Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik Ööloomad luhaniidul: vähe, kõige levinum tiigilendlane , kes elab Eestis Alam-Pedjal. Päevaloomad: kõik linnud, metskitsed, koprad, põdrad. 3 UV-kiirgus UV-kiirgus ehk ultraviolettkiirgus on kõige lühemalainelisem valguskiirgus, mis suurtes kogustes tapab kõik elava. Eestis asub parasvöötmes ja siia saabub ultraviolettkiirgust väga vähe. Infrapunane kiirgus Infrapunane kiirgus on kõige pikalainelisem valguskiirgus, mida nimetatakse ka soojuskiirguseks....
Ahm Kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ühe isendi kahjustamine või tapmine läheb maksma 10000 krooni. Tehingud ahmidega on keelatud (väljaarvatud tehistingimustes kasvanud loomadega). Looma surmamine või kahjustamine pole lubatud ka väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. (Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad, § 17, lõige 6; f. Tiigilendlane Kõik Eesti 11 nahkhiireliiki on looduskaitse all. Tiigilendlane on kantud loodusdirektiivi II lisasse, kus toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad loodushoiualad. Samuti on ta kantud loodusdirektiivi IV lisasse (ranget kaitset vajavad liigid) 4. Mis on hoiumets ja mis on hoiumetsa majandamise eesmärk (2p)? Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse...
Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Loomastik Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir, tiigilendlane , veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Aastate vältel on Karulas vaadeldud 140 liiki linde. Ohustatud liikidest on must toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike- konnakotkas leidnud siin rahuliku elupaiga. Samuti on piirkonnas elupaiga leidnud rukkiräägud. Loomadest on siin esindatud Eestis üsnagi haruldane...
Lisaks nendele on kohatud ka nastikut. Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. Imetajad Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane , veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Vaatamata kasulikule mõjule...
Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. *** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,25,1 cm Kaal: 614 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 12 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri lendlane Myotis nattereri Suurkõrv Plecotus auritus Pargi- nahkhiir Pipistrellus nathusii Kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Suur- nahkhiir Vespertilio murinus Suurvidevlane Nyctalus noctula Suurim Eestis elutsev nahkhiir on suurvidevlane, kelle pikkus on 64-80 mm, kaal 3 0-39,2 g. Väikseim Eesti...
soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus taimi valguslembelised näiteks: kullerkupp, keskmine teeleht, kassikäpp, harilik kastehein. Varjulembelisid taimi üldiselt pole niitudel. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Ööloomi on vähe üks vähestest on tiigilendlane . Päevaloomad on kõik linnud, põdrad, metskitsed, metssead, koprad. Põder Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Abiootilised tegurid e. eluta tegurid Temperatuur Paljud organisimid on kõigusoojased....
14 1.1 Nahkhiirte üldiseloomustus................................................................................14 1.2 Nahkhiirte talvitumise bioloogia ja talvituspaikade kirjeldus............................17 1.3 Eestis talvituvad nahkhiired............................................................................... 19 1.3.1 Talvituvate nahkhiirte ülevaade.................................................................. 19 1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme)..............................................................20 1.3.3 Veelendlane (Myotis daubentonii).............................................................. 21 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus)............................................................. 22 1.3.5 Tõmmulendlane (Myotis brandtii).............................................................. 23 1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri)...
Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11. Habelendlane lk 17-18 12. Nattereri lendlane lk 19-20 13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16...
Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Nimi LÕUNA- EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2013 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 1 Põlvamaa..............................................................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad...
Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm 'Exoniensis', põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane , pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast...
Suurim puu pargis on tamm (Ü = 643 cm). Rahvasuus on levinud sellised nimed nagu Rootsi kuninga või Kuningapoja tamm. 1601.a. olla ühe Rootsi-Poola sõja ajal siin sündinud hilisema kuninga Karl IX poeg Carl Philipp, kelle sünni auks isa olevatki tamme istutanud. Pargis elab kaitsealune tamme-kirjurähn ning nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane , pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir. 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST Postkaart mõisa peahoonest. Postkaart mõisa peahoonest. Mõisa peahoone. Mõisa peahoone talvel. Mõisa peahoone välisuks on varaklassitsistliku kujundusega ja pärineb 1800. aastate alguse juurdeehitusest. Peahoone tagaküljel malmist valatud rõdukonsoolid, mis pärinevad arvatavasti Peterburi tehasest ja on hoonele lisatud 19.saj lõpuveerandil....
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik...
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik...
Imetajad, kes magavad talveund: pruunkaru, mäger, siil, rästik, konn, nahkhiir, sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus. Kobrad(12-15cm)ja hunt(21-29cm) Siil(5-6cm)ja rebane( 12-15) Metskits(15-20cm) ja ilves(11-17cm) LOODUSKAITSE ALL OLEVAD IMETAJAD EESTIS I kategooria lendorav, euroopa-naarits II kategooria habelendlane, halljänes, kääbus-nahk-hiir, Nattereri lendlane, pargi- lendlane, põhja- nahkhiir, suurkõrv, suur-nahkhiir, suurvidevlane, tiigilendlane , tõmmulnedlane, veelendlane, viigerhüljes. II kategooria ahm, kasetiibik, lagrits, pringel, pähklinäpp, saarmas. JAHI PIDAMINE Ilves- detsember- jaanuari hunt november- veebruar karu august- oktoober metssiga aastaringi Roomajad 1. KILPKONNALISED kilpkonn 2. KÄRSSPEALISED 3. SOOMUSELISED arusisalik, kivisisalik, rästik, nastik, vaskuss 4. KROKODILLILISED Kõik eesti roomajad on looduskaitse all. Nastikut ja rästikut saab eritada...
-rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod metstilder püsitaimestuga liivarannad rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha pangametsad mets-kuukress koopad tiigilendlane -Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII. -Miks on ohtlik süüa linnas kasvavaid seeni? Seened omastavad aktiivselt raskmetalli ja teisi saasteaineid -Kagu-Eesti happelistel muldadel domineeriv umbrohi. põldrõigas Esineb vaid saarte ja lääneranniku põldudel. põld-varsapõlv On suhteliselt mürgikindel ja levib seetõttu herbitsiididega mürgitatud raudteedel. pihkane ristirohi...
väikesed maakeldrid T.Tõrv Vahel ei märkagi keldriomanik nahkhiirt. Nahkhiirele piisab peitu pugemiseks väga väikesest praost (paar sentimeetrit) T.Tõrv Tiigilendlane Eesti nahkhiired Veelendlane Tõmmulendlane Habelendlane Nattereri lendlane Pruun-suurkõrv Pargi-nahkhiir Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all. Kääbus-nahkhiir Nad kuuluvad II kaitsekategooriasse. Pügmee-nahkhiir...
Traadil istuvad linnud.Jahimees laseb 2 lindu maha .Mitu lindu jääb traadile? 11.Kui kaua kestis 100 aastane sõda? - 116 aastat - 99 aastat - 100 aastat - 150 aastat 1 Mis loomalt on Kanaari 2. saared oma nime saanud? - Kanaarilind - Känguru - Rott - Hüljes 13. Mis kuus tähistavad venelased oktoobri revolutsiooni aastapäeva? - Jaanuar - September - Oktoober - November 14.Mis laul on kes laulab . 15.Mis taim on pampel? 16.Kes või mis on tiigilendlane ? 17.Mitu värvi on vikerkaarel? 18.Nimeta maailma pikim jõgi! 19.Mitu hammast on normaalselt täiskasvanud 20.Kuidas nimetatakse uut avastatud planeeti? 21. Millise pooluse lähedal elavad jääkarud? Vastused: 1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8. Ott Lepland -Jäädagi nii 9...
Mitu lindu jääb traadile? 11.Kui kaua kestis 100 aastane sõda? - 116 aastat - 99 aastat - 100 aastat - 150 aastat 1 Mis loomalt on Kanaari 2. saared oma nime saanud? - Kanaarilind - Känguru - Rott - Hüljes 13. Mis kuus tähistavad venelased oktoobri revolutsiooni aastapäeva? - Jaanuar - September - Oktoober - November 14.Mis laul on kes laulab . 15.Mis taim on pampel? 16.Kes või mis on tiigilendlane ? 17.Mitu värvi on vikerkaarel? Nimeta need õiges järjekorras! 18.Nim eta 19.Mitu hammast on normaalselt täiskasvanud 20.Kuidas nimetatakse uut avastatud planeeti? 21. Millise pooluse lähedal elavad jääkarud? Vastused: 1. Kapsapeal,sulepeal jne. 2. Tassikõrv . 3. Et särk seljas ei keerleks. 4. Koi, täi ja ämm 5. Mitte ühtegi ,sest herned ei lähe ise supi sisse. Neid pannakse 6. Et ta on suur pelmeen 7.Perekonnanimi. 8...
Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...