RRENESSANSS (0)

RENESSANSS & HUMANISM
14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss ( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik).
Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze , kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid , toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele , pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut . Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene. Austus tõusis ka loominguliste isiksuste , poeetide ja kunstnike vastu. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Seda hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Võeti eeskuju ka Kreeka ja Rooma auahnetelt ning võimekatelt riigimeestelt.
Eeskuju võeti ka antiikkunstist . Keskaja kunstnikud olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud, Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Inimest püüti kujutada võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täuslikult. Kunsti kaudu jõuti ka anatoomiani – Leonardo da Vinci(1452-1519) lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Kasutusele võeti ka perspektiiv . Antiikmõjud ka arhitektuuris – Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Itaalia kirjanduses ilmusid uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265- 1321 ) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses “Jumalik komöödia” andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist .
Fransesco Petrarca( 1304 -1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid , poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood . Giovanni Boccaccio ( 1313 -1375) kuulsaim teos “ Decameron ” on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel . Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele tõi kuulsust Constatinuse kinkeürinu mille all tuntud võltsdokument selle kohta, et Rooma keiser Constantinus andis võimu lääneosas paavstile ja määras ta ka kirikupeaks . Niccolo Machiacvelli (1469- 1527 ) on uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Kirjutas Firenze ajaloo ja esitas teoses “Valitseja” oma vaated riigivalitsemise kohta. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid . Ideaal oli ühtne Itaalia riik, uskus, et selle võib teoks teha pooramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalinormidest mittehooliv poliitika on tntud makjavellismi nime all. 1440 a Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi, millega sai kiiremini ja rohkem korraga trükkida. Nüüd olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti.
Itaalias humanistlik mõtteviis hiliskeskajal, Euroopas uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536 ) silmapaistvaim mõtleja. Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi. Mõjukaim töö “ Narruse kiitus” : filosoofiline satiis, naeruvääristatud said kõikvõimalikud elukutsed ja ühiskonnas levinud pahed. Ta oli kriitiline vaimulike ja kiriku suhtes. Siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Inglise humanist Thomas More (1478-1535) oli haridusel jurist, siis parlamendi liige, Henri 8 peaminister . Tuntuim töö “ Utoopia ” terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest phiskonnast, milles teda mõjutas Platoni ideaalriik. Pooldas demokraatiat. Henri VII hukatas ta. Inglise renessanssikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogist, renesanssiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost, kujutas inimlikke kirgi traagiliste tagajärgedega. Hispaania aadil Miguel de Cervantes( 1547 -1616) pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani.
Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda. Kaasnes veendumus , et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad ja tähtede sfäär. Poola õpetlane Mikolaj Kopernik ( 1473 -1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno (1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses.
SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED
Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse , kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne – lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule . Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused, oskasid ära kasutada geograafilisi teadmisi, tähtis oli toetav , tugev ja stabiilne riigivõim. Selleks, et Indiasse meritsi jõuda, piisas teadmisest, et maakera on ümmargune. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest – maakera ümbermõõt 28 000 km. Ei osatud aga arvada, et Euroopa ja Aasia vahele jääb mingi manner (Ameerika). Meresõitjaid heidutasid ka mitmed legendid,nt. Ekvaatori kohal läheb vesi keema , kokkupuuted musta nahavärvi inimestega tekitab kartust, et päike võib ekvaatori läheduses ka eurooplased süsimustaks põletada. Tänu nendele eelarvamustele oli raske vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised.
Maadeavastuste I etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja( 1394 -1460) eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse. Jõuti Bojadori neemeni, kus Sahara kõrb ulatub ookeanini välja ja kaugemale ei riskutud minna. Mõõteriist, astrolaab , võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. 1487 -1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz I eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida nim Hea lootuse neemeks. Christoph Kolumbus üritas jõuda lääne poolt Indiasse. Teed alustas 3.aug.1492 ning 12.okt.1492 märgati maad, mis osutus Ameerikaks. Ise usuti, et jõuti Indiasse. Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama , jõudis 20.mai 1498 . Tagasi jõudis vürtse täis laevadega. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, ütles esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, uus manner sai nimeks Ameerika. 1519-1522 I ümbermaailmareis Fernao de Magalhaes . Järgmised maadeavastamised koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Loodeväli õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969, samal aastal kui ka esimene inimene Kuule jõudis. 17.saj hakati otsima lõunamandrit. Esimesena jõudis Austraalia rannikule hollandlane Willem Janszoon 1606.a. 1770.a jõudis Austraaliasse inglise meresõitja James Cook . 1788.a kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus .
Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Sel ajal tundsid eurooplased 90% maailmamerest, maismaast 60%. Maadeavastuste käigus õpiti tundma taimi ja loomi. Ameerikast Euroopasse toodi kartul , tomat, mais ja tubakas . Kartulisse suhtuti halvast , anti ainult loomatoiduks. Eestisse jõudis 18.saj. Tubakat peeti arstirohuks kopsuhaiguste vastu. Maadeavastused tõid kaasa ka haigusi, nt süüfilise. Varauusajal muutus oluliselt majanduskorraldus, maadeavastused said oluliseks mõjutajaks. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Kaupmehed Fuggerid koondasid enda kätte Sm vürtsikaubanduse + ainuõigus kaubelda elavhõbedaga. Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades + õigus maarjajääga kaubelda. Pürenee ps konkurentideks said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. 14.saj olid tähtsaimad kaubasadamad Lissabon ja Sevilla, 17.saj kaubanduse raskuspunkt Madalmaades, kus uuteks kaubanduskeskusteks muutusid Amsterdam ja antwerpen . Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse : varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostsid ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust . Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus .Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö.
REFORMATSIOON
Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand . Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade – indulgentside – müük. (sellega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid). Seal, kus munk Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada.
Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli teksitedele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Süvenes temas arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu. 31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel . Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest -> reformatsiooni teine nimetus – ususpuhastus. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist.
Tollast kirikupead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja . 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega.
Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524 - 1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega vürstid taotlesid oma õiguste laiendamist keisrivõimu arvel.
Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. 1529.a riigipäeval üritasid katoliiklased taas luteri usku keelustada, avaladasid selle pooldajad protesti . Siitpeale nimetati reformatsiooniga kaasaläinuid ka protestantideks. 1555.a oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu , millega luteri usk tunnistati katoliku usus kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte : Kelle valitsus, selle usk. Tähendas seda, et maahärra usutunnistus pidid järgima ka tema alamad . Pärast Augsburgi usurahu oli Sm veelgi lõhestatum.
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON
Sm alguse saanud reformatsioon leidis toetust ka teistes EU maades. Lutheriga samal ajal alustas Šveitsis Zürichis usupuhastus Ulrich Zwingli . 1523 kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust. Luteri arust oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli pidas seda sümboolseks mälestustoiminguks. Zwingli hukkus 1531 .a Šveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin (1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus “Ristiusu õpetus” seletas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Tema arvates võis Jumal juba inimese maises elus märku anda, kas on õndsaks saamiseks välja valitud. Märgiks oli nt edukus. Eraelus taotlesid kalvinistid , mis tahes lõbustuste piiramist. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis hukata. Šveitsist levis kalvinism Pr, Madalmaadesse ja Šotimaale.
Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa kuningas Henri VII(1509-1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud. Henri VII tegi parlamendile ettepaneku loobuda paavstikuuriale maksude maksmisest. 1524.a kinnitas parlamend kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Suleti kõik kloostrid. Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Õpetus muudeti protestantlikuks, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladina k missad asendati inglis k.
Luterlik reformatsioon levis ka Skandinaavia maadesse, leidis poolehoidu ka Vana-Liivimaal. Baltikumis jäid Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad püsima.
Võitlemaks reformatsiooniga vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni , milles võib eristada kahte suunda. 1) katoliku kiriku otsene vastutegevus, seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadus eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul . Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon , mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola (1491- 1556 ). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (1545- 1563 ). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII( 1572 -1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile.
Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks EU-s sai Hispaania. Luterlust peeti seal kõige pahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada. 1556.a sai Hispaania kuningaks Felipe II(valitses kuni 1598 ), tema valitsusaega langes katoliku usu levitamine. Tema ajal jõuds Hispaania oma võimu tippu, hisp . Sõjaväge peetu Euroopa parimaks, riietus ja kombed said maailmamoeks. Välispoliitikas toetas vastureformatsiooni. Tema väed toetasid sõdades katoliiklasi. Tema surmaga algas kiire langus, saabus donquijotelik ajastu. Ulatuslik väljaränne Ameerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima kahandas rahvaarvu. Lisaks sunniti lahkuma 1609a 270 tuh moriskit - ristiusku astunud moslemit.
USUSÕJAD
Madalmaad olid majanduslikult üks kõige arenenumaid ja jõukamaid piirkondi Euroopas. 15.saj lõpul läksid need alad Habsburgide võimu alla ning jäid pärast Hispaania liini valitseda . Hispaaniale olid Madalmaad hindamatu tuluallikas : sealt laekuvatest maksudest kaeti suur osa riigi väljaminekutest. Pärast seda, kui Felipe II asus maha suruma reformatsiooni käigus levinud kalvinismi , algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Hispaanlastelt saadud pilkenime järgi nimetasid ülestõusnud end göösideks(kerjusteks). 1566 .a levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 tuh mehelise hisp sõjaväe hertsob Alba juhtimisel. Algas süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572.a hukati 8000 inimest. 60 tuh madalmaast pages repressioonide eest Saksamaale. Gööside ja Hisp vägede vahel puhkes tõeline sõda. 1576.a kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Hispaaniast sõltumatuks. 1571.a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. 17.saj algus Hollandi kuldajastu . Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elatustase. Hollandi laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaa ja Pr kokku. 17.saj keskpaigas oskasi pea kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembrandti loomeajaga.
Henry VII surmaga oüüti katoliiklust taaskehtestada. Pärast Edward VI valitsemist, tõusis troonile Mary Tudor (valitses 1553 -1558). Ta oli saanud katoliku kasvatuser ning abiellus Felipe II-ga. Katoliikluse naasemine, paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks ning protestantlikud piiskopid asendati katoliikliega. Umb 300 protestanti hukati -> Verine Mary. Pärast Mary surma oli järgmine troonipärija Elisabeth I(valitses 1558- 1603 ). Saanud võimule, taastas ta anglikaani kiriku, võideldes katoliiklaste kui ka kalvinistide (inglismaal nim neid puritaanideks) vastu. Puritaanid nõudsid täielikku usuvabadust ning kiriku vabastamist riigi alluvusest, sellega astusid nad kuningavõimu vastu. 1578.a rajas Walter Raleigh esimese Inglise koloonia Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare.
1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen katoliiklaste ja protestantide vahel Prantsusmaal lõi lõkkele pärast Itaalia sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562.a Prantsusmaal 30.a kestnud kodusõja ehk nn hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati 4 kindluslinna. Protestantide elu oli vastumeelt katoliiklastele, keda toetas ka kuninga õukond. Ööl vastu 23.aug 1572, pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud : kõik kättesaadud protestandid hukati. Kuningas Henri III osutus nõrgaks valitsejaks. Hugenottide eesotsas Navarra Henri, katoliiklaste juht aristokraad Henri Guise. Võtjana väljus Navarra Henri, kes kuulutati Henri IV nime all uueks kuningaks. 1593 .a astute uuesti katoliku usku ja nii hakati kuningat tunnustama . 1598.a andis kuningas Nantes ’I edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Protestantidel ja Hugenottidel lubati samuti tegutseda.
Usuvaenuste kulminatsiooniks Kolmekümneaastane sõda(1618-1648), tandriks kujunes Saksamaa. Katoliiklaste edu tõttu asusid protestante toetama Taani ning Rootsi. Samuti ka Prantsusmaa. 1637.a võimaldas alustada rahuläbirääkimisi. 1648.a kirjutati alla vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi.