Keeleriba: Start- settings-control panel-regional settings-language spikrite kirjutamine matem: ruutude vahe valemi saamisks, kirj axz+bx+c=0, mrgid z ra ja vorming-font- laindeks(kiirkorraldus ctrl + ?) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest.
IX klass II grupp Kordamine kontrolltööks Tõmba õigele vastusevariandile (õigetele vastusevariantidele) joon alla (märgista ära ning siis näiteks klahvikombinatsioon Ctrl + U) Näide Õpin järgmisel reedel toimuvaks kontrolltööks a) natuke b) vähe c) piisavalt Valmis ülesanne salvesta nimega Eesnimi_kordamine.doc ning saada see mulle aadressile [email protected]; ekirja teemaks sisesta eesnimi ja tänane kuupäev. 1) Kirja rasvaseks muutmiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 2) Kursiivkirja (kiri on kaldu) tööriistanuppu: a) b) c) d) 3) Kui on soov kirjavärvi muuta, siis peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 4) Teksti markeerimiseks (helestamiseks) peab klõpsama tööriistanu...
Vali sobiv taust Kontrolli mõjupiirkonda Saab muuta värviskeemi Vorming menüü Slaidikujundus Taust Teksti sisestamine See kiri on paks (P) See kiri on kaldu (K) See kiri on allakriipsutatud (A) See kiri on varjuga (S) See kiri on reljeefis (vorming...) Saab muuta suurust (A^) Indeksitega kirjad · Ülaindeks a2+b2=c2 (Vorming Font ülaindeks · Alaindeks H2O (Vorming Font Alaindeks ...jätk See tekst on värvimuutusega WordArt'ga tekst
CTRL + C Kopeeri CTRL + V Kleebi CTRL + Z Võtatagasi CTRL + Y Üks tegevus edasi CTRL + H Asenda CTRL + S Salvesta CTRL + 5 Reavahe 1,5 CTRL + 1 Reavahe 1 CTRL + Enter Uus leht ALTGr + s S ALTGr + z Z Shift+Ctrl+0 Alaindeks Ctrl+? Ülaindeks
aatom muundub. Ajaliselt on poolestusaja kestvused erinevatel ainetel väga erinevad. (Mikrosekunditest miljardite aastateni) Näiteks Uraani poolestusaeg on kõigest 4,5 miljardit aastat. Kehtib põhimõte: mida lühem on poolestusaeg, seda suurem on elemendi järjekorranumber ning seda intensiivsem ja ohtlikum on tema poolt emiteerunud rad kiirgus 11. Isotoop: X elemendi lisa, mis erineb põhielemendist neutronite arvu poolest. Tuntumad isotoobid: (esimene number on ülaindeks, teine alaindeks) H1 2 - deuteerium. (Tema ühend hapnikuga on raske vesi) H1 3 - triitium. (Beetaaktiivne aine, mille poolestusaeg on 12 aastat) U92 235 - rikastatud uraan (aatompommi põhikomponent) 12. Nihkereegel: Alfalagunemine - tuuma laeng väheneb kahe võrra, mass 4amü värra, ning element liigub tabelis kaks kohta ettepoole (valemites on esikohal ülaindeks, teisel alaindeks): Xz m > Yz-2 + He2 4 Beetalagunemine - Tuuma laeng suureneb kahe võrra, mass 4amü võrra ning element liigub ühe
nimetus, kui on tarvis valida font Arial, siistuleb loetelust otsida Arial, enne tuleks valida tekst, millele soovite seadet rakendada. TÄHTEDE värv. Joone stiil. Valides Ainult sõnad jäävad jooneta tühikud. JOONE värv. Kui tekst on alla joonitud, siis on võimalik muuta ka joone värvi. tavateksti muutmine TRÜKITÄHTEDEKS. Üla- ja alaindeks. Kõik lõigu kohta käiv, rakendamiseks tuleks valida soovitud lõik, või kogu teksti puhul kasutada kiirklahvi CTRL+a Teksti joondamine, vaikimisi vasakule. VALITUD lõigu taane vasakult ja paremalt. Võimalik määrata näiteks esirea taane terves dokumendis, sellisel juhul tehakse peale igat enter nupu vajutust taandrida automaatselt. Ridade vahe, siit on võimalik määrata 1,5 kordne reavahe, mis on nõutud Ametikooli kirjalikele töödele.
9. Seetõttu selle nimetus ongi kümnendsüsteem. Peale kümnendsüsteemi võtame kasutusele uue kõrgema järgu ühiku ja kirjutame arvud 10-nest kuni 99-ni. Seejärel lisame taas veelgi kõrgema järgu ühiku ja veel nii edasi. Nii nagu kümnendsüsteemis , hakkame kõikides teistes arvusüsteemides kasutusele võetavaid kõrgema järgu ühikuid kirja panema sümbolitega 10;100;1000. Et eristada, mis süsteemis mingi arv on esitatud, kasutame arvu kirjutamisel alaindeksit. Alaindeks 10 jäetaks kirjutamata. 1.2 Erinevad arvusüsteemid Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsioonile arvusüsteem, mille alus on 2. Kahendsüsteemi põhiliseks kasutusalaks on arvutid. Kahendsüsteem on ainus, lihtsaim positsiooniline arvusüsteem kõigist võimalikest. Kaheksandsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille aluseks on arv 8. Kaheksandsüsteemis kujutatud arvu nimetatakse kaheksandarvuks.
- paindemoment on kirjeldatud ruutvõrrandiga. 3. Ristlõikes, kus on rakendatud põikjõud F - Q-epüüril on aste, mis on võrdne jõu F väärtusega; - M-epüüril on samas kohas murdekoht. 4. Ristlõikes, kus on rakendatud koondatud moment M - M-epüüril on aste, mis on võrdne paindemomendi M väärtusega; - Q-epüüril muutusi ei toimu. Märkus: Ristlõigete tähistuses esimene alaindeks tähendab millise punkti juures on tehtud lõige ja teine indeks - millise punkti poolt. Seega tähis QAC tähendab, et põikjõudu arvutatakse ristlõikes, mis asub punkti A juures ja punkti C poolt. Kuna tähises puudub vahekriips, siis põikjõud muutub selles vahemikus lineaarselt. TEADMISEKS VARRASTARINDI TASAKAALU KONTROLLIMISEL Varrastarindi tasakaalu kontrollimiseks lõigatakse sellest näiteks sõlm, varras, post
Klõpsake lahtri vasakserva ja lohistage siis üle teiste soovitud lahtrite. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüü Paigutus jaotise Ühenda nuppu Ühenda lahtrid. Liitlahtri lahutamiseks üksiklahtriteks valige liitlahter ja klõpsake menüü Tabeliriistad menüü Paigutus jaotise Ühenda nuppu Tükelda lahtrid. 8. Tabelipea täitke fondi suurusega 10 järgmiste andmetega. Alaindeksi sisestamiseks klõpsake menüü Avaleht jaotise Font nuppu alaindeks . 7 9 Joondage tekst lahtrites keskele. Valige teksti sisaldavad lahtrid. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Joondus nuppu Joonda keskele. 10. Muutke tabelipea lahtrites paikneva teksti suunda. Lahtrites paikneva teksti suuna muutmiseks valige tekst. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Joondus nuppu Teksti suund.
Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti.
Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti.
3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL 6 Üla- ja alaindeks. 1. Kõigepealt kirjuta välja näiteks km2 2. Seejärel märgista 2 ära (tee mustaks) 3. Nüüd ava menüü VORMING- FONT 4. Sealt tabelist tee linnuke ruutu ÜLAINDEKS või ALLINDEKS 5. Klõpsa OK 7 Näide dokumendi vormistamisest: MARI MUSTIKA
Ctrl-W Close Dokumendi sulgemine Ctrl-X Cut Valitu lõikamine lõikelauda Ctrl-Y Repeat action Toimingu kordamine Ctrl-Z Undo action Toimingu tagasivõtmine Ctrl-Esc Start menu Start menüü avamine Ctrl-+ Superscript Ülaindeksiks / tagasi Ctrl-= Subscript Alaindeks / tagasi Ctrl- - Optional hyphen Pehme poolitus Ctrl-> Shrink font Fondi suuruse vähendamine Ctrl- ← Eelmisele sõnaalgusele Ctrl- → Järgmisele sõnaalgusele Ctrl-↑ Eelmisele lõigule Ctrl-↓ Järgmisele lõigule
KIIRKLAHVID MÄRGIVORMING Kirjatüüp Ctrl+Shift+F Font-dialoogaken Ctrl+D Sümboli suurus dokumendis Ctrl+Shift+P Sümboli suurus väiksemaks Ctrl+Shift+> Tõstumuut Shift+F3 Topeltjoon alla Ctrl+Shift+D Ainult sõnadele joon Ctrl+Shift+W KAPITEELKIRI Ctrl+Shift+K SUURTÄHTKIRI Ctrl+Shift+A Peidetud kiri Ctrl+Shift+H Alaindeks Ctrl+Shift+= Üla indeks Ctrl++ Kaldkiri Ctrl+I Paks kiri Ctrl+B Allajoonitud kiri Ctrl+U LÕIGUVORMING Vasakjoondus Ctrl+L Paremjoondus Ctrl+R Keskjoondus Ctrl+E Rööpjoondus Ctrl+J Vasaktaane Ctrl+M Taande tühistus Ctrl+Shift+M Eendrida Ctrl+T
sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Saadus: glükoosi süntes. 18 ATP 18 ADP + Pi (i alaindeks) Sünteesi protsessis energiat kasutatakse. Fotosünteesi tähtsus *Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks * Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides * Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel *Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) CO2/ O2? *Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus.
Ampersand !
2. "alusmärk" (näiteks "a" täiendatakse)
3. efektikood "uml" või "tilde" jne
4. ; semikoolon
Neid kirjutatakse niii :
ä -> ä
14
ö > ö
ü -> ü
õ -> õ
Tekstinäide
Võib võib
Söök söök
- superscript ülaindeks
- subscript alaindeks
- läbikriipsutamine
- kirjutusmasinakiri
- tavaline kiri
- suurendatud kiri
Teksti välimus sift, suurus, värv
-paariskoodid!
-asuvad "jutumärkide vahel"!
Kõik parameetrite väärtused tuleb anda jutumärkides .
Kujundab tag
. . .
millele lisatakse tühikuga eraldatult
TÄPSUSTUSED :
· FACE = ... kirjafont N! Arial
· SIZE = ... teksti suurus (-6 +6 )
· COLOR = "..
Riisttaustsüsteem (RTS) vôimaldab kirjeldada lôikeriista ja selle terikut kui geomeetrilist keha. Süsteem on ette nähtud kasutamiseks riista konstrueerimisel, valmistamisel, vajalike seadenurkade arvutamisel ja môôtmisel. 104. Mis tasand määratakse esimesena tausttasandiks? Esimesena määratakse pôhitasandi risti pealiikumise kiirusvektoriga. 121. Milline seos kehtib kõikides nurkade mõõtmistasandites? a + ß + = 90o 122. Mida näitab lõikekiilu pinna esimene alaindeks? Näitab pinna või tasandi liiki. 123. Mida uurib lõikeprotsessi mehaanika? Lôikeprotsessi mehaanika uurib laastu tekkeprotsessi ja sellele kaasnevaid mehaanika valdkonda kuuluvaid nähteid. Kuna sellest, kuidas laast tekib, sôltub nii lôikamiseks vajalik energia kui ka teriklôikamise efektiivsus ja kvaliteet. 125. Millised omadused on tardkeha matemaatilisel mudelil? 1. pidevus aine täidab ühtlaselt ja pidevalt kogu keha mahu; 2
replace(avaldis, str) kasutatakse avaldise otsimiseks ja asendamiseks stringis search() Kasutatakse avalduse otsimiseks stringis slice(ind1,ind2) Esialgset massiivi ei muuda. Tagastab tulemusena massiivi, mis on saadud esialgsest massiivist alates elemendist indeksiga ind1 kuni elemendini ind2 small() Väiksesed tähed split() Poolitab strike() Läbikriipsutus sub() Alaindeks substr() Tagastatakse alamstring alates etteantud positsioonist etteantud pikkusega substring() Tagastatakse alamstring etteantud positsioonide vahel sup() Ülaindeks toLowerCase() Kõik väiketähtedeks toUpperCase() Kõik suurtähtedeks valueOf() Tagastab objekti primitiivse väärtuse Näited Vormindamine 15
Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne suurus ja ei saa muutuda süsteemis kulgevate protsesside tagajärjel. Kui süsteem vahetab väliskeskkonnaga soojust ja/või teeb tööd, siis tema siseenergia muutub: Kui protsess toimub püsival ruumalal (näit. hermeetiliselt suletud seadmes, V = const, isokoorne protsess), siis süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellisest süsteemist eralduv või selles neelduv soojushulk võrdne süsteemi siseenergia muuduga. (alaindeks (V) tähistab püsivat parameetrit, antud juhul ruumala) Kui protsess toimub püsival rõhul (P = const, isobaarne protsess), siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis)tööd: Sellisel juhul Suurust H nimetatakse entalpiaks. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. Arvestades, et enamik protsesse toimub atmosfäärirõhul, siis kasutades siseenergia asemel entalpiat, saab vältida tülikaid paisumistöö arvestusi.
Ühele tekstiosale saab omistada ka mitu laadi. Kirja suuruse muutmiseks on nupureal nupp Font Size. Kõiki eelpooltoodud võimalusi saab valida ka käsu Format->Font või hiire paremklõpsu alt avaneva käsu Font abil. Menüüst Format->Font saab valida ka mõningaid nn "efekte", näiteks: Strikethrough - läbikriipsutatud kiri; Subscript - alaindeks; Superscript ülaindeks; Shadow varjutatud kiri. kiri Aknas Font on kolm lipikut: Font, Character Spacing ja Animation. Kui kõik eelnevad käsud olid olemas lipikul Font, siis lipikul Character Spacing on mõned võimalused tähemärkide vahemike muutmiseks: Spacing - saab määrata, kui suur on vahemik sümbolite vahel. Valikud on: Normal - tavaline, Condensed vähendatud; Expanded - suurendatud
Kaldkirjas kuvatakse võõrkeelsed sõnad, sh nende väiketähelised lühendid, tsitaadid ja dialoogid. Väldi paksult ja kaldu kirjutamist üheagselt. Teksti suurus Teksti suuruse muutmiseks vali soovitud number. Kahjuks lõppeb see 72pt'ga ära. Loomulikult saad sa ise soovitud arvu sisestada, kuid palju mugavam hoopis haarata hiirega kõrvalolevast ikoonist ning lohistada hiirt vasakule-paremale. Suurtäht kiri, kapiteelkiri, üla- ja alaindeks, allajoonimine ja läbikriipsutamine Selles valikus peaks enamus olema üheselt mõistetavad. Kapiteelkirja tahaks lähemalt tutvustada. Tegemist onn kirjavorminguga, kus väiketähed kuvatakse x-tähe kõrgusena ja suurtähtedena. See vormindus ei muuda numbreid ega suurtähtkirja. Kasutatakse akronüümide, initsiaalide, ajalooliste nimetuste nagu BC (Before Christ, eKr) ja AD (Anno Domini, pKr), ajaformaatide juures nagu AM ja PM ning artikli autorite puhul. Teksti venitamine
annaabi.ee 
