Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti imetajad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

PÕDER (Alces
alces
)
hirvlaste sugukond ,
põdra
perekond.
Põder
on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas.
Välimus
- Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom.
Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas . Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat
kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune , emasloomadel
väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii
lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi.
Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse
põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja
ühe-kaheaastane loom põdramullikas.
Sarved
- Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast.
Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka
toitumisest ja isendite vanusest . Mullikatel on ühe- või
kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või
kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas
väiksemaks.
Kuju
järgi eristatakse pulksarvi
ja kühvelsarvi.
Nende esinemine põdrapullidel sõltub peamiselt isendite elukohast.
Levila lõunapoolsetel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi ning
Vasakule Paremale
Eesti imetajad #1 Eesti imetajad #2 Eesti imetajad #3 Eesti imetajad #4 Eesti imetajad #5 Eesti imetajad #6 Eesti imetajad #7 Eesti imetajad #8 Eesti imetajad #9 Eesti imetajad #10 Eesti imetajad #11 Eesti imetajad #12 Eesti imetajad #13 Eesti imetajad #14 Eesti imetajad #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor melodie Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Eesti imetajad eksam

Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle.

Bioloogia
thumbnail
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eesti naaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias, kuid loodusest püütud isendid ei hakanud seal sigima ning surid. Praegu Tallinna Loomaaias Hiiumaale asustamiseks kasvatatavad loomad on pärit Venemaalt. Kuigi mõnedes kohtades Eestis on nähtud Euroopa naaritsa tunnustega isendeid, ei ole naaritsa leidumine meie looduses kinnitust leidnud. www.jahindusinfo.ee Tüvepikkus: 35-40 cm; kaal 0,4 - 1,5 kg

Jahindus
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks. Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) ­ Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase, ilvese ja isegi hundijahil

Ulukibioloogia ja jahindus
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus

Bioloogia
thumbnail
50
ppt

Metsloomad

Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT.

Bioloogia
thumbnail
25
ppt

Metsloomad

Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT.

Bioloogia
thumbnail
19
doc

Eesti kärplased

sünnivad nad mais - juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1...3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning pesast väljuvad nad esimest korda 1,5...2 kuu vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuud. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu emaslooma ja poegadega otseselt kokku, kuna ta elab sel ajal teises urus. Sigivad emasloomad korra 2...3 aasta jooksul. Noored saavad suguküpseks tavaliselt 4-, harva 3-aastaselt. Elavad nad kuni kahekümne aasta vanuseks. ( Eesti selgroogsed) 13 Saarmas (foto Sven Zacek) Mäger (Meles meles) Tema tüvepikkus on kuni 90 cm, sabapikkus 24 cm, mass kuni 24 kg. Kasukas on hallikas, keha jässakas, jalgad lühikesed, pea kiilu kujuline, kaetud valge karvkattega ja üle silmade kulgevad mustad vöödid. (vt fotot lk 14) Nende keha on jässakas ja väike pea pikka koonuga, millega tuhnitakse välja toitu

Bioloogia
thumbnail
10
odt

Põdra referaat

Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni

Metsloomad




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun