Ajalugu muinasajast ärkamisaja alguseni (0)

Ajalugu Muinasaeg (9000ekr - 13.saj (mvv)) keskaeg (13.saj - 1558 (liivi sõda)) uusaeg (1558 - 1860 (ärkamisaja algus)) ● 1030 Jaroslav tark põletas maha tartus linnuse ning ehitas uue “esimene vene okupatsioon” ● Muistne vabadusvõitlus (13.saj (1208-1227) ehk liivimaa ristisõda! ○ Põhjused ● usustamine - ristisõjad ja rahulik misjonitöö edutud, “häbist  puhtakspesemine” ● paavst lubas sõdijatele, et saavad pattudest vabaks ● eesti polnud ühtne ○ Miks sakslased võitsid? ● parem sõjavarustus ● suuremad väed ● ühtsustunne ● hea strateegia  ● meditsiinilised võimalused ○ Sõja käik ● I etapp 1208-1212 ○ 1208 sakslased ugandis ○ 1210 ümera lahing (eestlaste võit) ○ 1212 - 15 toreida vaherahu (katk) ● II etapp 1215-1222 ○ Madisepäeva lahing (1217) ● langeb Lembitu ○ 1219 kukkus Tallinnas taevast alla taanlaste lipp - andis jõudu  ning said endale lipu ○ rootslased läänes ● III etapp 1222-1227 ○ 1222-23 eestlaste edu ○ 1224 tartu alistamine ○ 1227 saaremaa alistamine


○ Tagajärjed ● 4 maahärrat - Tartu piiskopkond, saare-lääne piiskopkond, liivi  ordumeister ja taani kuningas (eestimaa hertsog) ● haritlaste kadumine ● baltisakslased ehk aadelkonna tekkimine (1919 võetakse mõisad ära,  1939 kutsub hitler koju) ● maarahvale lepingud ○ koormised, sõjateenistus, ehitamine ● ristiusu pealesurumine  (võiduristimine T vs S) ● katkes areng ● fun fact: sakslased kutsusid eestlasi kuuledeks “kuule…” ● Lääne-Euroopa kultuuriruum ○ hansaaeg 13-16 ● tln, trt, vlnd, pärnus ○ ühiskonnastruktuur ○ Henriku Liivimaa kroonika kirja pandud 1224-27 ● vanim koopia 14.saj ● kirjutatud ld keeles ● tõlgitud eesti keelde ärkamisajal ○ mõõgavendade ordu ● 1202 paavsti nõudel (Albert) ● ordu sai ⅓ vallutatud maadest (mvv vajal eesti alad) ● liideti  saksa orduga ○ Liivimaa ehk Maarjamaa (pühendatud neitsi Maarjale) ● sakslased ristisid esmalt liivlased ● 13.-16.saj Vana-Liivimaa ○ Stensby leping (1238) - saksa ordu ja Taani vahel tüli  ● taani saab endale põhja-eesti (1346) ○ Liivimaa ristisõda eestlaste identiteedi kujundajana (R lk 60-61)      ●   erinevused Liivimaa ristisõjast, kokkuvõte ja hinnang erinevatel aegadel (R lk 72-73) ● Jüriöö ülestõus (23. aprill 1343-1345) (23 sest talurahva püha - erinevad riitused, ei äratanud kartust) ○ Põhjused


● Taani aladel aadlikel suuremad võimalused ● kuuldi eestimaa müügist ( ei suutnud vasakule ohjeldada) ○ Taani kuningas müübki Põhja-Eesti Saksa ordule (1346) ○ valmistuti põhjalikult ette ● rüüstamine Padise kloostris ● taheti tallinn allutada  ○ sekkus ordu ● mäss laienes Haapsalu aladele ● ordu loobus vene sõjakäigust ● Paides läbirääkimised - ebaõnnestunud, ordu alustas sõjategevust ● rootsi väed jõudsid liialt hilja kohale ○ ordu võit - saaremaal samuti mäss, tulid abiväed, kuid siiski alistuti ○ paluti abi rootsi foogtilt ○ Tagajärjed ● taani müüb 1346 valdused ● talurahvast karistati koormistega ● kujunesid mõisad maakohtades ● 1523 jõuab reformatsioon eestisse ● 1525 esimene eestikeelne raamat ● Liivi sõda (1558 - 1583) ○ põhjast Rootsi, lõunast Poola, idast Venemaa, läänest Taani ○ ajendiks tartu maks ning tugevad naaberriigid ning eesti nõrkus ○ piiskopkondade lõpp ○ uued maahärrad ● talurahva ülestõus ● aadlikud kartsid, uued maahärrad ○ tallinnas rootsi erik xiv ○ liivi ordu poola sigismund ii august ○ naabrite suhted ● taani-rootsi sõda 1563-70 ● poola-rootsi - rootsi kuningas abiellus poola kuninga õega - suhted  paranesid ○ vene-taani koostöö


● ivan julm ja magnus, vallutasid eesti va tln ○ talurahvarahutused ivo schenkenberg ○ ebaedukas  ○ venelaste taandumine ● poola batory alustas sõjakäiku vene vastu ● rootsi vallutas põhjaeesti ○ tulemus ● kolme kuninga aeg ● sõjad ette aimata ● Poola-Rootsi sõda (1600 - 1629) ○ algas Rootsi aeg  ● katk ● TÜ 1632 - G. II Adolf ● 1680 algab reduktsioon (mõisad võetakse aadlikelt) ● 1739 ilmub eestikeelne piibel ● 1739 Roseni deklaratsioon ● 1860-80 ärkamisaeg ● 1885 algab venestusperiood Eesti muinasaeg ehk esiaeg ehk ürgaeg ● Eesti alade  ○ viimane jääaeg - 11 000 ekr ○ vanimad inimasustuse jäljed eestis - 9000 ekr (muinasaja algus) ○ Soome Susiloa leiu tähenduslikkus - 125 000 ekr - jäävaheajal leidus inimesi? ○ Billingeni katastroof - kesk-rootsis, järve veed murdsid end atlandi ookeani, kliima  muutus leebemaks ● eesti maausulased peavad seda ajaarvamise alguseks (hetkel on aasta  10 233) ○ rändrahnud ● eestlaste kujunemislugu (erinevad teooriad oluliseimate hõimude rolli kohta); Pulli asula (R 


lk 18-19) ● kiviaeg ○ 8213 ekr billingeni katastroof ○ Pulli asula - 9000 ekr ○ kunda kultuur  ● kivist luust riistad, savist sööginõud ● matmiskombed, elamud ● keel ●  pronksiaeg ○ 1500 ekr esimesed pronksesemed eestis ○ paremad tööriistad - parem saak - kujunes kauplemine - vajadus vara kaitsta -  kindlustatud asulad ● rauaaeg (5 saj ekr - 13 saj pkr) ○ jagnueb: eelrooma, rooma, keskmine, noorem (e viikingiaeg) ○ asustuse tihenemine ○ talude kujunemine ○ kaubandussidemed - vili, karusnahk ○ tacitus 98, a aestid, pigem läti või leedu, kuna eestis pole merevaiku ● kammkeraamika kultuur ○ 5000 a tagasi ○ savinõudel kammilaadse esemega jäljendid ○ kütid, kalastajad ○ mongoliidsed ● venekirveskultuur ○ põlluharijad karjakasvatajad ○ europiidsed ●  Kaali meteoriit (R lk 30-31) ○ viimane inimasustusele langenu ○ 1500 ekr ○ suure Lennu kaar Eesti muinasaja lõpus ● tegeleti peamiselt maaharimise, karjakasvatuse ja käsitööga


● rehielamud ○ ühes majas elu-, töö,- ja viljakuiv.ruumid ○ talvel toodi ka loomad tuppa ○ polnud korstnaid - suitsune - kuivatas vilja ja hoidis haiguseid eemal ● suurusühik: adramaa ● ühiskondlik kihistus ● naiste roll üsna arvestatav ● 8 suuremat muinasmaakonda: ○ virumaa, rävala, saaremaa, läänemaa, harjumaa, järvamaa, Sakala, ugandi ○ + väiksemad ● Salme muinaslaevad (R lk 36-37) ○ 750 pkr viikingilaevad ○ varasemalt arvatud 800 - 1050 viikingite ajaks ○ lahing - matused ● Kukruse emand (R lk 42) ○ naiste positsioon kõrgem kui arvatud ○ suur hauapanus ● muinasusk  ○ uurimisega seotud probleemid ● puuduvad kirjalikud allikad ● ristiusuga segunemine ● ärkamisaja lisandused ● ühtse süsteemi puudumine ○ mõjud tänapäeval ● lingvistika ○ hjul - pööripäeva tähistus (jõulud) ● jaanipäev  ○ ristija Johannese pühendatud ○ pööripäeva tähistus ● tuli ja suits puhastavad ● uus aasta - halb tuleb lärmiga minema saata ● mündi kaevu viskamine - ohvriand ● turismireklaam


○ muinasusule iseloomulik ● loodus on elus ● pole üht jumalat ega kindlat reeglistikku ● tuleb elada loodusega kooskõlas ● kõik peab olema tasakaalus ● esivanemate austamine ● Sigtuna vallutamise lugu (1187) ○  Evald Aava ooper „Vikerlased“ (1928 Estonias - eesti esimene ooper) - legendi  põhjal ● K. A. Hermanni jutustustuse põhjal ○ C. R. Jakobsoni esimene isamaakõne ● Tartu esmamainimine ○ ● Tallinna esmamainimine ○ Keskajale iseloomulik ● Jüriöö ülestõus (ülal) ○ maarahva karistamine ● koormised - põgeneti linnadesse ○ mõisate laiendamine - suurem vajadus vilja järele ● aadelkond ○ kutsuti elanikke juurde ○ esialgu vaid linnades ○ võõrvõim ebakindel ○ 14. saj aadlikud maale elama ● suurem kontroll talupoegade üle ○ feodaalkord ● erandiks linna pagenud talupojad ○ üxküll ● usk ○ ristiusk võeti omaks, kuid sisu ei mõistetud ○ igas kihelkonnas kirik (100)


○ mõisast kümnis ○ reformatsioon (1517) ● Hermann Marsow -  koormiste puudumine, iseseisvus ● ordu oli õpetuse vastu ● pildirüüste 1524 tallinnas, 1525 tartus ● Linnade tähtsus kasvas ○ linnade kindlustamine ○ raad ● film „Verekivi“  ○ 1535 ○ Üxküll ○ talupoeg oli vabaks saanud, röövis ta ning Üxküll tappis ta vihahoos ○ Üxküllile määrati surmanuhtlus ● artikkel 700-aastase orjapõlve kohta (leimus ja nuut) ○ oleme orjapõlve mantra taustal üles kasvanud ○ pärast ristisõda siinne elujärg paranes ○ talupojad olid 13 ja 14 saj vabad, sunnismaisus tekkis 15 saj ● 16saj-  üks aasta ja üks päev pagenud talupoeg on vaba ○ linnas eestlased täiesti vabad ● tsunfitide diskrimineerimine pigem sotsiaalne kui rahvuslik ○ relvad - vaba mehe tunnus, osalesid sõjateenistuses ● vastuväiteartikkel  (vahtre) ○ miks siis üldse olid ülestõusud, kui kõik nii hästi oli? ○ ülemkihti hoiti eestistumise eest, rahvuslik! ○ eesti orjus teistsugusem kui ameerikas - teoorjus ○ ei lubatud tsunftidesse ○ lihtsalt poolpoeetiline termin ● Liivimaa inimesed keskajal (R §14) Kuningate aeg Eestis ● Poola ajale iseloomulik (usk: vastureformatsioon ehk jesuiitide tegevus) ● Erik XIV (1560 - 68) ● Johan III (1569 - 92) ● Sigismund III (1592 - 99)


● Karl IX (1604 - 11) ● Gustav II Adolf (1611 - 32) ● Kristina (1632 - 54) ● Karl X Gustav (1654 - 60) ● Karl XI (1660 - 97)  ○ reduktsioon (est ja liivimaa al 1680) - aadlikud vastu - seetõttu aga karmistati  meetmeid veelgi ● mõisad pidid osa tulust andma rootsile ● paranesid haridus-ja kirikuolud ● johann patkul, aadlik, juhtis karl ix vastupanu ○ vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest ● Karl XII (1697 - 1718) ● 1695 - 97 -  Suur nälg, suri pea 20% rahvastikust ● Johan Skytte - kindralkuberner, rootsistas - ülikooli rajaja ● mõisapõldude kasvamine - talupoegade koormiste kasv (aga võimalus mõisarentnike peale  kaevata) ○ 1645 sunnismaisus ja pärisorjus ● usk ○ liivi sõja järgsetel rasketel aegadel elustusid muinasusu kombed ● kirikuhooned oli purustatud ● johann fischer - haridus, rahvakirjandus ○ rootsi kaitses protestante - ka rootsistamise vahend ○ luterlus oli valdav usk -  taastati kirikuid, hariti pastoreid ● kolmeastmeline kohtuvõim ● nõiaprotsessid  ○ viimane põletamine 1699 ○ häbipost ○ aktiivsed ja andekad ohvriteks ○ veeproov - seoti kinni ning süütu vajub põhja, nõid tõuseb makes sense unou ● 1687 - igas kihelkonnas oma kool ○ rootsi aja lõpuks lugemisoskus märkimisväärselt kõrge ○ forselius - talurahvakoolid, 1684 forseliuse seminar ● kirjasõna ○ luterlus - emakeelne piibel


○ ei suudetud kirjaviisis kokku leppida ● 1686 siiski esimene eestikeelne raamat, lõunaeestikeelne uus  testament ○ ilmalik eestikeelne luule ○ eesti ajakirjanduse algus 1875 Tln ● kõrtsid - viin ja suits ● Rootsi aja kohta Margus Laidre artikkel ajakirjas „Akadeemia“ Vene võimu kujunemine ● Põhjasõda (1700-21) ○ aadlike pahameel (reduktsioon) (aitasid venemaad) ○ v+t+p koostöö rootsi vastu ● pole liitlasi ● noor kuningas karl xii ○ 1700 riia ○ 1700 Narva lahing (ilmastikuolud aitasid rootsile kaasa, kuigi venemaa oli ülekaalus) ○ venelaste rüüsteretked ○ 1710 eesti alistumine - kapitulatsioon ○ mõju ● vene aja algus (rootsi viskas pomme, et hirmu all hoida) ● küüditamine ● eesti ajaloo julmim katk ● rahvaarv tohutult vähenenud ○ Käsu Hans 1708 oh ma vaene tarto liin ○ keskajast alles jaani ja toomkirik ning linnamüür ● Roseni deklaratsioon 1739 ● Balti erikord (1721-1917 v.a Katariina aeg) ○ peeter I kukutab tsaarivõimu ○ restitutsioon ○ aadlikud said võimu ja maa tagasi ● talupoegadele raske aeg ○ rootsiaegsed seadused ○ luterlus


○ suurendas lõhe venemaa ja balti kubermangude vahel (majanduslik ja kultuuriline) ● samas aitas säilitada kultuuri omapära ○ tihedamad kontaktid euroopaga ● asehalduskord katariina II ajal ○ aadlike privileegide kaotamine ○ riigi ühtlustamine ○ mõningad demokraatlikud elemendid ● Paleepöörded ● Katariina II (1762-1796) ○ valgustatud ○ pr. revolutsiooni ajal - eeskuju ○ hariduse edendamine ○ ühtne seadustik ○ Potjomkini küla ● linnad ○ tsunftikord ○ kaubanduse allakäik ○ tööstuse arenemine ○ tartu mandumine ● 1775 tulekahju ○ polnud põhjasõja tõttu enam raha kivimaju ülesehitada - puit  ja õlgkatused ● vanim puitmaja säilinud 1720 Uppsala maja  ● (1740 linnakodanike muuseum) ○ rüütli tänavast raekoja poole ○ matemaatikaõpetaja pruulis kodus õlut - tuli ○ pärast seda otsustati ehitada kivisild ● ning kogu linn uusklassistsistlikus stiilis ● hariduses tugev langus ○ tü suletud ○ 1765 koolid mõisatesse ● hernhuutlus - kirikut pole vaja, läks äärmuslikuks ○ katariina ii keelustas ○ vanade kommete vastu


● emakeelne pühakiri 1739 - lugemisoskuse ja kirjakeele areng Murranguline 19. sajand ● ärkamisaeg 1860-80 ● Paul  ○ tühistas asehaldukorra ○ emale vastupidiselt kõik ● Aleksander I (1801-25) - reformimeelne  ○ taastas tü 1802 (saksa k) - haritlaskond  ○ vabastas pärisorjusest ○ napoleoni sõda ● Nikolai I 1825-55 ○ range kord ○ kirjanduse kuldaeg ● Aleksander II 1855-81 ● Aleksander III  ○ venestuspoliitika ○ tsensuur ● Nikolai II 1894-1917 ○ 1905 revolutsioon ○ 1917 veebruarirevolutsioon ● Vabastamine pärisorjusest ○ prantsuse revolutsioon 1789-99 + napoleoni sõjad ( - 1815) ● vabadus, võrdsus, vendlus ○ Aleksander I reformimeelsus ○ järk-järguline ○ 1840 väljaränne ○ 1816 eestimaa ja 1819 liivimaa ● koormised ○ mõisale - teotöö, raha, andamid ○ riigile -  nekrutid ○ kirikule ○ kogukonnale - ehitustööd ● Talurahvaseadused


○ talud pärandatavad (1802 eestimaa, liivimaal 1804) ○ teokoormised vastavuses talu võimega, piirati kodukariõigust, taluperemehed  vabastati sellest (1804) ○ pärisorjusest vabastamine 1816&1819 ● AI - kogu venemaa vabastus 1861, algas eksperimendina ● perekonnanimed ● rendilepingud ○ Liivimaa 1849, eestimaa 1856, saaremaa 1856 - raharent, talurahvarahutused (mahtra sõda 1858) ● 60-70 talude päriseksostmine ● linakasvatus ○ 1865 keelati igal pool kodukariõigus ○ 1868 - täielikult raharent ○ 1689 - esimene laulupidu - 50 aastat pärisorjusest, aitäh liivimaa kubermangule