Bioloogia 11. klass. Inimese talitluste regulatsioon (0)

Organismi regulatsioon

• Kõrvuti asetsevate rakkude vahel
  
• Signaallainete abil (keemilised)
  
• Elektrilised närviimpulssid
  

Närvisüsteemi ehitus ja talitus

• SensoorNe närvisüsteem, mille alla kuuluvad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid .
  
• Somaatiline närvisüsteemi, mille alla kuuluvad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.
  
• Autonoomne närvisüsteemi, mille alla kuuluvad näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid.
  

• Sümpaatiliseks närvisüsteemiks – stress ja füüsiline koormus, kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid, valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks („Põgene või võitle“)
  
• Parasümpaatiline närvisüsteem – kõige aktiivsem puhkeolekus , kontrollib seedeelundite talitust ( „ Puhka ja seedi“)
  

Refleksid

Refleksid on tahtest sõltumatud vastused ärritusele, mis toimivad närvisüsteemi vahendusel ning väljenduvad liigutustena või siseelundite talituse muutusena, refleksid on tingimatud ja tingitud

Tingimatud refleksid

Tahtele allumatud ja kaasasündinud, geneetiliselt päritavad ja sünnishetkeks välja arenenud nt aevastamine, toitumine, neelamine. Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu, on seotud selja- ja piklikajuga ehk madalama närvitalitlusega.

Tingitud refleksid

Kogemuse ja õppimise varal kujunenud nt käe ära tõmbamine kuuma eseme puudutamisel, muutlikud, on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega.

Refleksikaar

Neuraalne teekond , mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist.

Autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid

Somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid

Põlverefleks

Immuunsüsteem

Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega

Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud.

Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks.

Kaitseliin

• nahk

• limaskestad
  
• maohape
  
• sülg
  
• pisaravedelik
  

• õgirakud ja tapjarakud
  
• kaasasündinud immuunsus
  
• põletik
  

• lümfotsüüdid
  
• antigeen
  
• antikeha
  
• omandatud immuunsus
  

Elundkondade koostöö

Stabiilne sisekeskkond

Organismi eluspüsimiseks peavad tema keharakud pidevalt tööd tegema. Rakkudes aset leidvad reaktsioonid vajavad aga toimumiseks kindlaid tingimusi: temperatuur ei tohi olla liiga kõrge ega liiga madal, keskkond ei tohi olla liiga aluseline või liiga happeline ega sisaldada mürke, peab olema piisavalt vett jne.

Väliskeskkond pole stabiilne, selle tõttu peavad organismid kulutama energiat, et kaitsta end väliskeskkonna mõjude eest ning sisekeskkonda tasakaalus hoida.

Vere homöostaas

Vere ülesanne on transportida kõigi keharakkudeni eluks vajalikud ained ning toimetada minema jääkained . Vere ülesannete täitmiseks peavad erinevate ainete kontsentratsioon veres kui ka vere pH (ideaalne oleks ligikaudu 7.4). ja temperatuur olema stabiilsed.

Vere homöostaasi tagavad

• Neerud – reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust;
  
• Kopsud – reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust;
  
• Maks ja pankreas – reguleerivad glükoosi taset;
  
• Nahk – reguleerib temperatuuri;
  
• Hormoonid ja närvisüsteem – organite töö juhtimine homoöstaasi tagamisel .
  

Hingamine

Toimub automaatselt, kuid saab ka mõjutada, hinge kinni hoides tõuseb vere CO2 sisaldus, kui muutub CO2 sisaldus, siis muutub ka vere pH tase, vere pH muutus võib tekitada häireid lihase- ja närvitalitluses, selle tagajärjeks võivad olla lihaskrambid ja teadvusekaotus. Hingamist reguleerib piklikajus paiknev hingamiskeskus.

Toitainetega varustamine

Nii seedekulgla talitlust kui ka nälja- ja täiskõhutunnet reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonidega. Parasümpaatiline närvisüsteem kiirendab seedimist, sümpaatiline närvisüsteem aga aeglustab seda. Rakud saavad energia tootmiseks kasutada eelkõige glükoosi. Glükoosi viib rakkudeni veri ning glükoosi hulka veres nimetatakse veresuhkru tasemeks. Pankreas – veresuhkru taseme reguleerimisel tähtis.

Pankreas

Tänu insuliinile saab glükoos rakkudesse tungida, et rakud ei jääks glükoosinälga.

Toodetakse hormoone:

• Insuliini – suhkrut liiga palju

• Glükagoon – suhkrut liiga vähe

Vesi ja jääkained

70% inimese kaalust on vesi, et rakud saaksid normaalselt talitleda, peab organismis oleva vedeliku hulga ja koostise hoidma peaaegu muutumatuna. Neerude ülesanne on vedeliku hulka stabiilsena hoida, anorgaaniliste ioonide hulka reguleerida ja verest jääkained eemaldada. Neerud suudavad viia soolasisalduse jälle normaalsele tasemele, eritades soola uriini. Et oleks võimalik ülearuse soola eritamiseks piisavalt uriini toota, on soolast toitu tarbides vaja ka ohtralt juua.Rohke higistamise korral kaotab aga veri palju ioone. Selle kompenseerimiseks vähendavad neerud soolade eritamist uriini.

Neerud koosnevad nefronitest, nefronites tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine.

Energiavajadus

Energiat on vaja: Kehatemperatuuri hoidmiseks, ainete transpordiks , rakkude jagunemisel, lihaste tööks, immuunsüsteemi toimimisel ja närviimpulsside liikumisel.

Energiakulu

Termoregulatsioon

Kehatemperatuuti hoidmine kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused. Soojus vabaned skeletilihaste, maksa, südame, aju töö tulemusel. Inimese kehatemperatuur on 36 – 37 kraadi. Reguleerib hüpotaalamus .

Külma korral higi tootmine lõpetatakse, veresooned tõmbuvad kokku, tekib kananahk , tekivad külmavärinad.

Palavas suureneb higi tootmine, suurem hulk verd liigub nahalähedastesse veresoontesse, soojuskadu suureneb. Inimene on üks vähestest loomadest, kellel on higinäärmed .