Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Toitumine Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Sigimine Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkaru
karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkarud olid peaaegu välja
Kogupikkus püsti seistes: 250-330cm Käitumine Karu on väga muutliku meelega, umbusklik, kergesti ärrituv. Toitumine Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Sigimine • Paarimisaeg juulikuus • 6 kuni 7 kuu möödumisel toob emakaru ilmale 2-3 poega • Emakaru saab suguküpseks viiendal aastal ja sellest poegib harilikult üle aasta • Kui pojad hukkuvad siis paarib karu juulikuus uuesti • Poegadega tuleb isakarust eemale hoida Vaenlased Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Küttimine
Polaaralade loomad Melani Uibo 10.03.2014 Polaarmaastik Elu polaaraladel Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all. Täiskasvanud jääkaru kaalub umbes 700 kg, mis teeb tast suurima kis...
Hea laul võib saada kuni 3 täket. Laulusaul on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Sammasait on küti kultuuri looming, mis on metsa vanim püsiehitis. Kütt säilitab sammasaidas oma talve riided ja toiduvaru. Sammasait on sellepärast hea, kuna see on ligipääsmatu hiirtele ja metsloomadele. Hantide vahekord metsaga on intensiivne. Metsa austatakse, tuuakse ohvreid, tehakse kingitusi, usaldatakse ema ja isa põrm. Emakaru austamine kestis 4 päeva ja isakaru 5 päeva. Õhtul uinutatakse karu magama ja hommikul äratatakse jälle üles. Karule lauldakse, mängitakse pilli, tehakse nalju, tantsitakse ja tehakse ka näitemänge. Kuna karu on tooru saadik ei tohi tal igav hakata, ta pidi ära tundma oma sugulasi tõelisi hante. Hantidel on väga palju ohte mis neid ähvardavad, mille peamiseks põhjuseks on venelaste nafta kaevandamine. See
Ei tasu jätta toitu elamute lähedusse ja sageli käidavatesse kohtadesse, eriti just seal, kus elavad karud, sest kui inimene juhtub sattuma peale karule, kes parajasti oma kõhukest täidab ja vahemaa nende kahe vahel on väike, võib karu rünnata, et oma toitu kaitsta. Kui nüüd meenutada minu kohtumist karuga, siis võib öelda, et mul lihtsalt vedas, kuna seisin karust piisavalt kaugel. Samuti võib karu rünnata, kui teda on haavatud või kui inimene satub emakaru ja tema järglasega kokku ning emakaru tunneb oma järglast ohustatuna. See on loomulik instinkt, kaitsta oma kõige kallimat vara ehk oma peret. Seda võib ka inimeste pealt näha. Kui karuga seotud konflikt tähendab juba rüüstet, ehk et karu ründab inimese vara või selleks on oht, tuleks sellega tegeleda enne, kui karu on midagi ära jõudnud hävitada või sellest kohast üldse teada saanud. Karu on teadupärast väga hea mäluga loom ja parim rüüste
meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeramine. Pereelu 5 Pruunkarul on jooksuaeg enamasti aprillist juulini. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad tavaliselt jaanuaris-veebruaris ning suguküpseks saavad alates 5 eluaastast. Tiinus kestab 210-255 päeva
Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvadkokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Jaanuaris sünnib emakarule tavaliselt 2 3 poega. Poegade silmad avanevad umbes ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab poegi 4-5 kuu jooksul Pojad on algul rotisuurused ja väga abitud. Kuid turvalises pesas on neil aega kosuda. Märtsis-aprillis, kui lumi kadunud ja ema pesast tõuseb, tatsavad pojad varmalt ta kannul ning hakkavad peale piima maitsma ka teisi toite, mida loodus pakub. Nad jäävad ema juurde ka järgmiseks talveks Karu saab täiskasvanuks 4-aastaselt ja võib elada kuini 50 aastat. Karul on terav haistmine ja kuulmine, kuid võrdlemisi tönts nägemine. Ta
Selleks ajaks kaaluvad nad juba 7-9 kg ning arenenud piisavalt, et emal järel käia ja süüa tahket toitu. Noorel emakarul 12, vanemal 23 poega, harva kuni 5. Vanemate emasloomade pojad on sünnil suuremad. Pojad jäävad pesasse umbes 4 kuuks ning seejärel elavad emaga koos umbes 1,5-3,5 aastat. Selle ajaga õpivad nad toitu otsima, jahtima, end kaitsma. Pojad veedavad 3 esimese talve koos emaga, järgmise emakaru läheduses. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt, poegivad esmakordselt 45 aastaselt, järeltulijad sünnivad üle aasta. Teistel andmetel saavad emasloomad suguküpseks 5-7- aastaselt ning isasloomad paar aastat hiljem, siis kui nad on piisavalt kogukad ja tugevad, et suuta vanematega võidelda. Täiskasvanud isasloom võib tappa teise karu pojad, et emasloom taas valmis paarituma oleks, või siis lihtsalt toiduks
meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeraimine. Segamini võib ajada: Eestis teda veavalt kellegagi segi võib ajada. Kui siis ehk ainult kaugemalt mõne suure ja tumedat värvi metsseaga. Arvukus Eestis: 2001. Aastal hinnati karude arvukus Eestis 550 isendile. Kogu maailmas on neid kusagil 200 000 ringis. Eluiga: Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks
5 3.KAVANDAMINE Iga töö hakkab pihta kavandamisest. Mõtlesime teha mõne suure kaisulooma. Kuna maailmas on väga populaarsed kaisukarud ja meie käsitöö õpikus olid head karu lõiked koos juhendiga, otsustasimegi teha suure kaisukaru. Kuna meid oli kolm, siis mõtted viisid kolme karu muinasjutule. Lõpuks otsustasime teha kolm eri suuruses karu. Elise tegi isakaru, Gerlina emakaru ja Kadri-Liis beebikaru. Materjalid saime Jõgeva kangapoest, kuna seal olid meile sobivad flanellkangad. Flanell on pehme karvastatud riie ja sobib hästi mänguasjade tegemiseks. Õpiku lõiked olid meie jaoks liiga väikesed, seetõttu suurendasime neid kolmes erinevas suuruses. 6 4.TÖÖ KÄIK 1. Lõigete suurendamine ning kanga ostmine õpetaja poolt. 2. Kangaste sobitamine lõigetega
Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine. TOITUMINE Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda.Värskele loomale eelistab karu raibet
kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes Suur Emakaru (Grande Ourse). Kasutatud materjal http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/zeus-kujutavas-kunstis/zeus-kujutavas-kunstis www.wikipedia.org http://wiki.zzz.ee/index.php/Zeus http://images.google.ee/images?q=zeus&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en- US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&sa=N&hl=et&tab=wi
• Relva transportimine liiklusvahendis • Rikošeti oht (ka teras- ja volframhaavlid annavad kergelt rikošeti) • Võõrkehad relva rauas Olukorras, kus tingimused ei ole täiesti selged ja turvalised, tuleb las jätta tegemata. See vajab kogemust ja kindlat meelt. SUURULUKID Karu; hunt; ilves; metssiga; punahirv; põder; metskits; hallhüljes KARU • Eesti metsade suurim kiskja. Eesti metsade karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi. • Keskmine kaal- emakaru: 140 kg; isakaru: 200 kg • Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses kuni 30 aastat. Levik • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu
Pruunkarul on jooksuaeg enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad tal jaanuaris, taliuinaki ajal. Ühes pesakonnas on tavaliselt üks või kaks poega, kuid harva võib olla ka kuni viis poega. Sündides on pojad täiesti abitud , ning suudavad ennast vaevalt nisadeni vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene. Eestis on lubatud ka erilubade alusel karule jahti pidada.
...Tema ole see, kes sind juhata ja juhi, kui sina ise ennast ei juhata, ei juhi... Kui Saatusejuht sure, inimene maha jäta: inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole...või tema puhtaks saanud ole, inimeseks saanud ole tema ise ennast juhata, juhi, Saatusejuht enam vaja pole..." (lk 219) 9 Niika on Nganassaaniga karujahil, kuid soovitud karu ta kätte ei saa. Kütt peab enesekaitseks tapma ühe teise isase, kuna oli jooksuaeg ning kütt võitis, hakkab teda emakaru saatma (Valgelauk). Niika tervis on halvenenud, ta põeb tiisikust. Vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile
leiba lauale, kuid siiski ei olnud ta tavaline isafiguur. Arvan, et pereelu oli Vanapaganale uus asi, ning lapsed olid lihtsalt maapealse eluga kaasnev nähtus. Ta ei hoolinud oma lastest nii, nagu üks isa peaks hoolima. Jürka oli hirmuäratav ning arvan, et lapsed kartsid teda. Tihtipeale tundus nagu kahtleks ta endas, mida järeldan ütlustest ,,küllap vist". Samas kaitses ta oma perekonda, tappes metsas enesekaitseks emakaru, kes arvatavasti oleks Juulale ja ta lastele viga teinud. Ta oli tugev mees ja hoolises selle eest, et perel hästi läheks. 6. Vanapagan maksis Antsule kätte, kuna ta sai lõpuks aru milline Ants tegelikult oli, mida ta oli Jürkale teinud. Jürka ei suutnud mõista miks inimene, keda ta sõbraks pidas ja keda ta oli igati aidanud, talle nii teeb. Vanapagan vihastas ja vihahoos pani Antsu maja põlema ning peksis ka Antsu läbi
Samuti on ta külge tulnud haigus, tiisikus, kuid ta ei hooli sellest. 8. Niika läheb uuesti metsa. Tavapärasest varem, kuna ta tahab enda valduste põhjapoolsesse otsa onne ehitada. Seal põhjapool on aga palju rohkem karusid, kes teda segavad ja tema kalavõrke välja tõmbaad. Seetõttu läheb ta neid taga ajama. Soovitud karu ta kätte ei saa, kuid jääb ühe teise isase tee ette ja peab ta seetõttu tapma. Kahjuks oli aga jooksuaeg ning kuna kütt võitis, hakkab teda üks emakaru saatma. Ta ei tee sellest siiski suurt välja. Palju suurem mure on tema tervis, mis on kõvasti halvenenud. Õnneks vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Ema andis talle mingeid rohusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teha
Aphrodite, Hera ja Athena vahel tüli, sest igaüks neist pidas ennast kõige ilusamaks. Kohtunikuks valiti Paris, väga ilus noor karjane, kes elas kaugetes Väike-Aasia mägedes. Paris ei teadnud, et ta on Priamose, sealse maa valitseja poeg. Vastsündinud Paris oli jäetud mägedesse saatuse hooleks, sest ennustajad olid kuulutanud tema emale, Trooja kuningannale Hekabele, et poeg põhjustab tulevikus linna huku. Kuid poiss oli pääsenud surmast: algul toitis teda emakaru, seejärel võtsid ta kasvatada karjased. Noormehel oli raske kolme ilusa jumalanna vahel valida ja nii lubas igaüks talle kingituse teha. Hera pakkus talle võimu Euroopa ja Aasia üle, Athena võite ja kangelaslikkust, Aphrodite aga abielu maailma kauneima naise Helenaga. Helena oli Menelaose, Sparta kuninga abikaasa. Armastusjumalanna ettepanek oli sündsusetu, sest ta lubas Parisele teise mehe naist. Kuid Paris valis just Aphrodite tema kingituse pärast, ja põhjustas seega kahe teise
rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju. Kui ta aga sätib und "maapealsesse koopasse", korjab ta lisaks samblale ka oksi ja ehitab midagi pesa taolist ning murrab noori kuuski pea kohale kokku. Mõnikord kaabivad karud endale maa sisse ehtsa uru, mägedes kasutavad aga taliuinakuks kaljukoopaid ja kivilahmakate vahelisi tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud. Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed Karudest jääb nende elupaika suurte mõõtmete ja kaalu tõttu maha mitmesuguseid jälgi. Pehme pinnasega metsateedel pärast vihma ja veekogude savistel või liivastel kallastel on
sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama. Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes Suur Emakaru (Grande Ourse). Edinbourgh. Zeusil oli naiste hulgas ka sõpru. Üks tema lemmikuid oli meretaadi tütar Thetis, kelle kurikuulsas pulmas kolm jumalannat kuldõuna pärast vaidlema kukkusid. Thetisel oli Taevataadi juurde audientsile pääsemisel ikka eelisõigus. Nii ka siis, kui tema poeg Achilleus Trooja all vägede ülemjuhataja Agamemnoniga tülli läks. Solvunud Achilleus suundus mere äärde ja kutsus vetevoogudest välja oma ema, merenümf Thetise, kes lubas
...Tema ole see, kes sind juhata ja juhi, kui sina ise ennast ei juhata, ei juhi... Kui Saatusejuht sure, inimene maha jäta: inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole...või tema puhtaks saanud ole, inimeseks saanud ole- tema ise ennast juhata, juhi, Saatusejuht enam vaja pole..." (lk 219) 9 Niika on Nganassaaniga karujahil, kuid soovitud karu ta kätte ei saa. Kütt peab enesekaitseks tapma ühe teise isase, kuna oli jooksuaeg ning kütt võitis, hakkab teda emakaru saatma (Valgelauk). Niika tervis on halvenenud, ta põeb tiisikust. Vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile
20-30ndatel polnud Eestis hundiprobleemi. Karu - pruunkaru (Ursus arctos) Karudeliike on kokku 7. o Jääkaru – maailma suurim kiskja o Pruunkaru o Baribar ehk must karu o Tiibeti karu ehk kaeluskaru o Bellkaru o Malai ehk päikesekaru Karu on Soome rahvusloomaks. Eesti looduses kõige ohtlikum loom. Välimus 200-250 kg kaalub isakaru, emakaru alla 200 kg. 0,5 aastase karu jälg on umbes 4-5 cm pikkune ning sarnaneb mägrale. Kui kõrval on suur käpajälg, siis on tegu emakaruga. 10-12 cm, siis on tegu 1,5 aastase karuga. 12-13 cm on emakaru jälg, 15-17 cm isakaru keskmine jälg. 18- üle 20 cm on tegu üle 300 kg kaaluva karuga. Mida põhjapoole seda suuremad ja kiskjalikumad karud on. Suurim kiskja on kodiaki karu. (1000 kg) Talveuinak
Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Arachne maatüdruk, kes arvas, et tena käsitöö on parem kui jumalanna Minerval. Ares - sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Julge ja taltsutamatu, vähese aruga. Argo argonautide laev, millega mindi kuldvillaku jahile. Ariadne Kreeka kuninga tütar. Artemis jahijumallanna, Zeusi ja Leto tütar. Apolloni kaksikõde. Üks neitsilikest jumalannadest. Oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Atlanta naiskütt. Emakaru kasvatas ta üles. Märkimisväärne sündmus tema elus oli Kalydoni metssea küttimine. Athena Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega. Üks Olümpose kolmest neitsist. Ateena linna kaitsja. Atlas titaan, kes kandis enda õlul taevavõlvi. Prometheuse vend. Augeias Elise kuningas. Aurora koidujumalanna Castor - Sparta kuninga Tyndareose ja Leda poeg. Polluxi vend. Nad tõsteti Kaksikute tähtkujuks taevasse.
Juula sünitas muudkui iga aasta-pooleteise järel lapsi. Ants heitis pilke juba Jürka kaksikutele, et varsti hakkavad nood Antsul karjas käima. Jürkale selline jutt ei meeldinud, kuid ta ei hakanud Antsule väga vastu ka. Kord hammustas uss Jürka kolmeaastast last ja ta suri. Matmisel nuttis Jürka ja kõik imestasid, kuidas ta saab nii tundeline olla. Ta imestas isegi, kuidas ta lapsed talle südamesse lähevad. Kord läksid Jürka, Juula ja lapsed metsa.Seal tuli neile vastu emakaru kahe pojaga. Jürka keeras endale kohe vöö ümber käe, võttis pussi ja astus karule vastu. Vööga keeratud rusika pistis ta karule kurku, pussiga torkas sinna kuhu sai. Kui puss maha kukkus, võttis Juula selle üles ja torkas karule südamesse, karu, üritades seda eemaldada, torkas selle täielikult rindu ja suri. Jürkal oli palju raskeid rnidkere- ja käevigastusi, kuid läks omal jalal koju. Karu jätsid nad metsa. Kodus viskas Jürka ennast pikali ja jäi
keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud sigivad edukaimalt 10- 19 aasta vanuselt . Emakaru tukub 6 kuud lumest koopas toiduta, ei maga talveund. Jääkaru elab kuni 30 a. Toitub viigerhüljestest, lõpnud morskadest, morsapoegadest. Hea ujujana võib ta puhkuseta läbida üle 40 km. Ta tihe kasukas hoiab sooja nii vees kui kuival maal. Ema hoolitseb poegade eest 2 aastat. Jääkaru on suurim tänapäeval elav kiskja. (Randla 1990, Lk 146) Narvali populatsiooni kuulub enam kui 30 000 ja enamik neist elab Kanada Arktikas, Gröönimaal, ka Põhja – Jäämeres
ära, mil Artemis üksi jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama ja tappis ta noolega. Zeusil hakkas Kallistost kahju ja muutis ta tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes on see tähtkuju Suur Emakaru: la Grande Ours, the Great Bear, . NB! Suurenda pilte! A. Bloemaert. Niobiidide surm. Ermitage Leinava Niobe kalju Sipylose mäel tänapäeva Türgis Lõpetuseks näide kauni Artemise ülimast julmusest. Teeba kuninganna NIOBE uhkustas oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult 2 last Apollon ja Artemis. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvamise eest tapsid Apollon ja Artemis nooltega
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Mansi usundis on ka totemistlikke kujutelmi. Paljudel sugukondadel oli oma tootem (põder, linavästrik, kassikakk, haug, kajakas, konn jt), kellest peeti ennast pärinevaks ning kes oli sugukonna kaitsevaim. Sugukonnal oli oma pühapaik, kuhu ohverdati. Karu on mansidel püha loom. Pärast karu tapmist võetakse tal nahk koos pea ja käppadega ära ning tuuakse tuppa ning asetatakse nurka alusele. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied. Isakaru puhul peetakse karupeied viiel, emakaru puhul neljal õhtul. Karule lauldakse laule ning karu ees tantsivad nii mehed, naised kui ka lapsed. Mehed varjavad nägu kasetohust maskiga, naised rätikuga. Tantsitakse üksikult, mitte paaris. Mängitakse ka naljaka sisuga väikesi näidendeid. Karu ees esinevad ka kohalikeks kaitsevaimudeks maskeerunud inimesed. Viimasel õhtul keedavad mehed karu liha. Liha süüakse ära, karu kolp viiakse pühasse aita või asetatakse metsas puu külge, luud maetakse maha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
