emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Metssiga - Sus Kiiljas kehakuju: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul). Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma
Eesti imetajate kohastumised! referaat bioloogias S Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährk. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. Eesti arvukates siseveekogudes k
Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega. Urukoerad (taksid, jahi- ja foksterjerid) väikesed koerad, kes poevad urgu, et ulukit kiusata. On visad, julged, väsimatud, agressiivsed, sõltumatud ning ettearvamatud
Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks. Kuju järgi eristatakse pulksarvi ja kühvelsarvi. Nende esinemine põdrapullidel sõltub peamiselt isendite elukohast
Paljudel on varbad ujulestade ja nappadega, mistõttu võivad nad puu otsas osavasti ronida ja ühelt puult teisele liuelda. N. lendkonn Sgk mudakonlased – N. mudakonn, Sgk kärnkonlased – jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N. harilik kärnkonn, juttselgkärnkonn, rohekärnkonn. Sgk konlased – N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. EESTI KAHEPAIKSED kõik on kaitse all I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik, Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik, Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn, Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn, Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn, Bufo viridis Laurenti 6. Juttselg-kärnkonn, e. kõre Bufo calamita Laurenti 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn, Rana temporaria L. 8. Rabakonn, Rana arvalis L. 9
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
enamasti keraja kujuga ja kannab st gloobuli nimetust; struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist ehk kvaternaarstruktuurist. Regulatoorne (hormoonid) funktsioon (nt insuliin). Ensüümaatiline funktsioon- (-aas lõpp nt amülaas) lagundavad, sünteesivad. Aktiivne kaitse- antikehad kaitsevad haiguste puhul. Passiivne kaitse-küüned, karvad, okkad, sarved, sõrad (koostises, nt keratiin). Geeniregulatsioon (aktivaator ja repressor valgud) Transport- hapnik (hemoglobiin). Orgaanilistest ainetest on organismis kõige rohkem valke, sest neil tuleb täita palju ülesandeid. Kui valgu lahust kuumutada (nt juuste lokkimine, sirgendamine), siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku
põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal. 5.Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju hoolimata rakendatud vastuabinõudest
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Nende kehatemperatuur langeb 9-1kraadile, hingamine ja südametöö aeglustavad. Energia saamiseks põletab keha rasva, mida loom on enne talve algust kogunud. Talveund magavad kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Imetajad teevad taliuinakut: ka nemad poevad talvekorterisse puhkama, kuid nende kehatemperatuur ei lange kuigi palju ning ka hingamissagedus ei vähene. Samuti võib imetaja iga hetk oma uinaku katkestada, kui soovib midagi süüa. Nüüd saame teada, kuidas tegutsevad sel ajal hirv, metskits, metssiga, rebane, kobras, kodukakk, hiireviu, rähn, jäälind ja teised. Liikide juures on pildid ka loomade jälgedest ja muudest märkidest, näiteks räppetombust või väljaheitest, mille järgi looma ära tunda. Iga liigi kohta saab ka üldisemat teavet: milline on looma toitumistava, mis on tema välimuses iseloomulikku, kuidas ta pesitseb ja palju muud. Kärbil on talvel valge kasukas, mis märtsis muutub punakaspruuniks MIDA SÖÖVAD LOOMAD?
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse v
1. Muna. Munad satuvad reoveega veekogusse, kus neist arenevad pisikesed ujumisvõimelised (ripsmetega) vastsed. 2. Vaheperemees. Ringiujuvaid vastseid võivad neelata väikesed vähkidest vaheperemehed - sõudiklased. 3. Vaheperemees. Kalad (luts, lõhe, forell, kiisk, ahven jt) võivad süüa koos muu toiduga ka nakatunud sõudiklasi. Parasiidi vastsed tungivad seedetraktist kala kehaõõnde ja lihastesse. 4. Lõpp-peremees. Inimene või kiskja nakatub parasiitide vastsetega, kui ta sööb toorest või väheküpsetatud kala, milles on elusaid vastseid. Nendest arenevad välja täiskasvanud ussid ja kõik hakkab otsast peale. 5. Soole seinale kinnitunud laiuss imendab endasse inimese seeditud toitu kogu keha pinnaga. 6. Munad väljuvad peremehe organismist pärasoole kaudu. (Nakatunud inimene on pidevalt nakkusohtlik!) * Miks nimetatakse laiussi liitsuguliseks? Liimuksolkme eluring
· Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm,
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide
ainevahetusliku vee tekitamine, oluline loomorganismidele, kes vett (koiliblikad) ei tarbi või peavad olema pikka aega ilma veeta (kaamel teeb ainevahetust vett ja väljahingatavas õhus praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi. Kaalukaotustempo on normaalne 200g/nädalas. Ligimeelitav funktioon. Lipiidide kõrge energeetiline väärtus muudab nad toiduna ahvatlevaks. Kiskja sööb esmajärjekorras ära varulipiidide rikkad kehaosad. Lenduvad rasvhapped annavad isuäratava lõhna (lihaküpsetamine, küpse liha lõhn). Enamus inimesi eelistab rasvasemaid toite. Lisaks võib mainida pruuni rasvkudet, mis toodab 9 ainult sooja. Pruunis rasvkoes on ATP süntees blokeeritud. Talveunest ärkavatele pisiimetajad. Imikud. Vahad (kuuluvad lihtlipiidide alla). Jaotus: taimsed vahad (taime pindu kattev vahakiht,
kaitse all I 1. vanade metsade kadumine (hävitamine) kategoorias? 2.euroopa naarits 2. elupaikade killustumine … on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir … on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna … on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Eesti metsad: kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike,
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
kaitse all I 1. vanade metsade kadumine (hävitamine) kategoorias? 2.euroopa naarits 2. elupaikade killustumine ... on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir ... on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna ... on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad
Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus.
glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. (www.kiideva.ee/puisniit) 4 Ektobakterid Ümarussid Ümarussid on tegelikult üks klass ümarloomade ehk kottusside hõimkonnas, kuhu kuulub üle 12 000 liigi. Ristlõikes ümara kehaga ümarusside hulka kuulub suur hulk parasiitseid organisme, kes on inimese seisukohast kahjulikud.
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed
Nirk Kärp Kärplased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad Naarits Kärp Kärplased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomad Põder Põder Hirvlased Sõralised Imetajad Keelikloomad Loomad Metskits Metskits Hirvlased Sõralised Imetajad Keelikloomad Loomad Harilik siil Siil Siillased Putuktoidulised Imetajad Keelikloomad Loomad Mets-karihiir Karihiir Karihiirlased Putuktoidulised Imetajad Keelikloomad Loomad Metssiga Siga Sigalased Sõralised Imetajad Keelikloomad Loomad
Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siis kuulub üle kuuekümne liigi lihatoidulisi loomi. Nad on väga laialt levinud. Neid leidub mistahes maastikes, ka jõgedes, järvedes, ookeanis ning kõigil mandritel peale Austraalia, kuid viimasel ajal on inimesed sinna mõned liigid siiski sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Selle rühma esindajad elavad maa peal puudel ja kaevavad urge, samuti leidub pooleldi ja täielikult veelise eluviisiga liike. Kõigi nende erinevate eluviiside juures on eri liikide ühendavaks jooneks lühikesed jalad ja pikk vilajas keha, mis on väga paindlik. Kärplaste karvastik on paljude põhajpoolse levikuga liikidel talvel väga tihe ja kohev. Eriti tihe ja õrn aluskarv on veeasukatel. Lõuna pool on aga mõnel keha kaetud karmi karvastikuga, kuigi aluskarv on päris pehme. Värvus on kärplastel väga mitmekesine: ühetooniline, vöödiline, laiguline, mõnikord alapoolel tunduvalt tumedam kui ülapoole
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: ..........................................................................................................6
sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid Riik (regnum) Hõimkond (divisio e. phylum) Klass (classis) Selts (ordo) Sugukond (familia) Alamsugukond (tribus) Perekond (genus) Liik (species) (lühend sp.) Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) Teisend (varietas) (var.) Vorm (forma) (f.) Kultivar (cultivar) (cv.) Puittaimede geograafiline levik ja introduktsioon
Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite