6) Erituselundkond- eritab kehast mitte vajalikke aineid. 7) Närvisüsteem- vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust. 8) Sisenõresüsteem- toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi. 9) Sigimiselundkond- elundkond, mille abil saadakse järglasi. Inimese sisenõrenäärmed? 1) Ajuripats- Asub peaajus ja toodetavad hormoonid: Oksütotsiin, kasvuhormoon, lutropiin, prolaktiin, türeotropiin, kortikotropiin, follitropiin, Antidiureetiline hormoon. 2) Kilpnääre- Asub kõri külgedel. Toodab türoksiini ja trjoodtüroniini. 3) Kõrvalkilpnääre- Asetsevad rinnaõõnes . toodab parathormooni. 4) Kõhunääre- Asub kõhus/maos. Toodab Insuliini ja glükagooni. 5) Neerupealised- Paiknevad neerude peal. Toodavad Adrenaliini, aldosterooni, noradrenaliini. 6) Sugunäärmed- toodab östrogeeni, progedterooni, testosterooni.
hormoonid- teistesse näärmetesse mõjuvad hormoonid: 1.Ganadotroopsed Naistel munaraku sarjade hormoonid- toimivad tootmine, meestel testise sugunäärmetesse: rakkude tootmine 1.1Follitropiin Reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi 1.2 Lutropiin Kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise kollakehaks, seksisteroidide erituse soodustaja 1.3 Prolaktiin Piimanäärme kasv, areng, piima eritumine piimanäärmest 2. Mitteganadotroopsed
Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR Ajuripats · Follitropiin · Glükoproteiin · Stimuleerib · Kasvuhormoon · Proteiin ovulatsiooni · Lutropiin · Peptiit ja kollakeha teket naistel · Soodustab kasvu, mõjutab
Follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut. Soodustab kasvu, mõjub eriti luustiku Kasvuhormoon Proteiin ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha Lutropiin Glükoproteiin teket naistel. Meestel stimuleerib testosterooni eritumist. Stimuleerib piima tootmist ja Prolaktiin Proteiin eritamist raseduse lõpus. Stimuleerib kilpnäärme kasvu ja
hormoonide eritumist. follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut kasvuhormoon Proteiin Soodustab kasvu. Mõjub eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. lutropiin Glükoproteiin Stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teget naistel. Meestel stimuleeris testosterooni eritamist. prolaktiin Proteiin Stimuleerib piima tootmist ja eritamist raseduse lõpus. türeotropiin Glükoproteiin Stimuleerib kilpnäärme kasvu ja
• Eelasrakust spermini kestab tsükkel 75-85 päeva. Tekivad pidevalt • Eritingimused o Keha temp. 2-3 kraadi madalam temp. o Eraldatud keha vereringest, sest immuunsüsteemirakud hävitaksid spermatogeense epiteeli (see kehavõõras). Eraldatus tagatakse hematotestikulaarse barjääriga (munanite varustamine toidu ja hapnikuga) • Reguleerivad hormoonid o Lutropiin LH (stimuleerib testosterooni tootmist, mis reguleerib spermatogeneesi) o Follitropiin FSH, reguleerib suguorganite arengut • Häirete põhjused o Nautained-tulemuseks väheliikuvad, vigased spermid o Naissuguhormoonide analoogid-pärsib testosterooni taset o Temperatuur o Põletikulised protsessid o Stress OVOGENEES • Ovogeneesi kulg
vahendusel. Kuna hormoone on veres väga väike, siis on see regulatsioon aeglane, kuid järjepidev. 11. Ajuripatsi hormoonid: Antidiureetiline hormoon vähendab vee hulka uriinis; tõstab vererõhku Oksütotsiin silelihaste kokkutõmbed sünnitusel; piima eritumine piimanäärmetest Kortikotropiin stimuleerib neerupealiste hormoonide eritumist Follitropiin sugurakkude areng Kasvuhormoon soodustab kasvu; mõjutab ainevahetust Lutropiin naistel: stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teket; meestel: stimuleerib testosterooni eritamist Prolaktiin piima tootmise ning eritamise stimulatsioon raseduse lõpus Türeotropiin kilpnäärme kasv ja talitlus 12. Adrenaliin seda toodavad neerupealised; hirmuhormoon põhjustab viha, erutust, hirmu; valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 13. Glükagoon seda toodab kõhunääre; suurendab glükoosi sisaldust veres, stimuleerides
muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad. 22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta,
2. Hüpofüüsi hormoonid Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. 2.1 Hüposüüsi eessagara (adenohüpofüüsi) hormoonid · STH e GH e somatotropiin e somatotroopne hormoon e inimese kasvuhormoon · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon. · Gonadotropiinid mõjutavad sugunäärmete sisesekretoorset talitlust. FSH e follitropiin folliikuleid stimuleeriv hormoon. LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. PRL e PROL e prolaktiin · TSH e türotropiin e türeotroopne e türeoidstimuleeriv hormoon. · LPH e lipotropiin rasvkoes lipolüüsi põhjustav hormoon. Peptiid. 2.2 Hüpofüüsi tagasagara hormoonid · ADH e Arg-asopressiin (antidiureetiline hormoon) ja oksotütosiin 2.3Pars intermedia rakkude piptiidhormoonid · MSH melanostimuleerivad · Endorfiinid · Enkefaliinid 3. Käbikeha (epifüüsi) hormoonid
meestel spermatogeneesi GIGANTISMI -stimul folliikuleid -reguleerib suguhormoonide tootmist N -hüpofunktsiooni korral munasarjades, M testistes kasvu aeglustumine e kääbuskasv NANISM -säiluvad keha norm pro- LUTROPIIN (LH) -kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise portsioonid ja psühh areng kollakehaks, -täiskasvanunatekkiv hüperf -luteiniseeriv H -seksisteroidide erituse soodustaja -> keha väljaulatuvate -reguleerib suguhormoonid tootmist N osade ebaproportsionaalselt munasajras, M testistes suure kasvu e
* Sisenõrenäärmed- näärmed, mis toodavad hormoone. * Hormoonid- 1)Mõjuvad väga väikestes kogustes. 2)Mõjuvad kindlatele rakkudele. 3)Liiguvad verega. 4)Mõjuvad aeglasemalt/ pikema ajaliselt. * Humoraalne regulatsioon- Organismi mõjutamine hormoonide kaudu SISENÕRENÄÄRMED ÕPIK LEHEKÜLG 115! Munasarjad- östrogeen, progesteroon Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- insuliin, glükagoon Kilpnääre- türoksiin Hüpofüüs ehk ajuripats- Kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Neerupealis- adremaliin Munandid- Testosteroon Hüpotaalamus- reguleerib ajuripatsi kaudu kogu sisenõresüsteemi. TAGASISIDEREGULATSIOON Tekkinud muutust püütakse kõrvaldada. Sellist kõrvalekalde likvideerimise tagasisideregulatsiooni nimetatakse negatiivseks tagasisideks. Mäningaid protsesse (nt sünnitus, oksendamine) reguleeritakse ka positiivse tagasiside mehhanismi (võimendatakse kõrvalekallet) abil.
* Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid - follitropiin FSH - folliikuleid stimuleeriv hormoonsoodustab naise organismis folliikulite sünteesi, mehel tõstab spermatogeneesi aktiivsust - lutropiin LTH - luteiniseeriv hormoon - * Prolaktiin PRL või PROL * Türeotroopne hormoon türeotropiin - TSH * -Lipoproteiin -LPH rasvkoes lipolüüsi põhjustav valguline hormoon Vaheosa hormoonid * Melanotropiinid -MSH, -MSH - melanostimuleerivad hormoonid * Endorfiinid - * Enkefaliinid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud M. Kolga
immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele
Meessool: SRY (Sex-determining Region Y) avaldubnii fetaalseskui ka täiskasvanud ajus (ka inimesel) Naissool: Ajus rohkem noradrenaliinierglisi neuroneid. HÜPOTALAMUSE-HÜPOFÜÜSI-GONAADI TELG Naissool: GnRh pulsatsioon sõltub menstruaaltsüklist, enne ovulatsiooni on taseme tõus Meessool: GnRh pulsatsioon 1,5-3 tunniste intervallidega. GnRh pursked kestavad 10-15 min. LH poolestusaeg on 50 min, FSH on see 4x pikem Spermatogeneesi reguleerib hüpofüüsis toodetud lutropiin e luteniseeriv hormoon(LH). LH seondub Leydigi rakkude retseptoritega stimuleerides testosterooni produktsiooni. Testosteroon omakorda indutseerib Sertoli rakkusid edendama spermatogeneesi. Spermatogeneesi soodustab ka follitropiin e folliikuleid stimuleeriv hormoon(FH), mis seondub otse Sertoli rakkudega stimuleerides rakusiseste andrigeensete retseptorite sünteesi. MEESSUGUHORMOONID Meesuguhormoonid ehk androgeenid(steroidid) valmivad munadites, neerupealisekoores ja
Naine: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad, kõdisti.-östrogeen ja progesteroon Menstruaaltsükkel: naise organismis toimuv naissugurakkude perioodiline ja korduv arenemine Menstruatsioon: emaka limaskesta säilitanud munasarjahormoonide hulga vähenemise tagajärg FOLLITROPIIN ehk folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) stimuleerib vastavalt nimetusele munasarjafolliikuli ehk Graafi folliikuli ja sellesse kuuluva munaraku kasvu ja arengut. LUTROPIIN ehk luteiniseeriv hormoon (LH) osaleb munasarjafolliikuli hilisemas arengus, kutsub esile ovulatsiooni ning reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsioon. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV
annaabi.ee 
