KARLI Gripp Palavik, valud, köha nohu, väsimus ja nõrkus, linnugripil ka hingamisraskused, kopsupõletik, silma sarvkesta põletik. Linnugripp ohustab eelkõige linde, ohtlikuks teeb immuunsuse puudumine selle haiguse vastu. Levik eesits 219 haigestumist. Gripp levb süljepiiskadega. Ravi kasutatakse aineid mis takistavad viiruse väljumkist rakust, neid tuleb ravima hakata 48 tundi pärast nakatumist. JAKS Marutõbi(Raabies) Nakatumine haige looma süljega kokkupuude, haavad kriimud , inimeselt inimesele praktiliselt ei levi, haiguse etapid 1. Melanhoolne periood, valud ja hammustuskohakurbustunne. 2 Erutusstaadium peavalu, palavik, sülje ja janu suurenemine, neelamishäired ja valud. 3 etapp paralüütiline saadium jäsemete halvatused, surm 4....8 päev pärast, hingamishalvatuse tõttu ja selge teadvuse juures. Levik eestis 2500-4400 inimest aastas nendest kuni 48% vaktsineeritakse. Vaktsiin hoiab
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele)
Kuna AIDSil pole omaseid sümptomeid ei teagi paljud inimesed, et nad on viirusekandjad.(AIDS) HIV levib vere kaudu, sugulisel teel, nakatunud emalt lootele, rinnapiimaga, doonorivere ja elunditransplataatidega. (AIDS) AIDSi vastu ravimit veel pole, kuid HIV-nakkuse ravimiseks kasutatakse antiretroviiruse- ravimeid, mis väldivad suure tõenäosusega haiguse progresseerumist AIDSi staadiumini. (AIDS) 7 4.4. MARUTÕBI Marutõbi ehk raabies on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev nakkushaigus, mis esineb inimestel harva, ning selle tekitajaks on Rhabdovirus. Marutõve tagajärjeks on peaaegu alati surm. Marutõve peiteaeg varieerub nädalast aastani, keskmiselt aga 1-3 kuud. (Marutõbi, Marutaud) Marutõve sümptomiteks algfaasis on iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Mõnedel esineb haava kohas valu, põletik, kihelev tunne. Haiguse õitsemisperioodis tekivad hingamishäired
Haigus vältab 3-7 päeva – kas paraneb või hukkub. Haigus võib olla tugevatel koertel asümptomaatiline (veidi uimane, isutu, 1-2 päeva), kuid on levitajad. Jaotub – lühiajaline „minutiviirus“ kõhulahtisus ja raskekujuline haigus (kutsikatel) Levib otsesel kontaktil (ninad vastamisi), fekaaloraalselt. Koer eritab paar päeva enne kliinilisi tunnuseid roojaga viirust ja pärast tervenemist 3 nädalat. 7. Marutaud – marutõbi – raabies Haigustekitaja on marutõve viirus (sugukond Rhabdoviridae, perekond Lyssavirus). Kuulikujuline. Eristatakse metsamarutaud ja asulamarutaud. Tänava – looduslik marutaud – esinevad Negri kehakesed. Pikk inkubatsiooniperiood (20-60 päeva). Fix – Pasteur nakatas küülikuid ajju, pärast tekkisid marutaudi nähud. Nakatas loomi nii kaua kuni enam loomad ei haigestunud nö fikseerus. Ei teki Negri kehakesed, lühike inkubatsiooniperiood.
Lipiidse ümbrisega Üheahelaline RNA MARUTAUD Marutaudiviirus sisaldab S- ja V- Põhjustaja: Rhabdoviridae antigeeni: Lyssavirus Marutaud S- antigeen on ühine kõigile lüssaviirustele ja põhjustab · Marutaud (hüdrofoobia) on vanimkomplementisiduvate ja Raabies on kirjeldatud viirushaigus. levinud enzootiatena kogu maalimas väljaarvatud Austraalias ja Antarktikas ning Inglismaal, Iirimaal ja Jaapanis Nakkuse looduslikud reservuaarid: Kährikud, rebased, hundid, koerad, kassid, paljud nahkhiirte liigid · Viirus levib süljega · NB! Viirus ei levi nakatunud looma uriini, rooja ja vere kaudu · Eristatakse metsa- ja asulamarutaudi
annaabi.ee 
