Jahindus (0)

JAHINDUS
OHUTUSTEHNIKA JAHIL
Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru.
Relva kontrollimine:

• puhkepausidel
  
• vahetult peale lasku, kui paned relva käest
  
• kui vahetad asukohta ( autoga , jalgsi )
  
• kui kohtad teisi inimesi
  
• kui lahkud kütiliinilt
  
• jahi lõppedes
  

Relva hoidmine:

• ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp
  
• kahe või enama jahirelva korral peab olema nõuetele vastav relvakapp
  

Relva peab käsitlema hoolikalt!
Relva ei tohi suunata inimese poole!
Relv laadida alles siis, kui olla laskekohas! (kütiliinil, lasketiirul)
Kaitseriiv eemaldada alles vahetult enne lasku!

Enne lasku veenduda, et laskeobjekt on ära tuntud

Tuleb veenduda, et sihtmärgi taust on ohutu.
Haavlipüssi laskeulatus on mõnisada meetrit, vintrelval 3-5 km.
Relv peab olema tehniliselt korras ja hooldatud. Eriti tähelepanelik peab olema poolautomaatide käsitlemisel. Tuleb jälgida, et püssitorus ei oleks lund ega prahti. Mootorsõidukis peab relv olema laadimata ja relvakotis.

• Relva kasutamine paadis (üks laskja paadi kohta).
  
• Tõkete ületamine (aiad, kraavid)
  
• Relva andmine teisele (ära suuna relva teisele)
  
• Puhkepauside ja kogunemiste ajal (lae relv tühjaks, kui oled koos teistega )
  
• Relva transportimine liiklusvahendis
  
• Rikošeti oht (ka teras- ja volframhaavlid annavad kergelt rikošeti)
  
• Võõrkehad relva rauas
  

Olukorras, kus tingimused ei ole täiesti selged ja turvalised, tuleb las jätta tegemata. See vajab kogemust ja kindlat meelt .
SUURULUKID
Karu; hunt; ilves; metssiga ; punahirv; põder ; metskits ; hallhüljes
KARU

• Eesti metsade suurim kiskja . Eesti metsade karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi.
  
• Keskmine kaal- emakaru: 140 kg; isakaru : 200 kg
  
• Eesti rekord 370 kg
  
• Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri
  
• Eluiga looduses kuni 30 aastat.
  

Levik

• Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas
  
• Aasias- Siber , Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan , Jaapan
  
• Ameerika- Alaska ja Lääne- Kanada
  
• Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit)
  
• Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal
  
• 2008 kütiti 39 karu
  

Elupaik

• Raba - ja laanemetsad
  
• Tuulemurd ja tihe metsaalune
  
• Taliuinak
  

Toitumine

• Segatoiduline- omnivoor
  
• Erinevad putukad, vaglad , sipelgad
  
• Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid.
  
• Kevadel mullused marjad . Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill , puulehed ja - võrsed , õunad, erinevad marjad)
  

Paljunemine

• Jooksuaeg mai-juuni
  
• Tiinus vältab 195-225 päeva
  
• Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g)
  
• Enamasti 1-2 poega , harva 3-5
  
• Ema kõrval veedavad 2-3 aastat
  
• Suguküpsed 3-5 aastaselt
  

HUNT
Liigikirjeldus

• Eesti metsade kardetuim kiskja
  
• Keskmine kaal 30-50 kg
  
• Eesti rekord 82 kg
  
• Tüvepikkus -160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm
  
• Eluiga kuni 30 aastat
  
• Koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael , tugevamad jalad, keha ja jalgade hoiak teine
  

Levik

• Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral
  
• Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal
  
• Aasia - suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne
  

Arvukus

• Leviala viimasel paaril aastal laienenud
  
• Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes)
  
• 2008 loendati 135 isendit
  
• Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal
  
• 2007 kütiti 40 hunti
  

Elupaik

• Suured metsamassiivid , suuremad metsade-rabade alad
  
• Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid , poolkõrbed.
  

Toitumine

• Kiskja- karnivoor
  
• Uluksõralised, koduloomad , jänesed, koprad
  

Paljunemine

• Monogaamsed
  
• Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar
  
• Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis
  
• Kutsikaid noortel 3-5, vanematel 6-8
  
• Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal
  

ILVES
Liigikirjeldus

• Suur kaslane
  
• Keskmine kaal 10-20 kg
  
• Tüvepikkus -115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm
  
• Meie aladel levinud ilvesed on ühed suurimad
  
• Eluiga kuni 15 a.
  

Levik

• Euraasia , Põhja-Ameerika
  

Arvukus

• Arvukus suhteliselt stabiilne (mõnel pool väheke langemas)
  
• 2008 loendati 760 isendit
  
• Enim Pärnumaal (100 isendit)
  
• 2007 kütiti 76 ilvest
  

Elupaik

• Mitmesugused metsa-alad
  
• Sobivad ka kultuurmaastikust ümbritsetud metsad .
  

Toitumine

• Kiskja- karnivoor
  
• Peamiselt moodustub toidurotatsioon metskitsedest, aastas sööb 40-80 kitse .
  
• Püüab ja sööb jänest, laanepüüd, tetre, hiiri, harva koduloomi.
  

Paljunemine

• Jooksuaeg jaanuarist märtsini
  
• Tiinus vältab 63-74 päeva
  
• Pojad sünnivad mais
  
• Järeltulijaid on enamasti 2-3
  
• Imetamisperiood kuni 3 kuud
  
• Suguküpsed kaheaastaselt
  

METSSIGA
Liigikirjeldus

• Eestis levinud alates 1920-ndatest aastatest
  
• Keskmine kaal: isastel- 100-150 kg (max 350 kg); emastel- 80-100 kg (max 300 kg)
  
• Kuldil suured kihvad , mis kasvavad kogu elu
  
• Eluiga kuni 10 a.
  

Levik

• Esineb peaaegu kõikjal Euroopas, v.a Suurbritannia , Skandinaavia
  
• Leidub ka Lõuna- Siberis , Põhja-Ameerikas ja Aasias
  

Arvukus

• Arvukus tõsumas
  
• 2008- 21300 isendit- aega max
  
• Mitmes maakonnas probleemne
  
• 2007 kütiti 13818 isendit
  

Elupaik

• Niiksed lopsaka taimestikud kuuse-, sega- ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad
  
• Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud
  
• Põldudega piirnevad alad.
  

Toitumine

• Segatoiduline- omnivoor
  
• Meeldivad taimede maapealsed osad, aga ka maa-alused osad- mugulad , juured, risoomid
  
• Viljad , marjad, seened, teravili, tõrud
  
• Loomne toit- tõugud , pisiimetajad, raiped, linnumunad
  

Paljunemine

• Jooksuaeg novembrist jaanuarini
  
• Emis võib innelda kaks korda aastat
  
• Tiinus kestab 4-5 kuud
  
• Põrsad sünnivad märtsist aprillini
  
• Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast
  

PÕDER
Liigikirjeldus

• Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk
  
• Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh
  
• Õlakõrgus kuni 190 cm.
  
• Eluiga kuni 20 a.
  

Levik

• Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas
  
• Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa
  

Arvukus

• 2008 loendati 11700
  
• Arvukus viimasel ajal tõusnud
  
• 2007 kütiti 4911 põtra
  

Elupaik

• Suured metsad ja rabad
  
• Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad
  

Toitumine

• Herbivoor- taimtoiduline
  
• Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas)
  
• Talvel puukoor ja oksad
  

Paljunemine

• Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini
  
• Tiinus kestab kuni 235 päeva
  
• Vasikad sünnivad aprillist juunini
  
• Vasikaid 1-3
  
• Suguküpsed juba mullikaeas