Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid....................................
• Kui pojad hukkuvad siis paarib karu juulikuus uuesti • Poegadega tuleb isakarust eemale hoida Vaenlased Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Küttimine Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet lähtudes KAURi poolt koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest. KAUR esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, mis on 10 võrra enam kui 2014 aastal. Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel. Jaht
kaitsvad aiad talude ümber, mis ei piiraks liigselt taluloomi, aga hoiaksid taluloomad eemal huntide liigsest näljast. Kui ehitada selline tara nt. mõne metsa ümber, hoiaks ära ka liigse metsa raie nende metsade korral ja jääks metsloomadele ruumi elada seal, kus on nende kodu, mitte ei peaks nad tungima taludelle toitu või varjupaika otsima. · METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSE KESKUSE ULUKISEIRE OSAKOND väidab, et ohtu huntide väljasuremisele veel ei ole. On küll tõsi, et hundid on jahimeeste lemmikud, kuna hundid on neile tõsised vastased oma inteligentsi ja ettevaatlikkuse poolest. Kuid nad olla ise sama head jahimehed, kui inimesed. Vahest isegi paremad. Samuti arvab ta, et mõnel pool, nagu näiteks Jõgevamaal, Raplamaal, Järvamaal ja Võrumaal, võiks hunte isegi rohkem küttida, kui seda praegu tehakse. 3
· Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus. · 2682. aastal hakkas Eestis kehtima jahiseadus · 1892. a kehtis Vene jahiseadus · 1934. a uus jahiseadus · 1994. a lühike ja lakooniline jahikorralduse seadus
Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud. Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). Millega tegeletakse? "Rohelised" valdkonnad Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine Millega tegeletakse? "Hallid" valdkonnad Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid. Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise süsteemi korraldus. Keskkonnaseire: infosüsteemid, seiresüsteemid, analüüsid. Keskkonnajuhtimine: keskkonnastandardid, ökomärgised. Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad
Loendatakse kevadel. Põder pabuldab keskmiselt 14 korda päevas. Talve jooksul 2800 hunnikut. Avioloendus – ulukeid loendatakse lennuki pealt. Eestis määratletakse kahte liiki ulukeid, keda sel moel loendatakse: viigerhüljes ja hallhüljes. Loendatakse loomi endid või kasutatakse soojuskaameraid. Kvartalloendus Petersoni meetod Jne Ulukiseire Eestis Põhiline info jahimeestelt – vähem või rohkem subjektiivne hinnang oma jahipiirkonna ulukite arvukusele. Vastuste saamine sõltus ka sellest, kuidas küsimusi küsiti. 9 Aeg-ajalt/kohati – ajuloendus, hirvlaste pabulaloendus Ruutloendus alates 2006 aastast. Erineval meetodil kogutud loendusandmete kriitiline analüüs ja selle põhjal esitatud seirearuanne/küttimissoovitus. Jahiviisid 1
Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). "Rohelised" valdkonnad: (tegelevad) Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine; looduses liikumise suunamine; võõrliigid; GMOd; rahvusvaheline looduskaitsealane töö. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine püügikoormuse väljaselgitamine ja mahtude määramine; harrastuslik kalapüük; kalade elupaikade ja kudealade parandamine (sh paisud); kalavarude taastootmine; rahvusvahelised kokkulepped püügikoormuses. "Hallid" valdkonnad : (tegelevad) Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid. Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise ja strateegilise keskkonnamõju
liikide suhtelise asustustiheduse muutusi. 3. Sõraliste (põder, punahirv, metskits ja metssiga) seireprogramm, mis lisaks eelpoolmainitud meetoditele kasutab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 4. Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) seireprogramm, mis sisaldab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 5. Kopra seireprogramm, mis põhineb kopra pesakondade kaardistamisel. Ulukiseire tulemustest lähtuvalt koostab KTK igal aastal ettepanekud küttimislimiitide määramiseks. Osade liiikide puhul (suurkiskjad, põder, punahirv) määrab jätkusuutliku küttimismahu riik ja see jaotatakse maakonniti. Teiste liikide kasutusmäärad kehtestavad jahipiirkonna kasutajad ise, kasutades osade liikide puhul KTK soovitusi. Riik sekkub nende liikide jahipidamise korraldamisse vaid erandjuhtumitel, kui seiretulemused näitavad olulisi kõrvalekaldeid asurkonna loomulikust seisundist.
annaabi.ee 
