Enamik kunagistest elupaikadest on ondatravabad. Toitumine: Taimtoiduline, kuid talvel ning toidu vähesuse korral sööb ka loomset toitu. Pilliroog, järvekõrkjas, tarnad, hundinui, limused. Sigimine; Monogaamne. Sigimine algab kui veekogud jääast vabanevad ning kestab kuni sügiseste külmade saabumiseni. Suve kestel poegivad 2-3 korda. Poegade arv 7-9. Tiinus 25-26päeva. Probleemid: ei tekita probleeme.. vist liiga väike selleks. Lubatud jahiviisid ja aeg: mõrra, piirdevõrgu ja püünirauaga või varitsus- ja hiilimisjahina 1.okt-28.veeb. Ei kütita eriti, ei oma väärtust. Kobras (Castor fiber) Selts: närilised Sugukond: kobraslased Välimus: 20-35kg, Euroopa suurim näriline. 2 pikka oranzi lõikehammast. Hambaid 20. Tihe ja pehme tugev nahk. Väga tihe ning pehme aluskarv ja karmim ning pikem pealiskarv. Märgumatu karvastik. Saba on lai ja soomustega kaetud. Tagavarvaste vahel on ujunahk. Omapärane on tagajala teise varba
stepis). · Petersoni meetod (Mark and catch) enamasti kasutatav uurimisobjektides, mitte niivõrd jahinduse igapäevatöös. Püütakse mingi osa loomi kinni, märgistatakse ära ja siis jälgitakse looduses. · Loendus ulukite kogunemiskohtadel Läbi aegade on fikseeritud ulukite arvukus lihtsalt jahimeeste aastaringsete tähelepanekute järgi, see meetod toimib siiamaani. JAHIMEETODID Jahiviisid · Ajujaht · Varistusjaht ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi peetaks jahti meie mitmetele sõralistele. · Hiilimisjaht peab teadma ulukite käitumist, mida selga panna, vastutuult loomale peale minna (mitte allatuult) jne. · Peibutusjaht loom hiilib jahimehele ligi, mitte vastupidi. Peibutatakse kahtemoodi: pannakse välja visuaalsed märgid (linnujahil, pardi ja hanejahil). Mõne liigi
Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Vaenlasteks on röövloomad, suured röövlinnud ja ka varesed. Loendusmeetodid: Totaalküttimine. Küsitlused, ankeedid. Ajuloendus. Marsruutloendus . Kvartalloendus. Petersoni meetod/Lincolni indeks. Muud meetodid Jahiviisid: Ajujaht. Varitsusjaht. Hiilimisjaht. Peibutusjaht. Urujaht. Lipujaht
Jne Ulukiseire Eestis Põhiline info jahimeestelt – vähem või rohkem subjektiivne hinnang oma jahipiirkonna ulukite arvukusele. Vastuste saamine sõltus ka sellest, kuidas küsimusi küsiti. 9 Aeg-ajalt/kohati – ajuloendus, hirvlaste pabulaloendus Ruutloendus alates 2006 aastast. Erineval meetodil kogutud loendusandmete kriitiline analüüs ja selle põhjal esitatud seirearuanne/küttimissoovitus. Jahiviisid 1. Jahiviis peab olema efektiivne. 2. Tegevus peab olema huvitav. See ei pruugi olla efektiivne. (nt vibujaht, ajujaht) 3. Eetika – sätestatud piirangud, seadused. Ajujaht – levinuim põdra, metskitse, metssea küttimisel. Kollektiivjaht. o Koostatakse jahist osavõtjate nimekiri. o Tehakse eelluuret. o Võetakse kohad sisse ja jäädakse ootama. o Raadiosaatja kaudu tuleb teade, et hakatakse minema.
1. Jahindus minevikus Jahindusel on pikk ajalugu ja väljakujunenud traditsioonid. Jahipidamine tähendas ürgajal kivikirve, oda ja püügiauguga pigem uluki primitiivset tapmist inimese toitumise ja riietumise eesmärgil, mille aluseks olid puhtalt oma eksistentsi kindlustamise mõtted. Kuid juba tollane jaht toimus kindlate reeglite alusel, millele annavad tunnistust väljakaevamised ja koopamaalingud. Koos inimkonna arenguga on muutunud üha enam ka tavad, kombed ja jahiviisid. (Stackelberg 2006) Jaht oli esimene teadlik looduse mõjutamine inimese poolt ning esimesi töövorme (Randveer 2004). Ajalooliselt võib Euroopas eristada mitut ajajärku: · Esimene ajajärk kestis kuni 7.-8. sajandini. Valitses vaba küttimise õigus ehk fikseeritud seadusi ei olnud. (Randveer 2004) · Teisel ajajärgul lõppes Kesk-Euroopas see vabadus (mis vabadus? sõnasta paremini!!!) juba 8. sajandil. Teadaolevalt oli Karl Suur (742 -814) esimene, kes
annaabi.ee 
