Pisikukandlus haigusnähud ei väljendu, kuid pisikukandja eritab mikroobe väliskeskkonda. Latentne ehk varjatud infektsioon mikroobid paljunevad vastavates kudedes peale organismi sattumist. Organism vastab sellele teatavate biokeemiliste muutustega. Segainfektsioon (-nakkus) mitme erineva tekitaja poolt põhjustatud. Ristnakkus organismis on ühe mikroobiliigi erinevad tüved korraga. Sekundaarne nakkus ühe nakkusehaiguse põdemise ajal saadakse teine lisaks Superinfektsioon ehk ülenakatumine põdemise ajal saadakse sama haigusetekitaja lisaks Reinfektsioon ehk taasnakkus pärast põdemist teistkordne nakatumine sama mikroobiga. Saab tekkida juhul, kui pole välja kujunenud immuunsust või see on kustunud. Retsidiiv ehk taastekkimine haiguse ägenemine paranemisperioodis organimsis säilinud tekitajate toimel. Komplikatsioon ehk tüsistus organismis leiduvate mikroobide toimel tekkiv haiguslik nähtus,
Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik
puudub!, jäsemete värin, suust eritub venivat sülge, pulsisagedus kuni 160 lööki minutis 12. Latentsete virooside patogenees (veiste herpesviroos) Esimene paljunemine toimub nakatunud koe epiteelirakkudes. Vireemia kaudu võib põhjustada aborti ja enteriiti. Algsest nakkuskohast võib siseneda närvidesse, kust liigub regionaalganglioni neuronisse, kus algab latentsusperiood. Latentsuse võib lõpetada stress, superinfektsioon, transport, kortikosteroidide ravi. Latentsuskohas sünteesitakse uus viirus ning see liigub tagasi perifeeriasse, kus on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke. VEISTE HERPESVIROOS VHV-1 Põhjustab: IRT, IPV Kolmiknärvis, sakraalnärvis püsib viirus aastaid Veneeriline haigus- suguteede kaudu saab Võib nakatada ka platsentat Paljuneb epiteelrakkudes Põhjustab: stress, transport, superinfektsioon, parasiidid, ravi kortikosteroididega 13
*Rohkem riske kõrvaltoimeteks. 72. Millal antibiootikume kombineeritakse? * AB ebaõige kasutamise korral nt ravikuur pole tehtud lõpuni ja bakterid muutusid AB suhtes resistentseks 73. Kuidas saab resistentsuse levikut piirata? * Piisav AB doos * Ravikuur lõpuni * Õige AB 74. Kuna tuleb kasutada AB profülaktiliselt? * Operatsiooni eel, ajal, pärast * kui on tekinud risk infektsiooniks (must haav) * GBS-profülaktika (B-hemolüütiline streptokokk) sünnituse ajal 75. Mis on superinfektsioon? (LISAKÜSIMUS) Tekib u 2% ab saajast. Tekitajaks seen (Candida).
´otste ja peremeesraku genoomse DNA 5´fosfaatide vahel Üksikahelalised alad sünteesitakse täis DNA reparatsiooniensüümide poolt HIV elutsükkel Lisaks CD4-le on HIV-il veel lisaretseptorid (koretseptorid) CCR5 ja CXCR4 CCR5 deletsiooniga alleeli homosügootses olekus kandvad indiviidid ei nakatu HIV-ga Eestis on 23% heterosügoote, kes kannavad inaktiivset CCR5 alleeli Superinfektsioon – kaks erinevat HI viirust nakatavad sama rakku → rekombinantsete viirustüvede teke HIV-ga nakatunute ravi Pärast nakatumist järgneb akuutne faas – palavik, peavalu, veres palju HIV partikleid Järgneb latentne periood (8-10 aastat) – viirus lokaliseerub lümfisüsteemi Lõppfaas – T helperrakkude arv on langenud > 75%, immuunsüsteem ei toimi enam Ravimeid HIV-ist vabanemiseks ei ole leitud Erinevad ravimid pärsivad viiruse
Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena. Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega. Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil. Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil. Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente. Tekitajate seisukohalt infektsioonide jaotus: Monoinfektsioon, Segainfektsioon, Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga, Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga, Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil. Mikroobide virulentsusfaktorid: (1) Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; (2) Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; (3) Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime (4) Antifagotsütootiline toime (5) Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus (6) Antibiootikumresistentsuse kujunemine.
Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 11. Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga.
Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus – mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon – organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 12 .Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus).
sööt joogivesi lüpsiseadmed viirusega kontamineerunud sperma Reaktivatsiooni põhjustab: Stress, trantsport, superinfektsioon, poegimine, ravi kortikosteroididega VEISTE HERPESVIIRUS - 2 Umbes 6% ulatuses sarnaneb BHV-1- le( infektsioosse rinotrahheiidi/pustuloosse vulvovaginiidi tekitaja) Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 59 päeva. Mammiliit MAREKI HAIGUS Viirus põhjustab kodulindudel: o Lümfomatoosi
Haigused. • Leetrid – tõsine febriilne haigus, inkubatsioon 7-13 päeva, siis CCC ja P (cough, coryza, conjunctivitis ja photophobia). 2 päeva pärast haiguse teket põses Kopliki laigud (või konjunktiivil, tupes), sellest 12-24 tunni pärast lööve, mis algab kõrvade alt ja levib üle keha 1-2 päevaga. Palavik kõrgeim lööbe tekkimise päeval. • Pneumoonia – tõsine leetrite komplikatsioon, 60% surmadest tema pärast. Bakteriaalne superinfektsioon sage. • Entsefaliit – kardetuim tüsistus. • Atüüpilised leetrid – intensiivsem lööve, võimalikud vesiiklid, petehhiad, purpura või urtikaaria (vana inaktiveeritud vaktsiini saanutel, kes on olnud eksponeeritud wild-type leetriviirusele. Diagnostika. Tavaliselt laborit ei kasutata, kliinik väga selge. Saab kasvatada primaarsetel rakukultuuridel. Proovid: hingamisteede sekreedid, uriin, veri, ajukude. Antigeen immuunfluorestsentsi või genoom RT-PCR-iga
Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente Tekitajate seisukohalt infektsioonde jaotus: · Monoinfektsioon · Segainfektsioon · Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga · Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga · Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal · Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil Infektsiooni tekitab patogeenne ja virulentne mikroob: 1. Patogeensus on mikroobi omadus kutsuda esile infektsiooni 2. Virulentsus mõõdab mikroobi patogeensust ja on konkreetse mikroobitüve omadus Mikroobide virulentsusfaktorid: 1. Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale 2. Kolonisatsioon e
genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort.
annaabi.ee 
