EEM spektrilt on näha fluorest-seerumist lahusest. Järelikult tiamiini sisaldust lahuses on või-malik määrata aluselistes tingi- mustes. Võrreldes tiamiini stan-dardlahusega on siin joonistunud selgem fluorestsentsspektraalku- jund ning fluorestsents on samuti suurenenud.
suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste üli muslikkus üleliiduliste seaduste ja m ääruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõi mu ja liiduvabariigi o mavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esi me st korda n õuk või mu tingi mustes tõstatatud Eesti riikluse küsi mus. Suhetes keskvõi muga muutus järjest olulise maks MolotoviRibbentropi paktile õigusliku hinnangu and min Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal enneole matu protestiaktsiooni: m o odustati katke matu ini mkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 k m, 2 miljonit ini mest)
Valter Külveti lugu uurimustöö Juhendaja: Koostaja: Klass Tallinn Valter Külveti kujunemislugu Valter Külvet on ennekõike sportlane omaenda tahtest. Tänapäeval jõutakse sporditippu, kui kujunemiseas peaaegu jäägitult katsumustele andutakse. Nii saab spordiharrastus paljudele ka elukäigu kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlg...
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA SPORTLIKU VORMI AJASTAMINE Kristjan Port Sportliku vormi ajastamisel võib eristada kolme ajahorisonti. Kestuselt pikim on seotud asjaoluga, et iga indiviidi jaoks esineb elu jooksul konkreetne parima töövõime periood. Selle sünkroniseerimine sportlike ambitsioonidega nõuab pikaajalist planeerimist. Võistluste lähenedes asendub treeningtegevus võistlusteks ettevalmistumisega, mis ongi käesoleva peatüki teema. Ning lõpuks väärib eraldi tähelepanu võistlussooritusele vahetult, kuni umbes 24 tundi eelnev periood, mille jooksul optimeeritakse sportlase füsioloogiline ja psühholoogiline seisund vasta- maks võimalikult hästi konkreetsele olukorrale. Tavaliselt keskendutakse selle käigus psühholoogilisele etteval- mistusele (käsitletud peatüki lõpus) ja toitumisküsimustele (need leiavad käsi...
looduses. Organis mis toimub rakkude diferentseerumine selleks, et tekiksid erineva funktsiooniga koed, mille abil organis m talitleb. Bakterirakk se evastu eksisteerib iseseisva ühikuna, olles organis mina v õi meline teostama kõiki eluks vajalikke funktsioone: *toitumist ja hinga mist *paljune mist ja teatud keskkonna asustamist *ole ma resistentne välistele faktoritele tänu paindlikule geneetilistele m ehhanis midele, see tähendab ellu jääma äär muslikes tingi mustes. Re e glina on prokarüootse raku ehitus lihtsam, kui eukarüootsel, välja arvatud rakuseina struktuur. Mikroobirakk sisaldab 70 % vett, 26 % makro m olekule ja 4 % väikesi m olekule ja ioone. Ainevahetus on väga kiire, tema pinna ja mahu suhe on oluliselt esi m es e kasuks. Se e v õi maldab mikroobidele parima kontakti toitainetega, mis o makorda kindlustab nende kiire ma paljune mise ja kasvu. Bakterirakk koosneb tsütoplas mast ja m e m braanist.
pooleldi vees kasvavaks taimeks. Enamik riisisorte kasvab üleujutatud põldudel, kus ve etase on 1015 c m. Hooli mata sellest kasvab riis väga erinevates keskkondades, aga kiire mini ja jõulise malt soojas ja niiskes kohas. S õltuvalt klii mast annab riis ühe või mitu saaki aastas. Tuhandeaastase ajalooga riisikasvatus on endiselt väga töö mahukas, vaja on mitmeid erinevaid töövõtteid. Idamaades tuleb tihti töötada rasketes tingi mustes. Riis külvatakse käsitsi, istutatakse ümber, kui taimed on kasvanud teatud k õrguseni, ja siis ujutatakse riisip õld üle. Pärast õitse mist põld kuivatatakse ja riis koristatakse käsitsi. Külva mise ja saagikoristuse vahel on neli kuni kuus kuud. Uusi m e etodeid, mis on asenda mas esivane mate töövõtteid, saab kasutusele võtta rikastes riikides, ennek õike USAs: idandatud riisiterad külvatakse lennukilt, saaki koristatakse ko m bainide abil.
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tule...
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused"...
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
2...3 % ja maal 5%, siis olemasolevas võrgus võiks lubada enne rekons- trueerimist vastavalt suurusi isegi 5...7 % ja 10 %. Näiteks tuleb enne Eesti põhivõrgu arengu planeerimise ja projekteerimise vahetu ülesande lahendamist teha selgeks rida sellised probleeme ja eeltöid nagu • 35-330 kV alajaamade tarbimispiirkondade koormuste ja tarbimise prog- noosi metoodika • tarbimise ja koormuste prognoosimine puuduliku informatsiooni tingi- mustes • 35 kV elektrivõrgu seisukorra hindamise metoodika • 35 kV võrguosade jääkressursside hindamine ja rekonstrueerimise esi- algse ajakava koostamine • kitsendused 35 kV võrgu arengu planeerimisel • elektrivõrgu arengu planeerimise kriteeriumid • rekonstrueerimisvariantide koostamine • majandusliku hindamise meetodid • kapitali- ja jooksevkulude hindamise põhimõtted • põhivõrgu tehnilise seisukorra hindamine
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju ...
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
Pidurdamisest peatumiseni. Tänapäeva mootorrataste võimsad pidurimehhanismid võivad masina kureks peata- miseks tekitada väga suurt pidurdusj õudu. KjttiiEs aga mootorratta j üht oskab seda ara käsutada, sellest sõltub liiklusohutuses palju. Algajale näib pidurdamine äärmiselt lihtsa tegevusena -- vajuta pedaali ja masin peatub. Tege- likult vajab selle oskuse täielik omandamine pikka ja tead- likku treeningut. Osata õigesti pidurdada eri sõidutingi- mustes ja hinnata, millise maa peal suudame peatada ühe või teise kiirusega liikuva mootorratta, on sõidumeister- likkuse selgeim tunnus. Ohjeldatud sõidul käsutatakse pidureid harva. Sõidu- kiirust muudetakse sel juhul mootori pöörete suurenda- mise või vähendamisega. Pidurite ülesandeid täidab see- juures mootor, mida segusiibri sulgemisel hakkab käitama mootoratta veoratas. Eriti suure pidurdustoimega on kõrge surveastmega neljataktiline mootor.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
tamiseks võib riik osa kulusid teatud vedude puhul (reisijaveod rongide ja bussidega) enda kanda võtta. • Konkurentsitingimused peavad olema kõikidele ettevõtjatele ühesugused Riik võimaldab seadustega ühesugused konkurentsitingimused infrastruktuuri kuludes, töötingi- mustes ja maksustamises kõikidele transpordiettevõtjatele. 36 2 Transport • Riik toetab ja soosib ühistranspordi arengut reisijateveol Ühiskonna seisukohalt on otstarbekam arendada ühistransporti kui asetada transpordi põhikoor- mus isiklikele sõidukitele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
