidu suhtes – saab söönuks ainult valgurikast ja energiarikast toitu süües .
  
• Suvekuudel toitub liblikõielistest ja lehtpuude lehtedest, pungadest ja võrsetest.
  
• Talvekuudel hakkab eelistama puhmarinde taimi (mustikaid, pohli, kuid jätkab ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist).
  
• Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi.
  

Hirv (Cervus, aga pole ainuke)

Punahirv

• Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks .
  
• Kõige seksapiilsem loom meie looduses.
  
• Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki.
  
• Eluiga on 14-15 aastat.
  
• Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu.
  

• Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv.
  
• Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad.
  
• Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg . See on seotud seksuaalkäitumisega.
  
• Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi.
  
• 1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm).
  
• Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut. Näitab tema genotüüpi ning tublidust.
  

• Hirv ei ole kodumaine liik.
  

• Eestisse on jõudnud inimese kaasmõjul. Esimesed toodud hirved sattusid Abruka saarele. ( 20ndatel aastatel)
  
• Eestisse toodi hirved Saaremaale ja Hiiumaale (kokku toodi 56 hirve – toodi Tallinna loomaaiast, Lätist, Leedust jne).
  

• Levinud Euroopas (Kesk-Euroopas, Lõuna-Rootsis ja Norras).
  
• Kõige rohkem levinud Šotimaal.
  

• Arvukus on pidevalt tõusnud.
  
• Tänaseks on jõudnud üle 3000 isendi.
  
• Saaremaal ( 1613 isendit) leidub neid kõige rohkem, järgmisena Hiiumaal (611), siis Lõuna- Eestis ja Lääne- Virus .
  

• Vähenõudlik toidu suhtes.
  
• Hirve huvitavad puhmarinde taimed.
  
• Põllumeestele on probleemiks see, et hirved söövad meelsalt silo- ja heinapalle.
  
• On leitud isegi vetikaid söövaid hirvi.
  

• Jooksuaeg on septembris nagu põdralgi.
  
• Sigimise ajal teevad kõige võimsamat häält looduses.
  
• Isahirved koguvad endale 5-7 emasloomast koosneva haaremi .
  
• Kuu aega isasloomad ei toitu, ainult võitlevad ning kaotavad oma kehakaalust veerandi või isegi rohkem.
  
• Kandeaeg on 9 kuud.
  
• Järglasi on enamasti 1.
  

• Jahimehed, liiklusõnnetused.
  
• Hundid ja mingil määral ka ilvesed, kuid enamasti saavad suurkiskjad jagu ainult vasikatest või emastest loomadest.
  

Metssiga (Sus scrofa)

• Esimesed 4-5 kuud on nad triibulised (põrsad).
  
• Edasi nimetatakse kesikuks ja täiskasvanud seaks.
  
• Kõige enam kahjustusi teinud ulukiliik.
  
• Metsseaga on võimalik sotsiaalselt sõbruneda.
  

• Põrslane (20kg), aastane loom (40-50kg), suur kult võib kaaluda 200-250kg.
  
• Kuldil on väga võimsad kihvad . Emasloomal tagasihoidlikud. Need on silmahambad, mis kasvavad kogu elu.
  
• Teritab kihvu.
  
• Kihvad on mõeldud mingil määral vaenlase vastu võitlemiseks, kuid ka turniirirelvadeks ning põhiliselt jooksuajal teise isasega võitlemiseks.
  
• Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa.
  
• Kärsa abil saab suuri kive veeretada.
  
• Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine .
  
• Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev.
  

• Suure osa oma toidust saab kätte songides.
  
• Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure.
  
• Metssiga on omnivoor .
  
• Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid ( pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad, vihmaussid , tõugud); kõige rohkem mõjutavad viljad (tammetõrud, pöögiseemned ja pähklid).
  
• Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu).
  
• Metssiga on ka raipetoiduline.
  

• Väga laialt levinud.
  
• Kanadasse ja Austraaliasse on metssiga inimeste poolt viidud .
  
• Levib väga kiiresti.
  
• Alates 70ndatest aastatest kuni 2000 aastatel on USAs sea levik olnud meeletu -> inimesed on sellele kaasa aidanud. Põhiline levija on kodusiga.
  
• Levib ka Alaskal.
  
• Eestis on siga probleem nr1.
  

• Praegune seapopulatsioon on alguse saanud II MS.
  
• Langus toimus kuskil 1995aastate kanti , pärast seda on kasvanud.
  

• Jooksuaeg on novembris (hilissügisel).
  
• Kuldid on sigimisvõimelised aastaläbi.
  
• Metsseal võib olla viljastamine või sündimus ükskõik, millisel aastaajal.
  
• Emasloomal võib olla kuni 12 järeltulijat.
  
• Juurdekasv on suremusest enamasti 100%.
  

Suurkiskjad

Hunt ( Canis lupus)

• Hunt on elegantne loom.
  
• Pidevas sõjas inimesega.
  
• Hunt on sotsiaalne loom ning hundikari on paremini struktueeritud .
  
• Kaalub 30- 40kg.
  
• Hunt on monogaamne loom (ollakse koos nii kaua kui veel võimalik – kuni surmani).
  

• Hundikarja keskseks on alfapaar – kõige kõrgemal kohal. Karja moodustavad nende järeltulijad ning kuni 2-3 põlvkonda.
  
• Lisaks karjadele on üksikhundid, kes on karjast välja tõrjutud (vanad ja põdurad).
  
• Kari on territoriaalne (40-50 000 ha).
  
• Karja suurus Eestis on 5-6, max 10-15 isendit. Võivad moodustada erinevaid gruppe, ei pea kogu aeg karjana koos olema – kuid hoiavad koos ühte territooriumi.
  
• Territooriumi märgistavad uriinilaikudega või häälitsusega.
  
• Karjaline eluviis on talvepoolaastal hulkuv, suvepoolaastal on kari alfapaarist eraldunud. Emasloom toob ilmale 5-8 kutsikat.
  

• Hundi jälg on piklikum kui koeral
  

• Kui esimeste ja tagumiste jalatakkude vahele saab panna tiku ning ei lõika neid, siis on tegu hundi jäljega.
  

• Jooksuaeg on jaanuari lõpus- veebruaris .
  
• Jooksuala lõpetavad nad ulgumise.
  

• Sõralised – uluksõralised (metskits, metssiga) või kodusõralised.
  
• Eestis teisel kohal on jänesed ja koprad .
  
• Tundraaladel, kus linnud pesitsevad ja sulgivad ning pole lennuvõimelised, toitub hunt lindudest.
  
• Samuti kaladest ja pisinärilistest.
  
• Pisinärilistest toituvad siis, kui on huntidel pojad. Vitamiine saavad taimetoidust ehk mida väiksema kehamassiga on herbivoor ( kaelushiir ), seda % suurem on maosisumass.
  
• Kesk- Aasias söövad hundid ka meloneid ja tsivkasid.
  

• Kunagi oli vallutanud peaaegu kogu põhjapoolkera (16-32 alamliiki).
  
• Hiinas on vähe, sest huntidesse suhtutakse radikaalselt. Lõuna- Hiinas polegi hunti olnud.
  
• 18ndate aastatel oli hundi arvukus väikseim. Pärast seda hakkas kasvama – inimeste meelsuse toimus muutus.
  
• 19ndatel oli hunt levinud kogu Euroopas.
  
• Hundi arvukus on alati tõusnud siis, kui inimestel on “liigisisesed” probleemid (perestroika) ning inimestel pole aega hundi küttimisega tegeleda.
  
• Euroopas toimub hundi arvukuse vähenemine.
  

• Läbi aegade on olnud hunti hästi palju. On olnud inimesele kogu aeg ohuks ja konkurendiks.
  
• Hunt on levinud kogu jääaja jooksul.
  
• Pärast II MM toimus muutus.
  
• Üliarvukus oli 19ndal sajandil – väga palju murti koduloomi.
  
• 1950ndate lõpus toimus väga suur langus ning mürgitati väga palju hunte. Arvukus oli 0- lähedane . (kuni 1970ndateni).
  
• 1990ndatel arvukus jälle tõusis – polnud enam aega ega ka ressursse jahtimiseks. Sel ajal polnud talvel lund ja ei leitud jälgi üles.
  
• 20-30ndatel polnud Eestis hundiprobleemi.
  

Karu - pruunkaru (Ursus arctos)

• Karudeliike on kokku 7.
  
  • Jääkaru – maailma suurim kiskja
    
  • Pruunkaru
    
  • Baribar ehk must karu
    
  • Tiibeti karu ehk kaeluskaru
    
  • Bellkaru
    
  • Malai ehk päikesekaru
    
• Karu on Soome rahvusloomaks.
  
• Eesti looduses kõige ohtlikum loom.
  

• 200-250 kg kaalub isakaru , emakaru alla 200 kg.
  
• 0,5 aastase karu jälg on umbes 4-5 cm pikkune ning sarnaneb mägrale. Kui kõrval on suur käpajälg, siis on tegu emakaruga.
  
• 10-12 cm, siis on tegu 1,5 aastase karuga.
  
• 12-13 cm on emakaru jälg, 15-17 cm isakaru keskmine jälg.
  
• 18- üle 20 cm on tegu üle 300 kg kaaluva karuga.
  
• Mida põhjapoole seda suuremad ja kiskjalikumad karud on.
  
• Suurim kiskja on kodiaki karu. (1000 kg)
  

• Novembris kuni märtsi-aprillini veedavad karud oma aja pesas.
  
• Talveuinaku ajal ärkab karu vahepeal üles ja käib söömas.
  
• Pärast uinakut tahab karu lahti saada karupunnist ehk tema sooltesse tekib kork ning vaja seedimine korda saada. Selleks läheb ta soole jõhvikaid sööma.
  
• Järglased on tema lähedal, kas samas koopas või lihtsalt lähedal.
  
• Talikoopas ei ole emaskarul emainstinkti.
  

• Mai ja juuni on jooksuaeg.
  
• Karud sigivad üle kahe aasta.
  
• Järeltulijaid on reeglina 2-3, harva 4 ja üliharva 5.
  
• Karupojad on sündides 300 g ning sünnib magava ema nisa küljes – täiesti kaitstud.
  

• Kõigetoiduline
  
• Mida põhjapoolsem karu, seda lihatoidulisem on. Eesti karu on pigem taimetoitlane .
  
• Eesti karu sööb marju (pohli, jõhvikaid, pihlakaid, vaarikaid) ja rohelisi taimi – olenevalt aastaajast ning ka meest.
  
• Võib lõhkuda ka sipelgapesi.
  
• Suvel sööb raipeid – mida rohkem haiseb, seda parem on.
  
• Kui ta murrab ühe looma, siis ta matab selle sambla alla ning kui maetud loom on omandanud haisu , siis alles sööb.
  
• Suvel (hilissuvel) tulevad karud põldudele kaera ja nisu sööma.
  
• Suvekuudel sööb põdravasikaid. Kevadel ka täiskasvanud põtru.
  

• Kogu Venemaa ja Siber on karudega kaetud.
  
• Skandinaaviast ja Baltikumist algab karu katkematu leviala .
  
• Euroopas on levik katkendlik.
  
• Kõige tihedam karu populatsioon on Rumeenias – erakordselt kõrge asustus.
  
• Eestis on karu levinud, aga Lätis ja Leedus karu pole.
  

• 150-200 aasta jooksul on karu rohkem kui teda eelneval ajal on üldse olnud.
  

Ulukite loendusmeetodid

• Totaalküttimine – kütitakse kõik ära ja loendatakse üle
  
• Küsitlused, ankeedid – eriti haruldaste loomade kohta
  
• Jahisaagi põhjal – see on ainuvõimalik jahiulukite puhul, kel pole määratud jahipiirangut ning tegu on jahiulukite loendamisega
  
• Ajuloendus – suurulukite puhul parim: täpne, aga väga töömahukas ja loomi häiriv. Saab teada isenditest ainult teada konkreetsetel proovialadel.
  
• Marsruutloendus
  
  • Jälgede loendus – jäljeridade tihedus km-te kohta
    
  • Ulukikolmnurgad Soomes, ruutloendus Eestis – keskmise suurusega imetajate kohta (alates oravatest kuni rebasteni); 4x4x4 suurused alad. Kolmnurkne ala kindlustab juhuslikkuse.
    
  • Talviste pabulahunnikute loendus – põdra, metskitse ja hirve puhul. Loendatakse kevadel.
    
    • Põder pabuldab keskmiselt 14 korda päevas. Talve jooksul 2800 hunnikut.
      
• Avioloendus – ulukeid loendatakse lennuki pealt. Eestis määratletakse kahte liiki ulukeid, keda sel moel loendatakse: viigerhüljes ja hallhüljes. Loendatakse loomi endid või kasutatakse soojuskaameraid.
  
• Kvartalloendus
  
• Petersoni meetod
  
• Jne
  

• Põhiline info jahimeestelt – vähem või rohkem subjektiivne hinnang oma jahipiirkonna ulukite arvukusele. Vastuste saamine sõltus ka sellest, kuidas küsimusi küsiti.
  

• Aeg-ajalt/kohati – ajuloendus, hirvlaste pabulaloendus
  
• Ruutloendus alates 2006 aastast.
  
• Erineval meetodil kogutud loendusandmete kriitiline analüüs ja selle põhjal esitatud seirearuanne/küttimissoovitus.