Keeleriba: Start- settings-control panel-regional settings-language spikrite kirjutamine matem: ruutude vahe valemi saamisks, kirj axz+bx+c=0, mrgid z ra ja vorming-font- laindeks(kiirkorraldus ctrl + ?) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema...
IX klass II grupp Kordamine kontrolltööks Tõmba õigele vastusevariandile (õigetele vastusevariantidele) joon alla (märgista ära ning siis näiteks klahvikombinatsioon Ctrl + U) Näide Õpin järgmisel reedel toimuvaks kontrolltööks a) natuke b) vähe c) piisavalt Valmis ülesanne salvesta nimega Eesnimi_kordamine.doc ning saada see mulle aadressile [email protected]; ekirja teemaks sisesta eesnimi ja tänane kuupäev. 1) Kirja rasvaseks muutmiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 2) Kursiivkirja (kiri on kaldu) tööriistanuppu: a) b) c) d) 3) Kui on soov kirjavärvi muuta, siis peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 4) Teksti markeerimiseks (helestamiseks) peab klõpsama tööriistanu...
Vali sobiv taust Kontrolli mõjupiirkonda Saab muuta värviskeemi Vorming menüü Slaidikujundus Taust Teksti sisestamine See kiri on paks (P) See kiri on kaldu (K) See kiri on allakriipsutatud (A) See kiri on varjuga (S) See kiri on reljeefis (vorming...) Saab muuta suurust (A^) Indeksitega kirjad · Ülaindeks a2+b2=c2 (Vorming Font ülaindeks · Alaindeks H2O (Vorming Font Alaindeks ...jätk See tekst on värvimuutusega WordArt'ga tekst
CTRL + C Kopeeri CTRL + V Kleebi CTRL + Z Võtatagasi CTRL + Y Üks tegevus edasi CTRL + H Asenda CTRL + S Salvesta CTRL + 5 Reavahe 1,5 CTRL + 1 Reavahe 1 CTRL + Enter Uus leht ALTGr + s S ALTGr + z Z Shift+Ctrl+0 Alaindeks Ctrl+? Ülaindeks
1. Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse) AATOMIFÜÜSIKA areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel. Selle järgi koosneks aine elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on ko...
nimetus, kui on tarvis valida font Arial, siistuleb loetelust otsida Arial, enne tuleks valida tekst, millele soovite seadet rakendada. TÄHTEDE värv. Joone stiil. Valides Ainult sõnad jäävad jooneta tühikud. JOONE värv. Kui tekst on alla joonitud, siis on võimalik muuta ka joone värvi. tavateksti muutmine TRÜKITÄHTEDEKS. Üla- ja alaindeks. Kõik lõigu kohta käiv, rakendamiseks tuleks valida soovitud lõik, või kogu teksti puhul kasutada kiirklahvi CTRL+a Teksti joondamine, vaikimisi vasakule. VALITUD lõigu taane vasakult ja paremalt. Võimalik määrata näiteks esirea taane terves dokumendis, sellisel juhul tehakse peale igat enter nupu vajutust taandrida automaatselt. Ridade vahe, siit on võimalik määrata 1,5 kordne reavahe, mis on nõutud Ametikooli kirjalikele töödele.
Sindi Gümnaasium Karl Kivila 10.a klass ARVUSÜSTEEMID Referaat Sindi 2015 SISUKORD 1. ARVUSÜSTEEMID.........................................................................................................................3 1.1 Positsiooniline arvusüsteem.......................................................................................................3 1.2 Erinevad arvusüsteemid.............................................................................................................3 2. ERINEVATE ARVUSÜSTEEMIDE ARVUDE TEISENDAMINE KÜMNENDSÜSTEEMI.......5 3. KÜMNENDSÜSTEEMI ARVUDE TEISENDAMINE ERINEVATESSE ARVUSÜSTEEMIDESSE...................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 1. ARVUSÜSTEEMID Kunagi algklas...
- paindemoment on kirjeldatud ruutvõrrandiga. 3. Ristlõikes, kus on rakendatud põikjõud F - Q-epüüril on aste, mis on võrdne jõu F väärtusega; - M-epüüril on samas kohas murdekoht. 4. Ristlõikes, kus on rakendatud koondatud moment M - M-epüüril on aste, mis on võrdne paindemomendi M väärtusega; - Q-epüüril muutusi ei toimu. Märkus: Ristlõigete tähistuses esimene alaindeks tähendab millise punkti juures on tehtud lõige ja teine indeks - millise punkti poolt. Seega tähis QAC tähendab, et põikjõudu arvutatakse ristlõikes, mis asub punkti A juures ja punkti C poolt. Kuna tähises puudub vahekriips, siis põikjõud muutub selles vahemikus lineaarselt. TEADMISEKS VARRASTARINDI TASAKAALU KONTROLLIMISEL Varrastarindi tasakaalu kontrollimiseks lõigatakse sellest näiteks sõlm, varras, post
Valige lahtrid. Klõpsake lahtri vasakserva ja lohistage siis üle teiste soovitud lahtrite. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüü Paigutus jaotise Ühenda nuppu Ühenda lahtrid. Liitlahtri lahutamiseks üksiklahtriteks valige liitlahter ja klõpsake menüü Tabeliriistad menüü Paigutus jaotise Ühenda nuppu Tükelda lahtrid. 8. Tabelipea täitke fondi suurusega 10 järgmiste andmetega. Alaindeksi sisestamiseks klõpsake menüü Avaleht jaotise Font nuppu alaindeks . 7 9 Joondage tekst lahtrites keskele. Valige teksti sisaldavad lahtrid. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Joondus nuppu Joonda keskele. 10. Muutke tabelipea lahtrites paikneva teksti suunda. Lahtrites paikneva teksti suuna muutmiseks valige tekst. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Joondus nuppu Teksti suund.
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL 6 Üla- ja alaindeks. 1. Kõigepealt kirjuta välja näiteks km2 2. Seejärel märgista 2 ära (tee mustaks) 3. Nüüd ava menüü VORMING- FONT 4. Sealt tabelist tee linnuke ruutu ÜLAINDEKS või ALLINDEKS 5. Klõpsa OK 7 Näide dokumendi vormistamisest: MARI MUSTIKA
Ctrl-W Close Dokumendi sulgemine Ctrl-X Cut Valitu lõikamine lõikelauda Ctrl-Y Repeat action Toimingu kordamine Ctrl-Z Undo action Toimingu tagasivõtmine Ctrl-Esc Start menu Start menüü avamine Ctrl-+ Superscript Ülaindeksiks / tagasi Ctrl-= Subscript Alaindeks / tagasi Ctrl- - Optional hyphen Pehme poolitus Ctrl-> Shrink font Fondi suuruse vähendamine Ctrl- ← Eelmisele sõnaalgusele Ctrl- → Järgmisele sõnaalgusele Ctrl-↑ Eelmisele lõigule Ctrl-↓ Järgmisele lõigule
Sundveeruvahetus (Ctrl+Shift+Enter) mitmeveerulises tekstis teksti jätkatakse uuelt veerult. Sundtühik (Ctrl+Shift+Tühik). Sidekriips (Ctrl+Shift+Miinus) . Mõttekriips: pikk (Alt+Ctrl+NumMiinus{--}) või lühike (Ctrl+NumMiinus {}). Nool `- - >' {}. Allakriipsutus (Ctrl+U), sõnakaupa (Ctrl+Shift+W), kahekordne alljoon. (Ctrl+Shift+D). KAPITEELKIRI (SMALL CAPS) (Ctrl+Shift+K). SUURTÄHTKIRI (ALL CAPS) (Ctrl+Shift+A). Ülaindeks (Superscript) (Ctrl+'+'). Alaindeks (Subscript) (Ctrl+Shift+=). Kolmikpunkt (AltGr+Punkt...). 9 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) TEKSTIKURSORI NAVIGEERIMINE teha vajalikus kohas hiireklõps. nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale. Home rea algusesse. End rea lõppu.
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Ampersand !
2. "alusmärk" (näiteks "a" täiendatakse)
3. efektikood "uml" või "tilde" jne
4. ; semikoolon
Neid kirjutatakse niii :
ä -> ä
14
ö > ö
ü -> ü
õ -> õ
Tekstinäide
Võib võib
Söök söök
- superscript ülaindeks
- subscript alaindeks
- läbikriipsutamine
- kirjutusmasinakiri
- tavaline kiri
- suurendatud kiri
Teksti välimus sift, suurus, värv
-paariskoodid!
-asuvad "jutumärkide vahel"!
Kõik parameetrite väärtused tuleb anda jutumärkides .
Kujundab tag
. . .
millele lisatakse tühikuga eraldatult
TÄPSUSTUSED :
· FACE = ... kirjafont N! Arial
· SIZE = ... teksti suurus (-6 +6 )
· COLOR = "..
Riisttaustsüsteem (RTS) vôimaldab kirjeldada lôikeriista ja selle terikut kui geomeetrilist keha. Süsteem on ette nähtud kasutamiseks riista konstrueerimisel, valmistamisel, vajalike seadenurkade arvutamisel ja môôtmisel. 104. Mis tasand määratakse esimesena tausttasandiks? Esimesena määratakse pôhitasandi risti pealiikumise kiirusvektoriga. 121. Milline seos kehtib kõikides nurkade mõõtmistasandites? a + ß + = 90o 122. Mida näitab lõikekiilu pinna esimene alaindeks? Näitab pinna või tasandi liiki. 123. Mida uurib lõikeprotsessi mehaanika? Lôikeprotsessi mehaanika uurib laastu tekkeprotsessi ja sellele kaasnevaid mehaanika valdkonda kuuluvaid nähteid. Kuna sellest, kuidas laast tekib, sôltub nii lôikamiseks vajalik energia kui ka teriklôikamise efektiivsus ja kvaliteet. 125. Millised omadused on tardkeha matemaatilisel mudelil? 1. pidevus aine täidab ühtlaselt ja pidevalt kogu keha mahu; 2
replace(avaldis, str) kasutatakse avaldise otsimiseks ja asendamiseks stringis search() Kasutatakse avalduse otsimiseks stringis slice(ind1,ind2) Esialgset massiivi ei muuda. Tagastab tulemusena massiivi, mis on saadud esialgsest massiivist alates elemendist indeksiga ind1 kuni elemendini ind2 small() Väiksesed tähed split() Poolitab strike() Läbikriipsutus sub() Alaindeks substr() Tagastatakse alamstring alates etteantud positsioonist etteantud pikkusega substring() Tagastatakse alamstring etteantud positsioonide vahel sup() Ülaindeks toLowerCase() Kõik väiketähtedeks toUpperCase() Kõik suurtähtedeks valueOf() Tagastab objekti primitiivse väärtuse Näited Vormindamine 15
nimetatakkse keemiliseks (dünaamiliseks) tasakaaluks. Dünaamilise tasakaalu olukorras mõlemad reaktsioonid kulgevad edasi, kuid ainete kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. Nii saab tasakaaluolekus muuta ühe aine kontsentratsiooni, ilma et teiste kontsentratsioonid ei muutuks. Tasakaaluolekus v1 = v2 , seega ' Kuna tasakaaluolekus on k1 ja k2 püsiva väärtusega, siis on nende suhe konstantne: Konstanti Kc nim. tasakaalukonstandiks. Alaindeks ,,c" näitab, et tasakaalukonstandi arvutamisel on lähtutud (molaarsetest) kontsentratsioonidest. Tasakaalukonstandi väärtuse järel enamasti ühikut ei näidata. Tasakaalukonstant Kc sõltub: · reageerivatest ainetest · reaktsiooni toimumise tingimustest (temperatuurist, rõhust, jne.) Tasakaalukonstant Kc ei sõltu: · reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonidest Kui reaktsioonis osalevad gaasid, väljendatakse nende kontsentratsioone sageli osarõhkude kaudu
MS WORD 3 TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE...
Kaldkirjas kuvatakse võõrkeelsed sõnad, sh nende väiketähelised lühendid, tsitaadid ja dialoogid. Väldi paksult ja kaldu kirjutamist üheagselt. Teksti suurus Teksti suuruse muutmiseks vali soovitud number. Kahjuks lõppeb see 72pt'ga ära. Loomulikult saad sa ise soovitud arvu sisestada, kuid palju mugavam hoopis haarata hiirega kõrvalolevast ikoonist ning lohistada hiirt vasakule-paremale. Suurtäht kiri, kapiteelkiri, üla- ja alaindeks, allajoonimine ja läbikriipsutamine Selles valikus peaks enamus olema üheselt mõistetavad. Kapiteelkirja tahaks lähemalt tutvustada. Tegemist onn kirjavorminguga, kus väiketähed kuvatakse x-tähe kõrgusena ja suurtähtedena. See vormindus ei muuda numbreid ega suurtähtkirja. Kasutatakse akronüümide, initsiaalide, ajalooliste nimetuste nagu BC (Before Christ, eKr) ja AD (Anno Domini, pKr), ajaformaatide juures nagu AM ja PM ning artikli autorite puhul. Teksti venitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
