loodusvarade liigne kasutamine Kirjeldage ökosüsteemis toimuvaid muutusi ökoloogilise tasakaalu nihkumise tagajärjel Pole piisavalt toitu, loomad hukkuvad suurel hulgal - liikide väljasuremine 9. Evolutsioon Selgitage antud koosluse organismide näitel mõisteid liik ja divergents ehk mitmekesistumine. Liik -> Sookurg, kaljukotkas Divergents -> Pruun turbasammal, palusammal, raba- karusammal Tooge 3 näidet kohastumustest antud koosluse organismide näitel. Rästik- Kaitsevärvus Valgejänes – Kaitsevärvus Samblikud – Ei vaja palju toitaineid
gif Kehaehitus · Pea, rindmik, tagakeha. · Massiivne, jässakas, tugev, tahapoole ahaneb keha. · Värtnakujulised tundlad. · Eestiivad pikad ja kitsad. · Tagatiivad väiksemad ja lühemad. · Imilondi pikkus mõningatel liikidel kuni 35cm. Allikas: http://media-2.web.britannica.com/eb-media/01/150201-004-21075C01.jpg Kehavärvus · Eestiivad tuhmid, hallikad, rohekad või pruunikad. · Tagatiivad värvirohked. · Kaitsevärvus Eestiibade kiri ja värvus on puukoorega sarnased. Allikas: http://nationalmothweek.org/wp-content/uploads/2015/01/unnamed-11-1024x718.jpg Toitumine ja lendamine · Enamus surulasi toitub nektarirohketel õitel. · Tontsuru lendab tihti mesipuudesse ja imeb sealt mett. · Suurem osa surulasi lendab hämaruses. Mõned päeval. · Liblikad peavad enne lendu ennast üles soojendama: · https:// www.youtube.com/watch?v=UnzDV4Jj_k4 Elutsükkel
Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, kiired liigutused ja kes suudavad kiiremini ning lihtsamini kohaneda tingimustega. Organismide ellujäämist võivad piirata liigikaaslased (sama toit, elukoht), teiste liikide isendid (sarnased elutingimused), haigused, bakterid, parasiidid, liiga kõrge või madal temperatuur, mittepiisav valgus, kuivus, looduskatastroofid. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes kiiremini ja paremini tingimustega toime tulevad.
Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Saguaarokaktused kohastumus on see, et ta varsi katab vahakiht,juured on maapinna lähedal hargnenud ning lehtede asemel on neil astlad. Joonis 4.Viigikaktus Joonis 5.Saguaarkaktus Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandud, palju eri liiki rebaseid, iguaanid, sisalikud, jpt.Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus ja nad suudavad pikalt elada ilma veeta.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Nandude kohastumused kõrbes on need, et on tihe karvastik, mis kaitseb päeval kuumuse ja öösel külma eest.Veel on tal tugevad ja väledad jalad, vaenlaste eest ära jooksmiseks.Iguaani kohastumiseks, on tema kaitsevärvus ning väike veevajadus. Joonis 6.Nandu Joonis 7.Iguaan Inimtegevus ja põlisrahvad
o Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) o Eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik jms) o Liigikaaslased (konkurents) · Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olevusvõitluseks ehk konkurentsiks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või klimaatilistele tingimustele, kohastumine) · Kohastumine Looduliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. o Kohastumused on pärilikud Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks
3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1. Labidjalgkonnad Kuivaperioodil elavad maa sees, vihmaga tulevad kudema ,kullesed arenevad kiiresti, 2. Hiidsametlestad Punane kaitsevärvus, vihamaga tulevad välja. 3. Skorpionid Peidavad kuumuse eest, astel saagi tapmiseks, Saavad vedeliku saagist, 4. Kärssmadu Toitub roomajatest ja munadest, mängib surnut, 5. Surikaadid Elavad kolooniatena, lapsehoidjad, üks peab valvet puu otsas, Kokkuvõte: · Kõrbetaimedele on iselooomulik: Taluvad suurt kuivust ja kuumust, aeglane kasvamine, hästi arenenud juurestik,
Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5
Roomajad on looduses olulised putukate ja näriliste arvukuse ohjeldanud. KES SÖÖVAD ROOMAJAID? Roomajad on enamasti väikesed, seeõtu on nad toiduks paljudele loomadele. Nad on söögiks: lindudele (toonekured ja kotkad) ja suuematele roomajatele ning veel imetajatele (rebased nirgid) KUIDAS ROOMAJAD END KAISEVAD? Neil on kaitsevärvus Sisalikud on võimelised paari sekundiga liiva alla pugeda MIKS ON ROOMAJAD INIMESTELE TÄHTSAD? Roomajad on kahjurite hävitajad. India kobra hävitab isegi inimestele ohlike haigusi. Elava rästiku mürki kasutatakse ravimite ja vaksiinide tootmiseks.
LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – …………………….
Valgus vee all ja lest · Osa valgusi ei jõua veekogu põhja. · UV kiirgus jõuab kuni 2m sügavusele, põhja aga ei jõua. · UV tekitab mutatsioone. · Vee all on nähtavus suhteliselt halb. Suvel on nähtavus meredes 2-3 m, sügisel võib olla kuni 10m. Ookeanides võib nähtavus ulatuda 100meetrini, Vahemeres on nähtavus 10-20m. · Värvide peegeldumine vees: vee alla jõudnud valguse hulk sõltub valguskiire ja veepinna nurgast. Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse. ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Lest...
Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb
Gürsa... gürsad paarituvad aprillis või mais munetavate munade või vastsündinute arv on 1520 gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi munadest väljunud noored on 2324 cm pikad ja 1014 g rasked Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed Vahemeremaad, Türgi, Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan ja LoodeIndia Kohastumised Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest kaitsevärvus kõigusoojane Muud huvitavat... Gürsa mürk võib surmata isegi inimese Nad on väga head ujujad ja ronijad Arvukus on küllalt kõrge 1 ha esineb kuni 4 isendit Kaunis piimalill e. Jõulutäht Euphorbia pulcherrima Jõulutäht... Põõsas mäestikunõlvadel kodumaal kuni 3 m kõrgune Taime väikesed kollased õied on ümbritsetud punaste kõrglehtedega paljud jõulutähe sordid erinevad kõrguse, lehekuju ja kõrglehtede
· Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks
Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning
vaenlaste eest Kasvamiseks peavad nad aeg ajalt kestuma Paljudel kaitsevärvus Miks roomajad õhu käes ei kuiva? Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Jäsemed Kolmas tase Neljas tase Kael Viies tase Silmad Kõrvaava Suu Saba Roomaja välisehitus Roomajate jäsemed
.Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad ja suur soolataluvus. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest
Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid ..mida sarnasemad organismid seda lähemal ajas on nende ühised >>Olelusvõitlus esivanemad. -ellu jäävad isendid,kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik Homoloogilised elundid selgroogsete loomade jäsemelund. tunnus,kaitsevärvus,suurem viljakus Mandunud ehk rudimendid(jääkelundid,mida pole enam vaja). >>Loodusliku valiku vormid *kolmas silmalaug 1.Stabiliseeruv valik *kõrvalihased 2.Suunav valik *Darwini köbrike 3.Lõhestav valik *keha osaline karvkate ----------
Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Sisalikud Kõik teavad, mida teeb sisalik, kui teda püüda proovida. Sisalik jätab maha vaid väikse sabajupi ning põgeneb. Hiljem kasvab selle asemele uus saba. Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest. Kõrbesisalikel on vaid kaitsevärvus maastikule vastav. Väga paljudel kõrbesisalikel on okkaline nahk või võime selle värvust muuta. Sisalikud on meistrid põgenemises. Osad neist kasutavad selleks väledaid jalgu. Osad aga lihtsalt upuvad liivasse.
Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt.
paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski väga hea kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik jõeveega ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. Eriti ohustavad jäälinde karmid talved ja just sellepärast ei jää tavaliselt enamus jäälinde Eestisse talvituma. Ka ohustavad neid rumalad lapsed, kes lõbu pärast nende pesi lahti kaevavad ja ka jahimehed, kes hoolimata sellest, et lind nii väike on teda jahitrofeeks peavad. Kasutatud kirjandus http://bio.edu
Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) (Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest - olelusvõitluseks) Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus). Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. · Kõrvaldatakse erandid. · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda.
Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitsevärvus? Käitumuslikud Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai Sirelane ohutu (kahetiivaline) Haava-klaastiib ohutu Kohastumused Toidupuuduse vältimiseks talveuni taliuinak ränne Saiga tatarica http://ngm.nationalgeographic
· Kogu keha lüliline · Jäsemed lülilised · Kolm suuremat osa- PEA - RINDMIK - TAGAKEHA · Keha katab VÄLISSKELETT kitiinainest(kinnituvad lihased) · Pea küljes jäsemepaaris=muudnunud lõugadeks · Avatud vereringe=selgmine süda(haraline+veresooned) JÕEVÄHK Puhtaveeline mageveekogu Ööloom (päeval varjus, öösel liigub) Rohekas kitiinkest-kaitsevärvus Pea ja rindmik kokkukasvanud Seljakilp-(kaitseb keha ja lõpuseid) Lüliline tagakeha Pea eesosas tugev jätke=süvendis, varre otsas liitsilmad 2 paari tundlaid : lühemad ja pikemad (haistmine+kompimine) Jalad · Peal 6 paari(ülalõuad 1p)+(alalõuad 2p) · 3 paari lõuajalgu toidu haaramine+tükeldamine · 4 paari rindmikujalgu käimseks · 1 paar suured sõrad kaitsmine+ründamine
algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid ja sisalikud. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla
lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Kõrbe südames on kohti, kus pole sadanud nii kaua, kustpeale inimene ilmavaatlusi kirja pannud on. Andidest alguse saavad San Pedro ja mõned väiksemad jõekesed jäävad siin mägede vahel lõksu ega leia väljavooluteed ning sumbuvad kõrbeliiva. 4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Kõige enimlevinumaks taimeks on kaktus, kellel on lehtede asemel astlad, et auramist vähendada. Lisaks on kaktusel väga laiuv juurestik. Joonis 2. Nandu( tüüpiline Atacama lind) 5. Inimtegevus, põlisrahvad ja rahvastiku paiknemine ja -tihedus
Ka El Nino ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salapeetrit. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli ja palju muidki taimi. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis
Keskkonna piiravad tegurid võivad olla nii biootilised( konkurendid, vaenlased) kui ka abiootilised( ebasoodne temperatuur). Organismide sõltuvust kõigist neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks ( ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest). Individuaalsetest geneetilistest iseärasusest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus, kohastumine. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · Liigikaaslased (konkurents) · Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · Eluta looduse tegurid Suguline valik - emas-või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Isas paabulinnu hiiglaslik ja elegantne saba on sugulise valiku tagajärje äärmuslik näide. Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega.
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib
asumine takistab niiskete õhumasside ligipääsu kõrbele. See põhjustab ka kõrbestumise. 3. Kõrbete tüübid Atacama kõrb on lössikõrb ning seal on palju sooldunud alasid. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Päeval on õhutemperatuur väga kõrge ja seega on väga paljud loomad öise eluviisiga. Nad on kohastunud taluma kõrget temperatuuri, millele aitab kaasa nende karvkate ning kannatama kaua kuivust. Neil on ka kaitsevärvus vaenlaste eest varjumiseks, kuna kõrb on lage ning seal on väga raske varjuda. Enamused loomade ``pesad`` on ehitatud samuti maa peale. Loomadest esinevad kõrbes näiteks kaamlid ja kõrberebane. Ka taimed peavad suutma pikalt kuiva taluma. Neil on auramise vähendamiseks näiteks pikad okkad või astlad. Taimedel on samuti suur soolataluvus. Kui tuleb vihma, siis peavad taimed seda kohe ära kasutama ning hakkavad kiiresti õitsema ja nende viljad
kivid.Taimestik on pinnas sisaldab palju kipsi ja taimed on kipsilembelised. Liivakõrb-kõige levinud.veereziim on vastupidine savikõrbetele,sademetevesi nõrgub sügavale ja nii moodustub põhjavee varu.Esined palju luiteid,mis võivad ka ohustada inimtegevust. Küs:3 kõrbe taimede kohastumust. Vastus:Kuumuse ja kuivuse taluvus,vähene auramine,sügavale ulatuvad juured. Küs:3 kõrbe loomade kohastumust. Vastus:soomuseline kehakatte,kaitsevärvus,väike veevajadus. Küs:Mida said teada kaamelitest? Vastus:Nad taluvad väga hästi kuumust ja on väga väike veevajadus,kaamelitelt saab piima,liha,nahka,villa ja peamiselt on ta trantspordiks. Küs:Nimeta 5 riiki mis on enam vähem kõrbes. Vastus:Mehhiko,liibüa,Sedaan,Egiptus,Saudi Araabia. Küs:Iseloomusta inimtegevust oaasides. Vastus:Kasvatatakse datleid,arbuuse,aprikoose,virsikuid,meloneid,puuvilla, ka visa ja otra.Karjakasvatuses peamiselt kitsi,lambaid,kaamelid,eesleid,veiseid.
kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2. Võrdle kilpkonna ja krokodilli välimust ning leia erinevused. V: Kilkonnal on seljas kilprüü, mis on selgroo ja roietega kokku kasvanud, 3. Millest oleneb roomajate värvus? V: Elupaigast, ehk ümbritseva looduse värvitoonidest. 4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu? V: Kiiresti põgenedes, kaitsevärvus, maod kasutavad mürki kaitseks kui ka saagi tabamiseks. 5. Miks maod saavad neelata endast suuremat saaklooma? V: Kuna nende lõuad on elastsete sidemete tõttu väga liikuvad. 6. Miks ei tohi roomajaid hävitada? V: Kuna maomürk on väga oluline komponent ravimite valmistamisel. Kuna nad on üks osa loodusest 7. Võrdle arusisaliku poegade saatust, kui lisaks tavalistele poegadele kooruksid ka mõned erksavärvilised? V: PTK. 13 1
Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Taimestik ja loomastik Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal
Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all. Täiskasvanud jääkaru kaalub umbes 700 kg, mis teeb tast suurima kiskja maailmas. Jääkarul on tohutu jõud , näiteks inimese tapmiseks piisab tal ühest käpalöögist.
omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus. Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Selgitus: Ühtetes tingimustes on kohastumus kahjulik teises kasulik. Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke? Geograafilise isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele. Mis võivad seda põhjustada
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsio...
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise po...
Elustik Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi. Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe, kaktused,piimalill. Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel. Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. kÕrbeloomad: taluvad hästi kuumust.neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus.+väike veevajadus.enamik loomi on oma eluviisilt uru- ja ööloomad, osa neist teeb ka suveuinakut. kõrbe loomad :suslik, liivarott.kobra , eefa, .tuntuim kõrbeloom on kaamel. Inimtegenus · Rändkarjakasvatus (rändkarjus e.nomaadid)- kitsed, lambad, kaamlid(tänapäeval kasutuses ka maastur ja veoauto ) · Põlluharimine(seal, kus leidub vett) Oaasides kasvatatakse : datleid, arbuuse, aprikoose, virsikuid,
Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik. Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, juurtesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem pika põuaperioodi kestel, näiteks aaloe ja kaktus. Neid nimetatakse sukulentideks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Paljud linnud pesitsevad vihmaperioodil, ükskõik kui juhuslikud või harvad need vihmad ka poleks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Mullastik Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu helehallid. Tugeva päikesekiirguse toimel tõuseb osas muldades, kus põhjavee tase on kõrgem, maasisene vesi
Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://www.youtube.com/watch?v=4pvw3K1g3yA Temperatuur, kuuma ja põuase suve tõttu võib välgulöögist tulekahju tekkida ja kitsed surevad. Põuasel suvel on vett raske leida ja veepudus
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, põhjapõtrade kasvatamine. JÄÄVÖÖND: Kliimavööde: arktiline(polaarne) Kliima: terve aasta vältel kaetud lume ja jääga. Riigid: Antarktika, Gröönimaa. Taimed: mikroskoopilised vetikad, seened.
tunnustega isendirühma eelispaljunemine, mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi paljunemist tütarliikideks. LOODUSLIK VALIK seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. OLELUSVÕITLUS-ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest(Darwin). Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, mürkidele jms). KOHASTUMINE-loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmade kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud (nt. Kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks). Siseehituses: ujupõis. Välisehituses: varje-ja hoiatusvärvus. Füsioloogias: talveuni. Käitumises: ränne. Paljunemises: innaaeg.
nähtus ,,El Niño". See on üsna harv nähtus ja see on seotud niisketest õhumasside saabumisega Vaikselt ookeanilt. Sellel ajal on kõrbes lühiajalised vihmasajud. Surnud Atacama kõrb kattub looduslike värvidega. 4 Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Atacama kõrbes on palju
ämblikud) *orhideed-tolemldajate meelitamiseks õis meenutab putukat *liblikõielised- sümbioos mügarbakteritega, kes seovad lämmastiku. Kohastumused loomadel: *lindudel kohastumused lendamiseks- kerge luustik, õhukotid, kiire seedimine,tiiva/saba kuju-saba on tüüriks *öise eluviisiga loomad-suured ja valgustundlikud silmad *veelindude varvaste vahel on ujulestad ning nende sulestik on veekindel *paljudel loomadel on kaitsevärvus *hoiatusvärvus- hoiatus mürgisusest*mimikri- sarnasus teise liigiga(nt sirelased meenutavad herilasi;kägu jäljendab raudkulli;mitmed ohutud maod näevad välja nagu mürkmaod)Käitumiskohastumused-lindude ränne,tedremäng, kiskjate saagitabamisviisid. Suguline valik- emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega
Nad alustavad oma kiskjaelu kalu ja konni süües, kuni on piisavalt suured, et püsisoojaseid loomi jahtima hakata. Esinemine ja kaitse Anakonda esineb Amazonase ja Orionco jõgikonnas Lõuna-Ameerikas. Kollast anakondat esineb kuni Argentinani. Anakondasid ohustab vihmametsade maharaiumine ning nende küttimine naha pärast. Tänapäeval on anakondade eluiga liiga lühike selleks, et rekordilisi mõõtmeid saavutada. Anakonda iseloomulikud omadused: Kaitsevärvus: Mustad laigud selja peal, hallikaspruunil taustal on tihedas metsapadrikus suurepärane maskeering. Ninasõõrmed: Anakonda ninasõõrmed paiknevad nagu krokodillilgi nina otsas, et ta saaks ujumise ajal hingata. Pikkus: Kollane anakonda kasvab üle 5 m, anakonda aga kuni 10 m. Kaal: Anakonda on kahtlemata kõige raksekaalulisem madu, seetõttu liigub ta vees palju paremini kui maa peal. Saagi passimine: Anakonda ootab kerratõmbunult jõgede ja järvede kaldaäärses
tasakaal, manöövedamisvõime Hüppajad: tugevad pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, pikk saba Suur kehamass: segatoidulised, aeglased, suur lihasmass, lisakaitse, aeglane paljunemine Mullas elavad: suured esijalad, haistmine ja kompimine Poolveeline: lai saba, ujulestadega tagajalad, voolujooneline, rasvane karvkate, suur kopsumaht Puudega seotud: hea kaugustaju, pikad jäsemed+ saba, kaitsevärvus, hea koordinatsioon Lendajad, liuglejad: esi ja tagajäsemete vahed, voolujooneline keha, kerge luustik, tüürivõimeline saba 10) Tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES: *toiduahela osa *parasiidid *vee puhastamine *korallsaared *mulla kujundamine *tolmendaja INIMESELE: *toiduks *parasiidid *pesukäsn *korallsaared *pärlid *siid
Krokodillid on troopikas elavad röövloomad, kes võivad olla ohtlikud ka inimesele. Väliselt sarnanevad nad sisalikele, kuid on palju suuremad. Krokodillid munevad kõva lubikoorega munad maismaale. Poegade arenemiseks on vaja päikesesoojust. Kilpkonna jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui ka kõhu poolt luuline kilprüü. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla. Paljud roomajad sisisevad vaenlase hirmutamiseks. Vaenlase eest kaitseb roomajaid ka kaitsevärvus. Mõned roomajad, näiteks kameeleon, saavad oma värvust muuta. Roomajad ründavad kõiki loomi, kellest jõud üle käib. Enamasti neelavad nad saagi tervena alla. Maod saavad endast suurema saagi tervena alla neelata. Roomajatel on oma tähtis osa looduse toiduvõrgustikus. Maomürk on oluline ravimite valmistamisel. Eestis kaitstakse kõiki roomajaid.
7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….…………….. ; lestad- tolmulestad,sametlestad, ;puugid- laanepuuk, võsapuuk. 9. Kirjelda ämbliku välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Ämbliku keha katab kitiinist kest-välistoes, kaitsevärvus, keha on lüliline, karvakesed jätkedel ja mujal kehal. Keha koosneb 2 osast: pearindmik(suu, 2p. jätkeid, 8 lihtsilma, 4p. jalgu), tagakeha(hingamisavad, võrgunäsad). 10. Kuidas ja milleks koovad ämblikud võrke? Ämbliku tagakehas on näärmed, mis toodavad võrguniiti, mis koosneb valgust ja on väga tugev. 1. Püünisvõrgu tegemiseks; 2. uru vooderdamine; 3. saagi mähkimine; 4. munade kookon; 5. liikumine. 11. Kuidas ämblikud saaki püüavad ja toituvad?
a. Näiteks: sarved, sulestik, karvkate, soomused 2. Organismi talitluses a. Näiteks püsiv temperatuur 3. Paljunemises avalduvad a. Näiteks: isased ilusamad, kehasisene viljastumine, piimanäärmete teke. 4. Käitumises avalduv a. Näiteks: kindel pesaehitamine, toidu hankimise viisid, pulmatants, kutsehüüd Kohastumine* Ei ole täiuslikud vaid suhteliselt head, sest: 1. Omavad värvust ainult kindlas keskkonnas (kaitsevärvus) 2. Üks ja sama mõjutegur tekitaberinevaid kohastumusi (talv – ränded, karvkate) 3. Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad, termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1
annaabi.ee 
