Inimese evolutsioon (0)

Inimese evolutsioon

• Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng
  
• Karl von Linne – homo sapiens – imetajate klass, esiklooaliste selts
  
• Liik: Homo sapiens
  
  • 1. sugukond : Homidae – inimlased
    
  • 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased
    
  • 3. sugukond:
    
  • Selts: Primates -esikloomalised
    
• Erinevus loomariigist:
  
  • Püstine kõnnak
    
  • abstraktne mõtlemine
    
  • kõne
    
  • sotsiaalne ühtekuuluvus
    
  • tööjaotus, kultuur
    
  • kodu
    
• Õppimise 4 tüüpi
  
  • Harjumine – korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu
    
  • Tundlikkuse teravnemine – asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada
    
  • Klassikaline tingimine – õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel
    
  • Operantne tingimine – seos oma käitumise ja tagajärje vahel
    

Inimese võrdlus primaatidega

• Ühised suunad
  
  • Küünised on asendunud küüntega
    
  • Lühenenud koon
    
  • Peaaju , näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel )
    
  • Inimese ja šimpansil 99% valke samad
    
  • Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2%
    
  • DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6%
    
  • Inimesel on 23 paari kromosoome, šhimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed
    
• Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud
  
  • Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast
    
  • Ahvibeebil 50%
    
  • Inimesel on 2.a. šimpansi anatoomiline ja füsioloogiline küpsus alles 8-10 eluaastaks
    
  • Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem šimpansi lapse omega , siis inimese eluiga pikem
    
  • Neoteenia – arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas
    
• Inimese evolutsiooni peamised suunad
  
  • Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega
    
  • Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks
    
  • Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime
    
• Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii)
  
  • Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT – miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks
    
    • 10-12 MAT
      
      • Sivaoithecus -
        
      • Ouranopihecus
        
      • Rudophitecus
        
      • Dryopithecus – nö puuahvid,
        
  • Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast
    
  • 6-1 MAT – Lõunaahvid e australopiteegid
    
  • Saab rääida erinevatest Austrolopiteekidest
    
    • Australopithecus anamensis 4,5-3,7 MAT
      
    • Australopithecus Afarensis 4-3 MAT
      
    • A. africanus 3,5-2,5 MAT
      

Inimese aine- ja energiavahetus
Inimene kui tervikorganism

• Organismi omadus - tagada homöostaas
  
• NS (närvisüsteem) ja hormoonid
  
• NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja)
  
• Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..)
  
• Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes.
  
• Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel – kõrvalekalde kohta tulevate signaalide põhjal püütakse algolukorda taastada
  
• Positiivne tagasiside – kõrvalekalde süvendamine, 3tk:
  
  • Vere hüübimine (tekitab kooriku peale)
    
  • Oksendamine (väljastab mürki vms maost)
    
  • Sünnitus
    

Energiabilanss

• Saadava ja kasutatava energia suhe
  
  • Tasakaalusatatud E=A( ainevahetus )+K(kasvuenergia)+M ( soojuskadu )+ V(seedimata toidu sisse jäänud energia)+ U (uriiniga välja minev energia) + T (töö)
    
  • Negatiivne E A+K+M+V+U(+T) (lähme paksuks)
    
• Sõltub
  
  • Vanusest ( nooremad kulutavad rohkem, vanemad vähem)
    
  • Üldisest aktiivsusest
    
  • Kehamassist
    
  • Pärilikkus
    
  • Hingamine – orgaanilise aine lagundamine
    
    • Vajalik O2
      
    • Reguleeib piklikaju : rindkere suurenemine
      
    • Negatiivne tagasiside – CO2 ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres
      
    • Sissehingamisel teevad lihased tööd ja on tegu aktiivse hingamisega
      
    • Väljahingamaisel lihased lõtvuvad, tööd ei tee ja suruvad õhu välja kopsudest – tegu on passiivse hingamisega
      
    • Piklikaju hingamist kontrollida ei saa
      
    • Hapniku transport lihastesse sõltub südame töö kiiruseset
      
  • Südametööd mõjutab
    
    • CO2 tõus
      
    • Pulss – arteri seina (veresoone seina) võnge
      
    • Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge
      
    • Arterid – viivad verd südamest välja
      
    • Adrenaliin – toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks
      
    • Jäsemete lihased
      
    • Vererõhk
      
• Veresuhkru kontroll
  
  • Energia allikas: Glükoos
    
    • Toidust
      
    • Glükogeeni varudest
      
    • Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest
      
  • Kõhunääre e pankreas
    
    • Insuliin – gly rakkudesees – tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel
      
    • Glükagoon – glükogeenist gly – ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke
      
  • Diabeet – insuliini tootmine häiritud
    

Südame ehitus
Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas.

• Arterid – veresooned , mis viivad verd südamest välja
  
• Veenid toovad verd südamesse
  
• Paremale kotta tuleb hapnikuvaene, surutakse paremasse vatsakesse, viiakse kopsuarterisse, kopsudest pumbatakse hapnikurikkaks, kopsuveeni kaudu tuuakse arteriaalne veri e hapnikurikas veri viiakse vasakusse kotta.
  
• Väike vereringe : parem vatsake -kopsuarter (hapnikuvaene e venoosne veri) – kopsud ( hapnikut juurde) – kopsuveenide kaudu vasakusse kotta.
  
• Suur veneringe – vasak vatsake- aort -arter- kapillaarid -venoosne veri liigub südame paremasse kotta
  
• Arterite vatsakeste vahel on poolkuu klapid, mis lasevad kõik läbi kuid tagasi ei lase
  
• Südametööd mõjutab
  
  • CO2 tõus
    
  • Pulss – arteri seina (veresoone seina) võnge
    
  • Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge
    
  • Arterid – viivad verd südamest välja
    
  • Adrenaliin – toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks
    
  • Jäsemete lihased
    
  • Vererõhk
    
• Veresuhkru kontroll
  
  • Energia allikas: Glükoos
    
    • Toidust
      
    • Glükogeeni varudest
      
    • Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest
      
  • Kõhunääre e pankreas
    
    • Insuliin – gly rakkudesees – tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel
      
    • Glükagoon – glükogeenist gly – ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke
      
  • Diabeet – insuliini tootmine häiritud
    
    • Esmane diabeet – ilma päriliku faktorita haigus
      
      • Alla 40 aastastel
        
      • 15% inimestel on
        
    • Type 2 diabeet – päriliku eelsoodumusega haigus
      
• Pankreas
  
  • Alfa- rakud muudetakse glükagooniga glükogeeniks ja seejärel glükoosiks, tekib vere glükoostaseme tõus hakkatakse tootma beeta rakke
    
  • Beeta rakud – insuliini abiga toodetakse maksas glükoosist glükogeen ja tekib ere glükoostaseme langus
    

Maks

• Veres sisalduvate ainete kontroll
  
  • Glükogeeni tootmine
    
  • Üleliigsete aminohapete lagundamien
    
  • Plasmavalkude süntees: fibrinogeen , albumiin
    
  • Erütrotsüütide tootmine lootel
    
  • Vanade punaliblede lagundamine
    
• Kahjulike ainete lagundamine
  
• Sapi tootmine – easvade lagundamine väiksemateks osadeks , sapi tootmise häirimisel kehakaal tõuseb
  
• Rasvade sisalduse kontoll
  
• Vitamiinivarude säilitamine
  
• Kolesterooli süntees
  

Eritumine ja veebilanss

• Veesisaldus 65 kg inimene
  
  • Rakkudes 28l
    
  • Koemahlas 9-10l
    
  • Vereplasmas 2-3l
    
• Tagatakse
  
  • Neerud
    
  • Higistamien
    
  • Hingamine
    
• Regulatsioon
  
  • Sisse 2/3 joogiga ja 1/3 toiduga
    
  • Välja – neerud, higi, hingamine
    
  • Negatiivse tagasiside põhimõte
    
  • Hüpotaalamus – stimuleerib ajus asuvat janukeskuskust
    
    • Antidiureetikumi süntees käbikehs – imatakse vett neerudest tagasi – kontsentreeritud uriin
      
• Neerude töö
  
  • Vee ja soolade kontsentratsiooni reguleerimine
    
  • Vedelate ainevahetusjääkide eraldamine
    Maksas ammoniaagi eraldamine
    uurea
    Veri
    neerud
    
  • Ammoniak suurendab südametegevust
    
  • Neerude töö – neerukehakestes toimub ultrafiltratsioon, mille tulemusena tõmmatakse suur osa vere vedelikku ja selles sisaldavaid aineid. Moodustub esmasuriin , mis liigub neerukehakestest neeru torukestesse, mis on tihedalt ümbritsetud veresoontega. Veresoontes toimub reabsorbeerumine e veresoontesse liigub tagasi organismile vajalik vesi ja sellest lahustunud ained, tulemuseks jääb neerutorukestesse uriin ja see koguneb neeru vaagnasse. Kusejuha kaudu kusepõide ja teise kusejuha kaudu kehast välja.
    
  • Osmoregulatsioon – kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse regulatsioon – toimub neerude kaudu
    

Termoregulatsioon – Keha temp regulereerimine

• Toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel
  
• Tahteline tegevus – liigutamine, riiete hulga muutmine
  
• Kontrollkeskus hüpotaalamus
  
  • Soojuskadude vähenemine – värisemine, kananahk , veresoonte kokkutõmbumine , hõõruda ei tohi, sest külm veri läheb südamesse
    
  • Soojuskadude suurenemine – higistamine, vastsündinutel pruun rasvkude mis eritab soojust
    
• Soojusbilanss sõltub
  
  • Soojusjuhtivusest
    
  • Konvektsioonist – soojuse kadu õhu ja vee vooludega
    
  • Aurustumisest
    
  • Soojuskiirgusest
    
• Termoneutraalne tsoon – selline välistemp vahemik millel inimene ei kulutua energiat oma kehatemp hoidmiseks
  
  • Väljas 25-30
    
  • Vees 35-36
    
• Kriitiline temp – välistemp millest alates inimene enam ei suuda olla umb -25
  
  • Letaalne keha temp 25 ja 42 kraadi
    
• Hüpotermia – alajahtumine (al 35 kraadi)
  

Kaitse haiguste eest
Kaasasündinud kaitsemehhanismid
Omandatud immuunsussüsteem
Kaitse katete poolt
Immuunsussüsteem

• Nahk (surnud rakkude kiht, ph, bakterid )
  
• Ripsepiteel ( hingamisteedes , ninaõõn ja hingetoru)
  
• Limamembraan (nina, suguteed,)
  
• Eritised (sülg)
  

• Fagotsüüdid
  
• Mikroobidevastased valgud
  
• Mittespetsiifiline immuunreaktsioon (tekib igasugu kudede traumal, vigastatud rakk eritab histamiini , laiendab veresooni, soe veri tuleb asemele)
  

• Humoraalne reaktsioon ( antikehad )
  
• Tsellulaarne immuunsus ( tapjarakud e fagotsüüdid)
  

Pärast mingit viirust jäävad kehassse nn mälurakud ja selle arvelt tekib omandatud immuunsus. Kui nakatuda uuesti haigusega, siis mälurakud (lümfotsüüdid e valgeid vereliblesid) hakkavad kiiresti paljundama - T-lümfotsüüdid on fagotsüüdid e on võimelised nakatunud raku ümber mässida ja ära lagundama. On alles ka antikehi tootvaid B-lümfotsüüdid. Antikehad – humoraalne reaktsioon – antikehad blokeerivad ära nakatunud raku e antigeeni, ei tapa ära kuid märgistavad ära ja suunatakse t-lümfotsüütide poolt lagundamisele e Tapjarakud lagundavad nad ära.
Allergia
Organismi kiiks e reageerib ülitundlikult täiesti ohutule ainele

• Allergeen – aine mis põhjustab allergilist reaktsiooni
  
  • Organismis endas
    
  • Väliskeskkonnast
    
• Allergeenid võivad olla
  
  • Toiduained: Tsitrulelised, piimavalk
    
  • Ravimid : aspiriin + analoogid, antibiootikumid, kontrastained
    
  • Putukamürgid: mesilase, herilase ja sääse hammustused
    
  • Kemikaalid : ehituses ja siseehituses kasutatavad materjalid, tööstuskeemia
    
  • Õhus leiduvad osakesed: Õietolm, olmetolm, hallitusseente eosed, loomade karv ja kõõm
    
• Reaktsioon allergiale
  
  • Kiire: 10-30 min, kuni 4-8h, taandub 24-72h
    
  • Aeglane-päevadega
    
  • Ülikiire sek kuni mõni minut: paistetus, hingamisraskused, teadvuse kadu (anafülaktiline šokk = eluohtlik)
    
• Kahjustuda võivad
  
  • Hingamiselundkond – astma, allergiline nohu (nina läheb turse
    
  • Nahk – nõgestõbi
    
  • Veresooned
    
  • Neerud
    
  • Liigesed
    
  • Seedeelundkond – kõhulahtisus, kõhuvalu – gaasid, oksendamine
    
• Alergiliste haiguste sagenemise põhjused
  
  • KK saastatatus
    
  • Konservantide rohke sisaldus toidus
    
  • Liigne definitseerimine
    
  • Kaasaegsed remondivahendid (puitlasplaadi liim) + ventilatsiooni vähenemine
    
  • Lemmikloomad
    
  • Imikute rinnapiimaga toitmise vähenemine
    

Treeningufüsioloogia

• ATP/KP-alaktaadiline anaeroobne süsteem – kui on hapniku kehal piisavalt,
  

• Esimesena kasutatakse ära lihastes varuks olev ATP, sellest saadavat energiat jätkub umb 3 sek.
  
• Kreatiin -Fosfaat – KP – kehas oleva hapnikuga toodetav ATP energia, jätkub umbes 10 sek
  
• Edasi läheb ATP tootmine anaeroobse glükolüüsi toimel – rakkudes oleva glükoosi arvelt – umb 1 min, tekib piimhape mis on valus
  
• Atp tootmine aeroobse hingamise abil peale 1 min
  

= energeetiline pidevus (ühelt teisele süsteemile üleminekut)

• Energia allikad
  
  • Glükoos
    
  • Rasv
    
  • Valgud (treeningu puhul valke ei lagundata)
    

koormus
En allikas
Energia tootmine
Vastupidavus koormus – üle 60 min
Enamalt rasv
aeroobne
Koormus 8-60
Rasv ja glükoos pooleks
Valdavalt aeroobne
2-8 min
Glükoos
Aeroobne ja anaeroobne
Koormus 45 sek kuni 2 min
Glükoos
Valdavalt anaeroobne
Koormus kuni 10 sek
ATP/KP
Anaeroobne
Füüsilise koormuse tagajärjel

• O2 hulk väheneb
  
• CO2 ja piimhappe tõus
  
• Kehatemperatuuri tõus
  
• Veresuhkru, glükogeeni langus
  
• Vee ja soolade hulga vähenemine (dehüdreerimine – selle vältimiseks vajalik vee, elektrolüütide ja glükoosi joomine – pingutus üle 90 min, energiajook tõmbab energiavarud kokku, mitte ei anna lisa)
  

Homoöstaasi tagamiseks

• Südamelöögisageduse tõus
  
• Hingamise intensiivistumine
  
• Vereringe nahas intensiivistub
  
• Higistamise tõus
  

Taastamise järjekord

• ATP varud
  
• Piimhappe eemaldamine
  
• Glükogeenivarude taastamine
  

Treeningu toime
Südamelihase suurenemine , südame löögimahu suurenemine

• Tavaliselt 90 cm3
  
• Treenitud 120 cm3
  

Löögisageduse aeglustumine
Veresoonte suurem vastupidavus
Hingamislihaste tugevnemine
Kopsumahu suurenemine
Lihtaste suurenemine
Lihaste töö kordinatsiooni paranemine
Vananemine

• Enamus organisme ei ela nii kaua kui inimene
  
• Kromosoomide jagunemise lõplikus
  
• DNA kahjustumine keskkonna tingimuste mõjul
  
• Vabade radikaalide ühinemine hapnikuga
  
• Väheneb meeste viljakus
  
• Naistel kujuneb menopaus ( munarakud saavad otsa umbes 45-55)
  
• Luustiku kulumine
  
  • Liigesepõletikud (80% üle 65 aastased)
    
  • Osteoporoos = luude hõrenemine
    

Töö – antakse mingi aine ja pean kirjutama mida mäletan