VARAUUSAEG (0)

VARAUUSAEG
Euroopa  varauusaja  algul
 Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim
 Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 
1485. aastal
  Henry   Tudor  (valitses 1485-1509) pani aluse 
Inglismaa kuningavõimule
 Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud 
samuti juba XV saj. lõpuks
 Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi 
kuningas Francois I (valitses 1515- 1547 ), 
püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas
 Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poli tiliselt kil ustatuks
 Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva 
Püha Rooma riik
 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale
 Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I 
(valitses  1493 -1519), kes üritas küll keisrivõimu 
reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines 
alanud reformis
 Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim  suurriik
 XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis ri ki: 
Portugal , Kastiilia,  Aragon , Granada ja  Navarra
 Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse 
tänapäevane  Hispaania
 Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania 
ri gile kui kuningaks sai 1479 Fernando II 
Katoliiklane
 Türgi impeeriumist oli XVI saj  alguseks saanud 
võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas
 Poolale allusid Leedu, Valgevene ja suur osa 
Ukrainast
 Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all
 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel 
sai kuningaks Gustav I  Vasa
 Vene ri k kujunes kunagise Kiievi ri gi äärealal
 Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses 
asuvad tatari ri gid ja võttis endale keisri ti tli
 Itaalia jäi varauusajal samuti kil ustatuks
Henry Tudor
Francois I
Maximilian I
Fernando II Katoliiklane
Gustav I Vasa
Renessanss ja  humanism
 Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja 
humanismi  ideed üle kogu Euroopa
 Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis 
esile Firenze
 Francesco Petrarca ( 1304 -1374) oli pärast 
anti kaega esimene poeet, keda loomingu eest 
avalikult pärjati
  Lorenzo  Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia 
humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat 
kri tilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse
  Niccolo  Marchiavelli (1469-1527) on 
uusaegsele poli tfilosoofiale alusepanija
  Erasmus  Rotterdamist (1466- 1536 ) oli oma 
ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli 
tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas
  Thomas  More (1478-1535) Inglise  humanist , 
hariduselt  jurist , sai parlamendi liikmeks
 keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa 
on kerakujuline
 Mikolaj  Kopernik  (1473- 1543 ) jõudis 
järeldusele, et taevakehad ti rlevad ümber 
Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje
Suured  maadeavastused  ja nende 
tagajärjed
 Eurooplastele oli oluline leida  alternatiivne  meretee 
Indiasse  ja Kagu- Aasiasse
 Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee 
poolsaare elanikud, kellel olid pikaajalised 
meresõidukogemused
 Maadeavastuste esimene etapp oligi seotud Aafrika 
lääneranniku tundmaõppimisega
 Portugali  printsi   Henrique  Meresõitja ( 1394 -1460) 
eestvõtmisel asuti piki Aafrika läänerannikut 
purjetades otsima  mereteed  idamaadesse
 Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali 
meresõitja Bartolomeu  Diaz  esimese 
eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu
 1492. a 12. oktoobril jõudis Itaalia meresõitja 
Christoph  Kolumbus Ameerikasse kuigi arvati, 
et jõuti Indiasse 
 Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja 
Vasco da  Gama , kes jõudis 20. mail  1498 .a 
Indiasse
  Amerigo  Vespucci avastas esimesena, et C. 
Kolumbus oli jõudnud uuele mandrile ning tema 
järgi  saigi  uus  manner  nimeks Ameerika
 Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene 
ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de 
Magalhaes
 Maadeavastuse käigus õpiti tundma 
seninägematuid taimi ja loomi
 Ameerikast toodi Europasse:  kartul , tomat, mais ja 
tubakas,  koduloomadest  kalkun
 Maadeavastuse järel kasvas väärismetal ide 
sissevedu Euroopasse
 Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt 
kõrge
Francesco Petrarca
Lorenzo Valla
Niccoló Marchiavelli
Erasmus Rotterdamist
Thomas More
Henrique Meresõitja
Bartolomeu Diaz
Christoph Kolumbus
Vasco da Gama
Fernao de Magalhaes
Reformatsioon
 Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba 
keskaja lõpul
 Lääne-Euroopas tekkinud rahvusri kide 
valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu 
kontrolli alt
 Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega 
kristlastes patulunastuskirjade –  indulgentside  – 
müük
 Suurim  rahulolematus  katoliku kiriku vastu 
vallandus Saksamaal
 Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-
1546) oli pärit Saksamaalt
 Erfurdi ülikooli õppima asunud  Luther muutis meelt 
ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat
 31. oktoobril 1517 – Lutheri 95 teesi, mis hiljem 
trükituna kiiresti levisid
  1520 paavsti bulla – Luther  kirikuvande alla
 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks
 Ristimise ja armulaua sakramendist  piisab
 Vaimulike ilmaliku  võimu piiramine
Munkade-nunnade lahkumisõigus
Preestritele abiellumisõigus
Ordude-kloostrite  eitus
Pühakute kultuse vastu
Luther tõlkis Piibli saksa keelde
Talurahvasõja mahasurumine lõpetas 
reformatsiooni kui rahvaliikumise
Reformatsiooni levik ja 
vastureformatsioon
 Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis 
peagi toetust ka teistes Euroopa maades
 Šveitsis alustas usupuhastust  Ulrich   Zwingli
 Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut
 1534.a kuningas  kirikupeaks
 Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal 
välja  anglikaani  kirik
 Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku 
kirikuga  
 Missad inglise keeles
 Henry VIII oli kuus abikaasat
 Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus oma 
positsioonide eest
 Inkvisitsiooni kohtute akti vne tegevus
 Jesui tide ordu loomine – rajas Ignatius Loyola 
(1491- 1556 )
 Keelatud raamatute nimekirja koostamine ja 
nende põletamine
  Trento  kirikukogu –  tunnistas  paavsti 
ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele
  Gregorius  XIII (valitses 1572-1585) teostas 
1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse 
suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale 
Gregoriuse kalendrile
  Vastureformatsiooni  tugipunktiks sai Hispaania 
eesotsas  Felipe  II (valitses 1556- 1598 )
Martin Luther
Ulrich Zwingli
Henry VIII
Ignatius Loyola
Gregorius XIII
Felipe II
Ususõjad
Ususõdade põhjused: majanduslik, võitlus 
võõrvõimu vastu, katoliku kiriku üritas positsiooni 
säilitada
Madalmaade vabadusvõitlus: ülestõus Hispaania 
ülemvõimu vastu, 1566. a levis üle kogu maa 
ulatuslik pildirüüste
 1518 . a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik
Anglikaani kiriku võit Inglismaal
 Pärast Inglise reformatsiooni vallandanud 
kuninga Henry VIII surma, püüti katoli klust 
taaskehtestades
 Pärast Edward VI  lühiajalist valitsemist (1547-
1553) tõusis troonile Henry VIII tütar esimestest 
abielust
  Mary  Tudor (valitses 1553-1558) paavst 
tunnistati taas Inglise kirikupeaks
  Elisabeth  I (valitses 15558-1603) taastab 
anglikaani kiriku, võideldes nii katoli klaste kui ka 
kalvinistitega
 Otsiti võimalust Elisabeth I troonilt tõugata
 Ususõjad Prantsusmaal: sõda  katoliiklaste  ja 
protestantide vahel
 Hugenottide vaheline võitlus
 Pärtliöö – verised tapatalgud Pariisis
 Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui 
kunagi varem
 Kuningas Henri III (valitses 1574- 1589 ) osutus 
nõrgaks ja otsustusvõimetuks valitsejaks
 1598.a andis kuningas Nantes’i edikti, millega 
katoliku usk kuulutati valitsevaks  usuks  
Prantsusmaal
 Usuvaenuste kulminatsiooniks sai 
Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis 
puudutas suurt osa Euroopat
 Sõjatandriks kujunes peamiselt Saksamaa
 1648. aasta sügisel allakirjutatud Vestfaali rahu 
kinnitas Augsburgide usurahu põhimõtteid
 Vestfaali rahuga tunustati katoli kluse ja luterluse 
kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti
Edward VI
Mary Tudor
Henri III
Elisabeth I
Kasutatud al ikad
Inimene, ühiskond, kultuur II osa. M.Kõiv, 
M. Laur
Google images
Tänan vaatamast!

Document Outline

• VARAUUSAEG
• Euroopa varauusaja algul
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Renessanss ja humanism
• Slide 8
• Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Reformatsioon
• Slide 15
• Slide 16
• Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Ususõjad
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Kasutatud allikad
• Tänan vaatamast!