Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kärp" - 106 õppematerjali

kärp on üldjoontes sarnane nirgiga, kuid suurem ja hästi ära tuntav oma musta sabaotsa järgi.
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

· Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus) · Vanemad ­ rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäeva elu. ÜLIKUD VAESEM KIHT · Vanemad · Vabad, sulased ja teenijad · Jõukamad taluperemehed · Sõjavangidest orjad 3. Sõjaline tase ja suhted naabritega a. Relvad: · Oda, tapper ­ sõjakirves, kärp ­ sõjanui, mõõk. · Kaitseks ­ kilp, rõngassärk (jõukamatel). · Malev ­ maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi). b. Suhted naabritega: · Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head. · Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esines tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid Eestisse rüüsteterki. · 1187 vallutati ja põletati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna....

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat kärplased

Nende hulgas on tuntud jahiobjekte, aga ka farmides kasvatatavaid, samuti neid, keda aklimatiseeritakse väljaspool looduslikku levilat. Paljud toovad inimesele suurt kasu kahjurnäriliste hävitajatena. Mõned lihatoidulised liigid võivad tekitada teatavat kahju linnukasvatusele ja jahimajandusele. (Loomade elu 7. köide Imetajad). 1 Kärp ( Mustela Erminea) Kehaehitus ja välimus Kärp on nirgiga sarnane, kuid suurem ja hästi eristatav musta sabaotsa poolest. Tüvepikkus kõigub 16 ja 38 cm vahel, sabapikkus on 6-12 cm, mass kuni 760 g (tavaliselt vähem). Tal on pikk vonklev keha ning tema karvkate suvel on ülalt poolt kastanpruun ja altpoolt kollakasvalge, kõrvade servad valged. Talvel on ta üleni või osaliselt valge(v.a must sabaots). Isane on emasest suurem. Sügisene karvavahetus...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jahindus

ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4)...

Keskkonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Euroopa naarits

Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võibolla on veel säilinud suuremalt LääneVenemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · Tema tüvepikkus on 32 43 cm · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Tiinus kestab 4246 päeva · Kuulub seltsi kiskjalised · Sugukonda kärplased Teisi kärplasi Kärp (Mustela erminae) Nirk (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios) Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/loomad · "Loomade elu" 7. osa "Imetajad"...

Loodus õpetus
5 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Hiina

Tiibeti tüüpiline loom, kõrgmäestikuga hästi kohastunud jakk on küttimise tagajärjel peaaegu hävinud, kuid kodustatud jakke leidub kogu Tiibetis. Üsna haruldane on kiang ehk Tiibeti eeslik, antiloopidest leidub orongot, lindudest Tiibeti mägikana. Mandzuuria Hiina regioonile on iseloomulik Siberi taiga ja lõunapoolsete liikide segunemine, ülekaalus on taigaloomad, näiteks burundukk, orav, siberi kärp ja nirk, üsna haruldaseks on jäänud soobel. Omapärane on loomastik Edela Hiinas, eriti sealseis laiguti säilinud liigirikastes lähistroopilistes metsades. Sichuanis elutseb hiidpanda (maailma PR). Lõuna Hiinas, kus asustus on tihe, elutseb suuremaid imetajaid (elevant, gaur) ainult looduskaitsealadel, mujal on makaake, giboneid, karustiiblasi, tupaiasid jt. Hiinas on 154 looduskaitseala, sh. 3 biosfäärikaitseala...

Geograafia
106 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gröönimaast - kokkuvõte

laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp , ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike....

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gröönimaa

Viimaste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Elustik LOOMAD MAISMAAL · Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp , ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike. · PõHJAPõDRAD elavad kõikjal jäävabadel aladel gröönimaal, (kusjuures harva näeb neid karjades). Põhjapõdra kasukas on väga soojusthoidev ja...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad. Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879e8_3.jpg ) Joonis 7 Lendorav ( http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muhu saar

3 LOOMASTIK Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid, põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp , nirk, tuhkur. Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

Lastekirjandus ­ täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...

Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Suusatamise maailmameistrivõistlused

Ka oli murdmaasuusatamises nii naiste 30 km kui meeste 50 km ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp , Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit ­ 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali....

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
37
pptx

Laanemets,pirita,maailmalinnad,looduskaitsealad

Tüüpilised loomad Looduskaitsealal on palju erinevaid loomaliike, imetajatest-limusteni. Vesirott Vesirott (Arricola terrestris) ehk mügri on pisinäriline kes elab soos. Kährikkoer Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlane, rebase kehaehitusega ja pesukaru näoga. Toiduahelad Põõsas Metskits Ilves Pilliroog Mügri Kärp Rebane Looduskaitsealade tihedus ja nende kaitse Eestis on palju suuri ja ilusaid looduskaitsealasid. Tuntuimad on Viidumäe, Nigula ja Endla. Siin on autor maininud ka Alam-Pedja. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.bio.edu.ee www.envir.ee Tänan tähelepanu eest Linnaosa, kus elad Pirita minginoob565656 Sisukord: · Taimed · Loomad · Toitumisahel · Midagi huvitavat ·...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Okasmetsad

Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp , naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okasmetsavööndis elavad inimesed Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele....

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Okasmetsad

Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp , grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Läbiv materjal

Toiduainetetööstuses kasutatakse paljusid seente poolt toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Näiteks proteaase kasutatakse piima kalgendamiseks juustu tootmisel, õlle läbipaistvuse suurendamiseks ja leiva omaduste parandamiseks. Pintselhalliku erinevate liikide baasil toodetakse valget ja sinist hallitusjuustu ja salaamit. 2. 1) suur energiasäästlikkus 2) jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke 3) odav tooraine 3. Transgeensetesse taimedesse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Miinusteks on see, et me veel ei tea, kuidas see võib mõjuda meie järeltulevatele põlv...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Euroopa naarits

Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad Välimus · Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarus...

Loomade mitmekesisus
25 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Okasmetsad

Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras ­ üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp , naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte kiskjate kohta

Kiskjad kuuluvad imetajate hulka. See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp , nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linnud, loomad, maastik

Erinevalt Euroopast on Põhja-Ameerikas ka suur niiske lähistroopika piirkond regiooni lõunaosas, kus on soodsad eeldused põllumajanduseks. Tööstusliku tähtsusega loodusvarasid leidub siin tunduvalt rohkem kui Euroopas ja nende varud pole veel ammendunud(sütt ja maake veetakse isegi Euroopasse). Loomad: Imetajate hulgas on ainult kaks endeemset sugukonda: harksarviklased ja kobrasoravlased. Okasvööndis elavad peamiselt karus loomad: puna orav, kobras, kärp , hunt, ilves, pruunkaru). Lehtmetsade loomastik on tunduvalt liigi rikkam: opossum, vöötorav, punailves, ameerika naarits. Lähistroopika aladel on levinud: vööloom, alligaator, jaaguar. Rohtlais ning kõrbes pesitsevad ameerika mäger, suslikud, koiott. Piison on säilinud ainult LK-aladel. Linnud: Riigid: Kanada, Mehhiko, Puerto Rico, Jamaica, Panama, Alaska, Gröönimaa, Costa Rica, Kuuba, Haiti, New York,...

Geograafia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun