on helehallid või valkjad või sinakas; kõht valge, ning kaetud lühikeste kollane, oranz või punane. liibuvate karvadega. Nägu on Pea külgedel paiknevad pikk, suur ülamokk ja väiksed silmad millel on mitmekümne sentimeetrine liikuvad silmalaud. Suu on lõuahabe. Kõrvad on põdral suur ja ninamikul suured ning üliliikuvad hingamiseks vajalikud ninaavad. Hammastik Hambad jagunevad lõike-, Teravad hambad, asuvad silma- ja purihammasteks. lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses
Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Värvus Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha
Kui suureks ja mitmeharuliseks sarvepuu kasvab, sõltub looma vanematest ehk siis geenidest, keskkonnatingimustest ja vanusest. Talveks põder loobub sarvedest. Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, saba seevastu vaid 45 cm pikkune. Põdral on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põdra kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam kui soojal ajal; jalad on helehallid või valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Põder on
KARULAANE JENKA C G7 PAKSUS KARULAANES, METSAKURUS SUURES, C F EmA7 KÕRGE KUUSE ALL Dm G C Am ÕHTUL LÄHEB LAHTI JA EI ANNA MAHTI D G LÕBUS MÄNG JA TRALL C G7 KUU SEE TAEVAST VAATAB, SILMI LAHTI PAOTAB C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am KÕIK...
toitu kätte saada. Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi. Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu. Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootilised tegurid Inimmõju Selgitus:Inimesed kujutavad endast ohtu põtradele. Jahimehed jahivad väga palju põtru ning põdrad ei oska endid kaitsta ning kaotavad seetõttu oma elu. Konkurendid Selgitus: Konkurendid võivad võtta põdrapullilt ära põdralehma. Kui
neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just sellepoolest, et ta on meie metsade suurim loom. Põtrade nägemine ei ole hea nad näevad samamoodi kui inimesed, kuid nende haistmis meel on tugev. Ohtudest nad saavadki teada just haistmise kaudu. Põder paaritub ainult ühel kindlal päeval kui ta on valmis viljastuma. Pärast pulmi jätab põdra kuningas oma sarved maha. Ning asub punti teise enda väljavalitud põdraga.
PÕDER ÜLDISELOOMUSTUS Põder on Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks. Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel.
vahel aega võtame Teineteise hoolimiseks aega, tahtmist leiame. Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! Tere,kallis jõulumees, väike tüdruk on su ees, luba, et ma tantsin veidi, ma sain päkapikult kleidi. Laulu võiksin laulda ka, aga ainult emaga. Jõulumeest on saatnud edu, tema põdral nelivedu. Saani peal on nahkne tool, ABS ja rallirool. Jänkul polnud jõulupuud jänku palus: väike kuusk kasva mulle jõulupuuks. Ruttu, ruttu kasvas kuusk jänku saigi jõulupuu. Jõuluvana vaata mind, mina veel ei tunne sind. Teen su habemele pai kui on valus ütle ai! Olen mina päkapikk, umbes meetri jagu pikk. Jõuluvana nõuab palju, jagada ei jõua nalju. Ära siis imesta, kui ma sind ei nimeta Jõuluvana kulla pai, kingi mulle suhkrusai.
1. Käivita tekstitöötlusprogramm ning kopeeri kogu Harjutus 2 tekstitöötlusprogrammi. 2. Salvesta dokument ,,redigeerimine1_perekonnanimi" NB! Vaata, et dokument jääks personaalsesse kausta 3. Täida ära failis olevad ülesanded. 4. Salvesta dokument üle ning välju programmist. Harjutus 2 1. Tee laulusalmist luuletus ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid. Põdral maja metsa sees; väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest; lävel seisma jääb. Koppkopp lahti tee; metsas kuri jahimees. Jänes tuppa tule sa; anna käppa ka. 2
3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on: a) evulutsiooniline areng b) järglased on geneetiliselt identsed c) saadakse järglased 7) Kehaväline viljastumine toimub: a) põdral b) konnal c) linnul 4. Mis on piltidel? Kirjuta joonise juurde tema osad. (11 punkti ) 5. Võrdle. ( 6 punkti ) Bioloogiline surm Kliiniline surm Elustada ei ole võimalik Elustada on võimalik Aju ja kesknärvisüsteemi surm Hingamine ja südametegevus seiskunud Keha jahtub ja lihas kangestus esimesed 5 min. kriitilise tähtsusega
Marani ,,Loodusfilmi" ja H. Ling raamatut ,,Põder". 3 Välimus Euroopa põder (Alces alces) on suurim hirvlane ja maismaaimetaja Euroopas. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus). Lõua all on karvadega kaetud nahavolt (,,habe"), isasloomadel kuni pool meetrit, emasloomadel väiksem. Põdra kõrvad on pikliku kujuga ja suured, saba on lühike (raske silmaga eristada). Põdral on ülihea haistmine ja kuulmine, nägemine nõrgem (võrreldav inimese omaga). Karvakate on tihe ja pikk, värvuselt pruunikasmust
KOTKAS MÄGER KES MIDA SÖÖB? LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ? НАЙДИ И СОЕДИНИ ПАРЫ KES MIDA SÖÖB? LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ? НАЙДИ И СОЕДИНИ ПАРЫ JOONISTA LÕPPUNI JA KIRJELDA ДОРИСУЙ ДО КОНЦА И ОПИШИ JOONISTA LÕPPUNI JA KIRJELDA ДОРИСУЙ ДО КОНЦА И ОПИШИ Põder on suurim metsloom, tema karv on pruun ja tugev keha. Põdral on lühike saba ja haralised sarved. Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Öökull on metsalind. Temal on suured tiivad ja tugevad jalad. Öökull on paigalind. LEIA PAIGALINNUD JA RÄNDLINNUD. KRIIPSUTA PIIRJOONEGA NIMETA LEIA PAIGALINNUD JA RÄNDLINNUD. KRIIPSUTA PIIRJOONEGA NIMETA VARBLANE KAJAKAS KULDNOKK ÖÖBIK
Panin meisterduse enda aseme kõrvale, et see ära ei kaoks. Loodetavasti toob see mulle õnne ning järgmine kord ei pilla ma ühtegi kaussi maha. Hakkas hämaraks minema ning kõik olid juba enda onni pugenud, kuid varsti oli kuulda jutukõminat ja rõõmsaid hõikeid. Mehed olid jahilt tagasi jõudnud ja neil oli päris korralik saak. Üks põder ja kaks kobrast, see tähendas et tuli hakata süüa tegema, sest mehed olid näljased ja väsinud. Minu vend hakkas põdral nahka nülgima, nülgimiseks kasutas ta vanaisalt päranduseks saadud tulekivist nuga, mis oli selleks tööks ideaalne riistapuu. Peale liha saime põdralt ka naha. Kobrastelt saime ka hambad, nendest saame endale ehteid teha. Mehed viisid liha hoiule, kuid natuke võtsid ka kohe söömiseks, praadisime liha ja sõime kõhud korralikult täis. Läksin kopra hambaid ära viima, kui märkasin ühte puust tünni, kuhu sisse oli pandud teravili
) Lõpuks teeme jälle pintsliga nina silmad ja suu. Lapsed lähevad käsi pesama. Mina panen tööd kuivama ja koristan lauad. (16 min.) Muusikategevus: (20 min.) Eesmärgid: tajub rütmi; peab viisi; häälib selgelt ja emotsionaalselt. Laulud on lastele eelnevalt tuttavad juba, mõnda tuleb võibolla korrata ennem. Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel ning jaotan lastele erinevaid kõrinaid, mida nad saavad raputada laulmise ajal. Hääle soojendus. (3 min.) Laulame laulu ,,Põdral maja metsa sees" (lisa 9.) koos liigutustega. (5 min.) Siis laulame ,,Soku laulu" (lisa 10.) ja tantsime selle saatel. (5 min.) Lõpuks laulame laulu ,,Mõmm ja mõmm". (lisa 11.) (5 min.) Neljapäev-loomaaed. (integreeritud tegevus.) Uurimine ja vaatlemine: (Peale hommikusööki lähme ja ennem järgmist söögi korda jõuame tagasi. Eeldan seda, et lasteaed asub suhteliselt loomaaia lähedal.) Eesmärgid: teab mis loomad elavad loomaaias. Teab kust nad sinna saavad
Imetajad ja linnud suudavad säilitada keha sisekeskkonnas püsiva temperatuuri sõltumatult väliskeskkonnast. Luhtadel elav tiigilendlane ei talu kõrget temperatuuri, talle sobiv temperatuur jääb 0°c-16°c vahele. Taimedest on hästi kohastunud paju ta talub kuni -45°c ja 40°c kraade. Külmakindel. Biootilised tegurid Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu. Selliselt koos elavaid organisme nim. Sümbiontideks. Põdral on sümbioos tselluloosi bakteriga nagu kõigil rohusööjatel loomadel. Taimedes on tselluloosi, loomad aga ei lagunda seda ise ära seda teevad nende eest tselluloosi bakterid kellel omakorda on mugav elada taimtoiduliste loomade soolestikus. Parasitism Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kooselust kasu saavad organismid nim. parasiitideks. Põdra verd imev sääsk on parasiit. Kisklus
" Õpetaja: ,,Nad läksid vaatame ida poole. Nad nägid hunti ja põtra võitlemas." Põder: ,, Noh hunt, oled näljane jah? Kohe saad enda kõhu täis suure valuga ." Hunt: ,, Ma olen jah näljane, pole 5 päeva midagi söönud ja üks põder kuluks küll ära!" Õpetaja: ,, Nad hakkasid võitlema, löögid käpade ja muu jäsemetega ajasid nad lõpuks mõlemad uimaseks. Metskits jõudis just kohale. Metskits: ,,Peeter, näita sellele hundile koht kätte." Õpetaja: ,, Hundil ja põdral hakkas kõdi, miski oli neile karva nihelenud." Kaera-jaani tantsivad rotid: ,,Meie, rotid, oleme kuulsad, toome kirpe, muud halba ja ka täiasid!" Plõks- plõks. Jaan: ,, Saime pildi kätte!" Hanna-Liisa: ,, Jess!" Jaan: ,, Hei, hunt, rahune maha, tule minuga kaasa ja me anname sulle süüa! Meil on pidu käimas praegu. Tulge ka!" Hunt, metskits ja põder: ,,Olgu. Me tuleme" Hanna-Liisa:" Lähme nüüd kõik peole! Jee!"
--- kingi tahaks omale võtta ei! Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas talvemõnust ei saa aru tema põdral nelivedu valged majad, valge laas --- saani peal on nahkne tool helbeid täis on aknaklaas Vaata vaata jõulumees ABS ja rallirool vaata! vaata mind ja sõbrakest --- ära ainult akent pühi, sulle täna laulan ma Jõuluvanal habe ees seal on kirjas: "Häid pühi"
Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm ja sellises vormis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Sageli peetakse sümbioosi mõiste all silmas vaid mutualismi kahe erinevast liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatult vajalikku kooselu. Näiteks mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes. Näiteks niidukäharikus ongi vetika ja seene sümbioos. Põdral on sümbioos tselluloosibakteriga. Selline sümbioos esineb kõigil rohusööjatel loomadel. Taimed sisaldavad tselluloosi ja loomad ise ei saada seda lagundada, seda teevad nende soolestikus elavad tselluloosibakterid. Tselluloosibakteritel on jälle rohusööjate loomade soolestik mugavaks elupaigaks. Parasitism Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist,
MUUSIKA JA ,,Oravate konnad" ,,Allikad, ojakesed, LIIKUMINE hüppevõistlus" järved", ,,Leia puu", ,,Mine teed mööda", ,,Konnad" LISA1 PÕDRAMAJA 1.Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. 2.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! 3.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! LISA2 MUTIONU PIDU 1.Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: 2. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: 4
Joonin alla ainult selle lause sõnad! Joonin alla punktiirjoonega! Sellele joonele tõmban joone peale! Peida see lause ära! Muudan kapiteelkirjaks! Selle lause järgi kopeeri see lause, mis vahepeal peidetud sai ja jooni ta alla kahekordse rohelise joonega ja vaata, et ta nüüd ära ei kao! Peida see lause ära! 4. Kujunda laulusalm kui luuletus ja joonda see keskele. Värvi laulusalmi iga rea tekst erinevat värvi. Põdral maja metsa sees, väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kopp, kopp lahti tee, metsas kuri jahimees, jänes tuppa tule sa,
Uurimine Eestis Saarma toitumist Eestis kõige rohkem uuritud (15 000 junni). On uuritud veel mingi, põdra ja metssea toitumist. Poolveelistest uuritud ondatra ja kotka toitumist. Suurkiskjate toitumisest uuritud hunti, karu, ilvest. Vanuselist ja soolist tstruktuuri on päris palju uuritud kõikide sõraliste juures. Seda on uuritud ka suurkiskjate juures (kogutud hambalõike). Toidubaasi on uuritud vähestel loomadel. Korralikult on toidubaasi uuritud ainult kopral, põdral ja ondatral taimetoidulistest. Ulukite koljud ja jäljed Põdra ja hirve jälgede erinevus: põdra jäljed suuremad, hirve omad väiksemad ja ümaramad. Hirve omad meenutavad lamba jälge. Metskits: jäljed meenutavad väikseid põdrajälgi. Tagumisi sõrgatseid tavaliselt näha ei ole. Karu: Meenutab paljasjalge inimese jälge. Esikäpal pikad küüned. Hästi äratuntavad. Ilves: Jälg ümar nagu kassil. Neli varvast. Rebane: Nagu väike hundijälg. Kolju piklik, kihvad pikad.
:,: 4. Mu koerake teeb au-au-au ja Tiisuke teeb näu-näu-näu. :,: Hoi-lii, hoi-laa, ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.:,: EMAKESELE viis M. Härma / sõnad A. Oengo-Johanson 1. Ema kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea. 2. Käsi nõnda pehme, nõnda selge silm, süda hell ja avar, armurikas ilm. 3. Ema, kallis ema, kui saan suureks kord, küll siis sinu hole tasun tuhatvõrd. PÕDRA MAJA Prantsuse lastelaul, eesti keelde tõlkinud N. Laanepõld Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab: Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. "Kopp, kopp, lahti tee, metsas kuri jahimees!" "Jänes, tuppa tule sa, anna käppa ka!" KEVADEL Viis Eesti rahvaviis, sõnad K.A.Hermann & P.Tekkel 1. Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind. 2. Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all.
(mitmetasemeline loend) 1. Pealkiri1 1.1.Pealkiri 2 1.1.1. Pealkiri 3 1.2.Pealkiri 2 1.2.1. Pealkiri 3 1.2.2. Pealkiri 3 2. Pealkiri 1 2.1.Pealkiri 2 2.2.Pealkiri 2 2.2.1. Pealkiri 3 2.3.Pealkiri 2 3. Pealkiri1 3.1.Pealkiri 2 3.1.1. Pealkiri 3 29. Tee eelmise ülesande pealkirjadest sisukord. 30. Kujunda laulusalm luuletusena ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid. Põdral maja metsa sees, väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kopp, kopp lahti tee. Metsas kuri jahimees. Jänes tuppa tule sa,
noorsoo raamatuid ning 1993 sai „Kallis härra Q“ KL. - i aasta preemia (O. Kruus... 1995 ja 2000: 405). 6 „Kollane autopõrnikas sõidab ringi“ (1999) Raamatus on 11 juttu autode hingeelust. Mõnusalt kirjutatud lood sellest, kuidas ka autodel on oma iseloom, kuidas nad oma peremeest või üksteist aitavad, mõnikord aga hoopis isepäiselt käituda võivad. Lapsed saavad näiteks teada, kuidas linnameluga harjunud autod linna eksinud põdral jälle metsa aitavad jõuda. Sari „Paula elu“ (2001) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. „Presidendilood“ (2008) Raamat räägib president Pontuse elust, tema kohtumistest võõraste riigivalitsejatega, visiitidest võõrastele maadele ja paljust muust. President Pontus on minu
eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni eristatakse 8-9 alaliiki (erinevad kehamõõtmete, sarvede jms) külmemates piirkondades elavad suuremad liigid (kõige võimsamad põdrad elavad Alaskal- u 1t raskused ja 2m sarved) põdra asustustihedus on kõige suurem Skandinaaviamaades o Rootsis ja Soomes on jahimehed maaomanikud o Rootsis on põdral kultuslik maine (isegi riigiasutused suletakse põdrajahi ajal – minnakse kõik koos jahile) Eestis 5 isendit 1000ha kohta Mida rohkem metsa raiutakse, seda parem elupaik põtradele – neile meeldib noor mets. 1 1990 algul suurenes salaküttimine, suurenes legaalne küttimine, suurkiskjate arvukuslik kasv – põdra arvukus langes trastiliselt Levikut saab mõjutada soolakutega.
kohata võiksid. 12 Märkused Erinevate aastate aruannetes ei klapi mitmete liikide puhul teatud aastate kohta antud isendite arvud vahed on küll väikesed (1-5 isendit) kuid on siiski olemas. Põhjus võib olla selles, et ühes aruandes on ümardatud ning teises mitte. Oleks olnud väga hea kui isendite arvukus läbi loenduse/ jahimeeste hinnangu oleks antud kõigile liikidele hetkel oli see olemas ainult põdral, metsseal, punahirvel ja kopral. 13 Allikad Keskkonnainfo [1]. Ulukiseire seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=674837663 (Külastatud 11.03.2012) Keskkonnainfo [2]. Suurkiskjate seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=show_stations&subact=&prog_id=628219542&subprog_id=-1529553328 (Külastatud 11.03.2012) Kübarsepp, M. & Männil, P. 2010
15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel. Mädanik levib tüves kahjustuskoldest üles- ja allapoole ja juba 5-6 aasta pärast mõned puud murduvad tugeva tuulega haavandi kohalt. Puidu kvaliteet halveneb ka püstijäävatel puudel. Kuuskede koorimine on intensiivsem peale hooldusraiet, arvatavasti seepärast, et hõredamas puistus on põdral lihtsam liikuda ja toitu otsida. Võimalik, et ka valgustingimuste muutumine mõjutab puukoore toitainete sisaldust ja maitseomadusi. Arvatavasti ei koori põder puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Metskitsele meeldivad elupaigana puisniidud, metsaservad, soostunud alade, heinamaade ja
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest
Neenets teab, et vajaduse korral võib ta loota ühe või teise looma abile. Seetõttu üritab ta oma lemmikute elu kergemaks teha ning sageli ebasümbpaatsemate loomade arvel. Sellised erilised põhjapõdrad annavad elule justkui mõtte. Nad on osa sinu elust. Nende peale võib alati loota. 19 KOKKUVÕTE Ei kõpsuta, ei kõmista, Ei sõraga ta räägi, Karastatud noolena seal Lendab noor põder! Sel põdral on sõrad Hõbedased. Sel põdral on sarved Kaunid kuldsed! Sa põder, mu põder, Sa põdrake! Kuhu sa nüüd tormad, Kuhu sa sihti sead? Ma jooksen ja lippan Jääkülma vee äärde. Astun, oma sõraga Allikavee ma jahutan. 20 KASUTATUD KIRJANDUS LOOADE ELU 7. KÖIDE IMETAJAD [Toimetanud L. Poots TALLINN ,,VALGUS" 1978] lk. 354-356 PÕHJAPÕDER ARKTILISES KULTUURIS [Art Leete, Liivo Niglas, Anzori Barkalaja
· preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi): -haavatavus(kõige vähem väge on lihas, vägi on elundites...ohverdataksegi ka elundeid. Lihas on kätes
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
· meeskondlikud või individuaalsed · ajaline kestvus (lühikesed-pikad) · aastaajad (suvemängud, talvemängud) · mängud vahenditega või ilma · laagrid. Mängude olemuse järgi: · muusikalised mängud muusika (audio või elavmuusika) saatel või heli-rütmis (plaksutuses, trumm jne) näiteks: "Hiirelõks", "Toolimäng" · laulumängud laulus olevate tegevuste imiteerimine või näitlikustamine koha peal: "Põdral maja ...", "Kes elab metsa sees ..." · lauluringmängud laulmine ja liikumine: "Kes aias", "Mul on üks vahva tädi ...", "Me lähme rukist lõikama..." · tantsumängud tants sisaldab mängulist elementi: "Ajalehetants", "Ümbrikutants" jne · intellektuaalsed (vaimsed) mängud paiksed: mälumängud, sõnamängud, nuputamismängud · atraktsioonid 1-3 mängijat, mõeldud pealtvaatajatele lustimiseks
Sõnad Marek Sadam Viis Kalev Tilk Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. Jätku leiba, isu head! Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. Ref: Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. See, kes korralikult sööb Põdral põdrasamblasupp, see ka mängib ja teeb tööd. teri nokib kana-kukk. Tervislikult ikka tea. Kitsepere rohtu näsib, Jätku leiba, isu head! oraval on hambus käbi. Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. Ref: Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. See, kes korralikult sööb
Sapp: Vesi Sapphapped ja nende soolad Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad. Sapipõis Sapi hoiustamise paik paljudel liikidel Puudub hobusel, põdral, hirvel, kaamelil, kaelkirjakul, rotil jpt loomadel Sapikivid inimestel sageli, loomadel harva; 90% kolesteroolikivid 5-25 mm, 10% moodustubsapipigmentidest Kolesteroolikivid: kõrge kolesteroolitase, sapisoolade hüposekretsioon, sapipõie puudulik tühjenemine Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin
Sapp: Vesi, Sapphapped ja nende soolad Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad. Sapipõis Sapi hoiustamise paik paljudel liikidel Puudub hobusel, põdral, hirvel, kaamelil, kaelkirjakul, rotil jpt loomadel Sapikivid inimestel sageli, loomadel harva; 90% kolesteroolikivid 5-25 mm, 10% moodustubsapipigmentidest Kolesteroolikivid: kõrge kolesteroolitase, sapisoolade hüposekretsioon, sapipõie puudulik tühjenemine Pigmendikivid: kroonilise hemolüüsiga kaasnev kõrge bilirubiin, bakteriaalsed infektsioonid Sapi sekretsioon: Sapivoolu vallandavad hormoonid koletsüstokiniin (CCK) ja sekretiin
annaabi.ee 
