Hea laul võib saada kuni 3 täket. Laulusaul on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Sammasait on küti kultuuri looming, mis on metsa vanim püsiehitis. Kütt säilitab sammasaidas oma talve riided ja toiduvaru. Sammasait on sellepärast hea, kuna see on ligipääsmatu hiirtele ja metsloomadele. Hantide vahekord metsaga on intensiivne. Metsa austatakse, tuuakse ohvreid, tehakse kingitusi, usaldatakse ema ja isa põrm. Emakaru austamine kestis 4 päeva ja isakaru 5 päeva. Õhtul uinutatakse karu magama ja hommikul äratatakse jälle üles. Karule lauldakse, mängitakse pilli, tehakse nalju, tantsitakse ja tehakse ka näitemänge. Kuna karu on tooru saadik ei tohi tal igav hakata, ta pidi ära tundma oma sugulasi tõelisi hante. Hantidel on väga palju ohte mis neid ähvardavad, mille peamiseks põhjuseks on venelaste nafta kaevandamine. See toob hantidele kaasa söögipuuduse, sest jõgedest kaovad kalad, maksahaiguse, sest
5 3.KAVANDAMINE Iga töö hakkab pihta kavandamisest. Mõtlesime teha mõne suure kaisulooma. Kuna maailmas on väga populaarsed kaisukarud ja meie käsitöö õpikus olid head karu lõiked koos juhendiga, otsustasimegi teha suure kaisukaru. Kuna meid oli kolm, siis mõtted viisid kolme karu muinasjutule. Lõpuks otsustasime teha kolm eri suuruses karu. Elise tegi isakaru, Gerlina emakaru ja Kadri-Liis beebikaru. Materjalid saime Jõgeva kangapoest, kuna seal olid meile sobivad flanellkangad. Flanell on pehme karvastatud riie ja sobib hästi mänguasjade tegemiseks. Õpiku lõiked olid meie jaoks liiga väikesed, seetõttu suurendasime neid kolmes erinevas suuruses. 6 4.TÖÖ KÄIK 1. Lõigete suurendamine ning kanga ostmine õpetaja poolt. 2
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane .Eesti karude kaal jääb ilmselt 90200 kilo vahele. Karude kehakaal muutub aasta jooksul isegi kuni 20% taliuinaku tõttu. ELUPAIK Karu eelistab elada põhiliselt suuremates metsamassiivides, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab
• Relva transportimine liiklusvahendis • Rikošeti oht (ka teras- ja volframhaavlid annavad kergelt rikošeti) • Võõrkehad relva rauas Olukorras, kus tingimused ei ole täiesti selged ja turvalised, tuleb las jätta tegemata. See vajab kogemust ja kindlat meelt. SUURULUKID Karu; hunt; ilves; metssiga; punahirv; põder; metskits; hallhüljes KARU • Eesti metsade suurim kiskja. Eesti metsade karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi. • Keskmine kaal- emakaru: 140 kg; isakaru: 200 kg • Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses kuni 30 aastat. Levik • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik
inglise e Shakespeare’i sonett: 4 + 4 +4 +2 sonette on eesti kirjanduses kirjutanud nt Marie Under Haiku Jaapani klassikaline luuletus ilma kindla värsimõõdu ja riimita, kuid kindla ülesehitusega: 3 rida ja 17 silpi (5 + 7 + 5) Jaapani haiku sisaldab tavaliselt aastaajale osutavat vihjet ka eesti kirjanikud on haikusid kirjutanud Eesti haiku metsast kostab isakaru mõmin hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi
Sel ajal polnud talvel lund ja ei leitud jälgi üles. 20-30ndatel polnud Eestis hundiprobleemi. Karu - pruunkaru (Ursus arctos) Karudeliike on kokku 7. o Jääkaru – maailma suurim kiskja o Pruunkaru o Baribar ehk must karu o Tiibeti karu ehk kaeluskaru o Bellkaru o Malai ehk päikesekaru Karu on Soome rahvusloomaks. Eesti looduses kõige ohtlikum loom. Välimus 200-250 kg kaalub isakaru, emakaru alla 200 kg. 0,5 aastase karu jälg on umbes 4-5 cm pikkune ning sarnaneb mägrale. Kui kõrval on suur käpajälg, siis on tegu emakaruga. 10-12 cm, siis on tegu 1,5 aastase karuga. 12-13 cm on emakaru jälg, 15-17 cm isakaru keskmine jälg. 18- üle 20 cm on tegu üle 300 kg kaaluva karuga. Mida põhjapoole seda suuremad ja kiskjalikumad karud on. Suurim kiskja on kodiaki karu. (1000 kg) Talveuinak
Mansi usundis on ka totemistlikke kujutelmi. Paljudel sugukondadel oli oma tootem (põder, linavästrik, kassikakk, haug, kajakas, konn jt), kellest peeti ennast pärinevaks ning kes oli sugukonna kaitsevaim. Sugukonnal oli oma pühapaik, kuhu ohverdati. Karu on mansidel püha loom. Pärast karu tapmist võetakse tal nahk koos pea ja käppadega ära ning tuuakse tuppa ning asetatakse nurka alusele. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied. Isakaru puhul peetakse karupeied viiel, emakaru puhul neljal õhtul. Karule lauldakse laule ning karu ees tantsivad nii mehed, naised kui ka lapsed. Mehed varjavad nägu kasetohust maskiga, naised rätikuga. Tantsitakse üksikult, mitte paaris. Mängitakse ka naljaka sisuga väikesi näidendeid. Karu ees esinevad ka kohalikeks kaitsevaimudeks maskeerunud inimesed. Viimasel õhtul keedavad mehed karu liha
annaabi.ee 
