Lagrits Tõnis Petersell 12e 2010 Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: närilised Sugukond: unilased Perekond: Eliomys Liik: lagrits Üldandmed Liiginimi eesti keeles: Levik Eestis ja Lagrits maailmas: Levinud Liiginimi ladina keeles: Euroopas kuni Uuraliteni, Eliomys quercinus (L.) okasmetsade vööndist Rahvapäraseid nimesid: kõrbeteni. Eestis levinud Tammehiir, aiahiir mandril, sagedamini Kehamõõtmed: esineb Lõuna-Eestis. Tüvepikkus 10...18 cm, saba 8..
Selts=Ordo: Rodentia (närilised) Sugukond Castoridae kobraslased Sugukond Chinchillidae villakhiirlased Sugukond Caviidae merisigalased Sugukond Hystricidae okassigalased Sugukond Dipodidae Sugukond Cricetidae Sugukond Muridae hiirlased hüpiklased hamsterlased Sugukond Gliridae unilased Sugukond Sciuridae oravlased Ülemselts=Superordo: Laurasiatheria Selts=Order Erinaceomorpha Selts=Order Soricomorpha karihiirelised siililised Sugukond Erinaceidae siillased Sugukond Soricidae karihiirlased Sugukond Talpidae mutlased Selts Chiroptera (käsitiivalised) Selts Pholidota (soomusloomalised) Selts=Ordo: Carnivora (kiskjalised
Vana-Rooma toit MARI METS Toidukorrad Koidu ajal söödi hommikusööki Kella 11 ajal sõid roomlased väikse lõuna Õhtupoolikul sõid nad (cena), olulisima söögikorra päevas Rooma impeeriumi ajal: suurenes cena mitmekesisus ja suurus seda hakati sööma pärastlõunal Enam ei söödud kella 11 ajal väikest lõunat Keskpäeval hakati sööma nn teist hommikusööki (prandium) Vaesemas Rooma ühiskonnas säilis varajasem söögirutiin, sest selle söögiajad läksid kokku töörütmiga. Kõrgklass Hommikusöök: söödi mune või putru, puuvilju ja kuklitaolist saia (emmer) ja kõrvale joodi piima või veini. Kõik töökohustused olid hommikuti ning need said läbi umbes kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magusto...
nahkhiirte talvituspaikades, nagu Piusa ja Ülgase koopad, Tallinna ümbruse Peeter Suure kindlustuse käigud jt, septembri algusest aprilli lõpuni keelatud inimestel liikuda. Juba pelgalt liikumisega kaasnev müra, rääkimata näiteks lahtisest tulest (tõrvikud) ja otsesemast häirimisest (valgustamine, puudutamine), sunnib enamjagu loomi ärkama ning oma asukohta vahetama. See seab nende elu suurde ohtu. Väga suured magajad on unilased ja kasetriibikud. Nad jäävad talveunne juba septembri lõpus või oktoobri algul ja ärkavad alles aprilli lõpus või mais. Seega magavad nad suurema osa aastast, seitse-kaheksa kuud. Nii pikaks uneks peab end väga hästi ette valmistama. Soodsatel suvedel sünnib meie unilastel lagritsatel ja pähklinäppidel suve lõpus sageli teine pesakond poegi, kuid enamik neist hukkub talvitudes, sest nad ei ole suutnud magamamineku ajaks endale piisavat rasvavaru koguda
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: .........................................................................................
hingamine väga aeglane. vähe. Kehatemperatuur langeb ka Kehatemperatuur langeb püsisoojastel peaaegu samale vaid mõne kraadi võrra. tasemele, mis väliskeskkonnal. Vajab väga vähe energiat. Vajab vähem energiat kui Ärkab aeglaselt. aktiivsel perioodil, aga palju Nt kahepaiksed, roomajad, siil, rohkem kui talveunes loom. unilased, kasetriibik, lagrits, nahkhiired. Ärkab kiiresti. Nt mäger, kährikkoer, karu. Kas magab talveuinakut või und? http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg
Tähnikhirv hirv hirvlased sõralised Metsnugis nugis kärplased kiskjalised Punarebane rebane koerlased kiskjalised Kääbus-nahkhiir nahkhiir nahkhiirlased käsitiivalised Põder põder hirvlased sõralised Lagrits lagrits unilased närilised Harilik vesisammal vesisammal vesisamblalised hypnales Harilik karusammal karusammal karusamblalised karusamblalaadsed Harilik tüviksammal tüviksammal tüviksamblalised tüviksamblalaadsed Harilik lühikupar lühikupar lühikupralised lühikupralaadsed Turbasammal turbasammal turbasamblalised turbasamblalaadsed Kattekold kold kollalised kollalaadsed
F okassigalased F deegulased SubO hiirelaadsed myomorpha F hüpiklased F hamsterlased F hiirlased SubO oravalised sciuromorpha F unilased F oravlased SupO Laurasiatheria O putuktoidulised eulipotyphla F siillased F karihiirlased F mutlased O käsitiivalised chiroptera O soomusloomalised pholidota O kiskjalised- carnivora
Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane lendlased Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus- nahkhiir 14 Pügmee- nahkhiir Pargi- nahkhiir Hõbe- nahkhiir Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem Osad liigid talvituvad Eestis ja teised lendavad ära. Eesti suurim liik on suurvidevlane. Närilised Sugukond Oravlased – harilik orav, lendorav Sugukond Unilased – lagrits, pähklinäpp, kunel Sugukond kobralased – kobras, nutria Sugukond hüpiklased – kasetriibik Sugukond hiirlaed – rändrott, kodurott, koduhiir, juttselg- hiir, harilik metshiir, kaelushiir, pisihiir Sugukond uruhiirlased/hampsterlased – leethiir, põld- uruhiir, kuhja- uruhiir, niidu- uruhiir, soo- uruhiir, võsa- uruhiir, mügri, ondatra Lendoravad söövad lehti ja okaspuude okkaid, sest nad ei suuda hammustada nii kõvasti kui harilik orav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
