Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti imetajate võrdlustabel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti imetajate võrdlustabel
Selts ja loomaliik eesti ja ladina keeles
Mõõtmed/kaal
Olulisemad tunnused
Jooksuaeg / Poegade sündimine
Eluviis
Toitumine
Kaitse/Jahiloom
Muu / talveuni ,… vms/
Närilised
Lendorav
Pteromys volans
Tüvepikkus 23-25 cm
Kaal 95-170 grammi
Suured silmad, esi- ja tagajäsemete vahel on nahakurd
Pojad sünnivad mais-juunis.
Veedab enamiku elust puu otsas.
Taimtoiduline : seemned, pungad, noored oksad , seened, marjad
Looduskaitse all
Talveks kogub toiduvarusid.
Närilised
Ondatra
Ondatra zibethicus
Tüvepikkus 25-40 cm
Mass 0,9-1,3 (2,4) kg
Vähearenenud ujulestadega tugevad taga-
jäsemed ja nõrgad esijäsemed. Külgedelt lapik saba.
Sigimisperiood märtsist septembrini.
Poolveelise eluviisiga . Tegutseb videvikus .
Taimtoiduline: järvekõrkjas, pilliroog, vesiroos , vesikupp
Jahiuluk
Looduslik kodumaa on Põhja-Ameerikas.
Sõralised
Punahirv
Cervus elaphus
Tüvepikkus kuni 230 cm
Mass 100-150 (200) kg. Pullid on raskemad.
Saba ümber on valge laik
Jooksuaeg sept-okt. Pojad sünnivad mais või juuni algul.
Paikse eluviisiga. Videvikus aktiivne.
Taimtoiduline: rohttaimed, puude oksad ja koor, veetaimed
Jahiuluk
Teda on viidud ka Austraaliasse, Argentiinasse jne
Sõralised
Põder
Alces alces
Õlakõrgus kuni 216 cm, tüvepikkus 200...290 cm.
Kaal 100...300 (600) kg.
Laiad sõrad , pikk ülamokk ning pikk (kuni 40 cm) habe lõua all.
Polügaamne. Jooksuaeg septembris
Suure liikuvusega loom, vahetab hooajaliselt elupaika. Elab üksinda, talvel väikesed karjad
Taimtoiduline: ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki
Intensiivne küttimine vähendab arvukust
Pullid on lehmadest tunduvalt raskemad. Eesti metsade suurim loom.
Kiskjalised
Ilves
Felis lynx
Tüvepikkus 80…130 cm
Mass 12…25 (32) kg
Kõrvade otsas mustad tutid.
Jooksuaeg on veebruar-märts.
Pojad sünnivad aprillis , mais.
Üksikeluviisiga, suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti.
Valgejänes-kõige tähtsam.
Kõik imetajad kuni metskitse suuruseni , linnud.
Eestis on lubatud jahti pidada.
Jälg on nagu kodukassil, kuid suurem.
Kiskjalised
Pruunkaru
Jooksuaeg on veebruar-
Tüvepikkus 160…250 cm
Mass 150…250 kg
Kõnnib talla peal nagu inimene. Hambad nürid.
Jooksuaeg aprillist juulini.
Pojad sünnivad jaanuaris.
Üksikeluviisiga. Aktiivsed videvikus ja pimedas.
Segatoidulised: taimed ja raiped, mesi, putukad
Lubatud jahti pidada.
Talve veedab uinakut tehes.
Käsitiivalised
Suurkõrv
Plecotus auritus
Tüvepikkus 41…52 mm, küünarvarre pikkus 36…42 mm. Mass 5,1-9,6 g.
Pikad ja torujalt kumerad kõrvad .
Paarituvad talve jooksul. Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, kuhu kuulub 5-10 looma.
Öise eluviisiga, koguneb kolooniatesse.
Putuktoiduline: peamiselt liblikad .
Kaitsealuste liikida II kategooria.
Erinevalt teistest nahkhiirtest püüab ja sööb ka putukaid, kes ei ole lennus.
Vaalalised
Pringel
Phocoena phocoena
Tüvepikkus on 1,3–1,9 m.
Mass 35-90 kg
Peamiselt väikesed kalad .
Loivalised
Viigerhüljes
Pusa hispida
Tüvepikkus 120-180 cm
Mass 40 kg emastel, isastel 100 kg
Väiksem kui hallhüljes .
Innaaeg märtsist maini
Elupaigaks hästi liigendatud rannikmeri.
Peamise toidu moodustavad kalad. Veel söövad vähke ja limuseid.
Kaitsealuste liikide II kategooria.
Suviti moodustavad lesilaid.
Putuktoidulised
Siil
Erinaceus europaeus
Tüvepikkus 23...25 cm, saba pikkus ~3 cm.
Mass 600-1200g.
Okkalise nahaga.
Poegib 2 korda aastas, jooksuaeg kohe pärast talve-
unest ärkamist.
Tegutseb öösel ja videvikus. Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud , aiad, kalmistud, pargid
Segatoiduline: putukad ja nende vastsed , vihmaussid , konnad , linnumunad
Ei ole kaitse all.
Talveks ehitab endale pesa, milles magab talveund.

Eesti imetajate võrdlustabel #1 Eesti imetajate võrdlustabel #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisu lill Õppematerjali autor
Erinevate Eesti imetajate võrdlused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

..160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga · saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud · kõnnib talla peal · hambad on nürid, kuna sööb nii taimset kui ka loomset toitu · Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud · magab talveund · eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike · liiguvad enamasti ringi videvikus ja öösel, harva päeval · tüvepikkus 160...250 cm · 150...250 kg · Eestis üle 500 isendi METSKITS Capreolus capreolus L. · sihvakas keha, peened jalgad, sale keha · saba ümbritseb valge ala, mida

Bioloogia
thumbnail
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eesti naaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias, kuid loodusest püütud isendid ei hakanud seal sigima ning surid. Praegu Tallinna Loomaaias Hiiumaale asustamiseks kasvatatavad loomad on pärit Venemaalt. Kuigi mõnedes kohtades Eestis on nähtud Euroopa naaritsa tunnustega isendeid, ei ole naaritsa leidumine meie looduses kinnitust leidnud. www.jahindusinfo.ee Tüvepikkus: 35-40 cm; kaal 0,4 - 1,5 kg

Jahindus
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Välimus - Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas

Loodus
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Nende ülesanne on ulukile järgi joosta, kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks.. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad, kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks. Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) ­ Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase, ilvese ja isegi hundijahil

Ulukibioloogia ja jahindus
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

jahtimiseks. Sel ajal polnud talvel lund ja ei leitud jälgi üles.  20-30ndatel polnud Eestis hundiprobleemi. Karu - pruunkaru (Ursus arctos)  Karudeliike on kokku 7. o Jääkaru – maailma suurim kiskja o Pruunkaru o Baribar ehk must karu o Tiibeti karu ehk kaeluskaru o Bellkaru o Malai ehk päikesekaru  Karu on Soome rahvusloomaks.  Eesti looduses kõige ohtlikum loom. Välimus  200-250 kg kaalub isakaru, emakaru alla 200 kg.  0,5 aastase karu jälg on umbes 4-5 cm pikkune ning sarnaneb mägrale. Kui kõrval on suur käpajälg, siis on tegu emakaruga.  10-12 cm, siis on tegu 1,5 aastase karuga.  12-13 cm on emakaru jälg, 15-17 cm isakaru keskmine jälg.  18- üle 20 cm on tegu üle 300 kg kaaluva karuga.  Mida põhjapoole seda suuremad ja kiskjalikumad karud on.

Bioloogia
thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

kokkukasvanud lülidest koosnev tundlapiug. Tirdiliste nokk on pea külge kinnitunud pea eesservast kaugele, peaaegu eespuusade vahele. Jalad on tugevad, tagajalad on sageli eriti hästi arenenud ja muutunud hüppejalgadeks. Käpalülisid on kolm. Eestiivad on tagatiibadest tugevamad. Tiibade aluse vahel paikneb kilbike, mis on selja poolt selgesti nähtav. Tirdiliste kehamõõtmed varieeruvad väga laiades piirides, mõnest millimeetrist 10 cm-ni. Eesti suurimate tirtide kehapikkus on kuni 1 cm. Praeguseks tuntakse umbes 40 sugukonda tirdilisi (Eesti punane raamat, 2011) Lutikalised (Heteroptera) Lutikalised (Heteroptera) on suurim vaegmoondega (Hemimetabola) putukate alamselts, mille esindajad on levinud peaaegu üle maakera, kui poolusepiirkonnad ja mõned väiksed ookeanisaared välja arvata. Kokku on maailmas teada ligikaudu 40 000 lutikaliiki, Eestis 467

Pärandkooslused
thumbnail
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

Kärnkonn on looduskaitse all. Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile, liigutused kiiremad ning tagajalgade vahel on ujulestad. Mudakonna nahanäärmete eritis on küüslaugulõhnaline. Omapära, mis eristab mudakonna kõikidest teistest Eesti kahepaiksetest, on tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm. Kõikidel teistel eesti konnadel on pupill horisontaalne. Mudakonn on väga varjatud eluviisiga ja veedab päevaaja pinnasesse kaevunult, seetõttu väldib ta kivist pinnast ning asustab pigem kergete muldadega alasid. Osava ja kiire kaevajana kraabib ta end ka hädaohu korral 2...3 minutiga mulla alla. Toidujahile suundub ta vaid öösiti, püüdes peamiselt sipelgaid, jooksiklasi ja ämblikke ning teisi mittelendavaid putukaid

Bioloogia
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

"metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt: 1. Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud 2. Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud 3. Lammipuisniidud Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale(http://www.botany.ut.ee/lectures/poollooduslikud1.pdf) (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Eriti väärtustatud on puisniit: 1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3

Pärandkooslused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun