Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Rahvapärased nimed • nahkhiir • Nahknääk • Nahklapp • Nahklapak • nahkrott • Kehamass: 5-12 g • tüvepikkus: 42-52 mm • küünarvarre pikkus: 36-43 mm Levik eestis • Kesk- ja Lääne-Eestis • Haruldasem põhjarannikul ja Kagu- Eestis, pole leitud saartelt • On haruldane ja vähearvukas Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes- suurtes paekivist ehitatud ja mahajäetud mõisa- ja lossikeldrites, harvem koobastes Toitumine • Putuktoiduline Areng • Talve jooksul • Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniad, mis asuvad enamasti puuõõntes. • Juuni keskel sünnitab 1 poja • Suguküps 1-2 aastaselt Ohustatus • Kuulub II kategooriasse • Ohupõhjuseks- varjepaikade ning ta...
......................................................... 19 1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme)..............................................................20 1.3.3 Veelendlane (Myotis daubentonii).............................................................. 21 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus)............................................................. 22 1.3.5 Tõmmulendlane (Myotis brandtii).............................................................. 23 1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri)...........................................................24 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)...............................................................25 1.3.8 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni).............................................................26 2. MATERJAL JA METOODIKA.............................................................................. 28 2.1 Peeter Suure Merekindlus......................................................
T.Tõrv Vahel ei märkagi keldriomanik nahkhiirt. Nahkhiirele piisab peitu pugemiseks väga väikesest praost (paar sentimeetrit) T.Tõrv Tiigilendlane Eesti nahkhiired Veelendlane Tõmmulendlane Habelendlane Nattereri lendlane Pruun-suurkõrv Pargi-nahkhiir Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all. Kääbus-nahkhiir Nad kuuluvad II kaitsekategooriasse. Pügmee-nahkhiir Põhja-nahkhiir Hõbe-nahkhiir Suurvidevlane
Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces
Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces
4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11. Habelendlane lk 17-18 12. Nattereri lendlane lk 19-20 13. Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16. Kokkuvõte lk 29 17. Kasutatud allikad lk 30 1. Sissejuhatus Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui
Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. *** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,25,1 cm Kaal: 614 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 12 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri lendlane Myotis nattereri Suurkõrv Plecotus auritus Pargi- nahkhiir Pipistrellus nathusii Kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Suur- nahkhiir Vespertilio murinus Suurvidevlane Nyctalus noctula Suurim Eestis elutsev nahkhiir on suurvidevlane, kelle pikkus on 64-80 mm, kaal 3 0-39,2 g. Väikseim Eesti käsitiivaline on kääbus-nahkhiir, kelle pikkus on keskmiselt 45 mm ja kaal kõigest 3,7-4,8 g. Väikeste loomade eluiga
7. LOIVALISED hallhüljes 8. VAALALISED pringel Eestis elab 65 liiki imetajaid. Imetajad, kes magavad talveund: pruunkaru, mäger, siil, rästik, konn, nahkhiir, sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus. Kobrad(12-15cm)ja hunt(21-29cm) Siil(5-6cm)ja rebane( 12-15) Metskits(15-20cm) ja ilves(11-17cm) LOODUSKAITSE ALL OLEVAD IMETAJAD EESTIS I kategooria lendorav, euroopa-naarits II kategooria habelendlane, halljänes, kääbus-nahk-hiir, Nattereri lendlane, pargi- lendlane, põhja- nahkhiir, suurkõrv, suur-nahkhiir, suurvidevlane, tiigilendlane, tõmmulnedlane, veelendlane, viigerhüljes. II kategooria ahm, kasetiibik, lagrits, pringel, pähklinäpp, saarmas. JAHI PIDAMINE Ilves- detsember- jaanuari hunt november- veebruar karu august- oktoober metssiga aastaringi Roomajad 1. KILPKONNALISED kilpkonn 2. KÄRSSPEALISED 3. SOOMUSELISED arusisalik, kivisisalik, rästik, nastik, vaskuss 4
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
maalilise järve kaldal. Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised.
kaldal. 1.3 Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. 1.4 Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised.
Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm 'Exoniensis', põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki. Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast
esindajaid: putuktoidulised, närilised ja käsitiivalised. Selts putuktoidulised (Eestis 7 liiki, maailmas 400) Sugukond Siillaased – harilik siil, kaelussiil Sugukond Mutlased – harilik mutt/Euroopa mutt Sugukond Karihiirlased – mets – karihiir, väike karihiir, laane- karihiir, vesimutt Käsitiivalised (Eestis 12 liiki, maailmas 1000) Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane lendlased Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus- nahkhiir 14 Pügmee- nahkhiir Pargi- nahkhiir Hõbe- nahkhiir Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem Osad liigid talvituvad Eestis ja teised lendavad ära. Eesti suurim liik on suurvidevlane. Närilised Sugukond Oravlased – harilik orav, lendorav Sugukond Unilased – lagrits, pähklinäpp, kunel Sugukond kobralased – kobras, nutria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
