rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed
Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks. Seda energiat kasutavadki taimed ise elutegevuseks. 5. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Näiteks jäseme eemaletõmbamine torkamisel, hingeldamine hapnikuvaeguses. Taimedele omased liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis).
probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- probleemide lahendamise tee Teaduslik probleem- ksimus, millele vastus hetkel puudub Teooria- faktide ja seadusprasuste ldistus Elule iseloomulikud tunnused: 1.Bioloogiline mitmekesisus-geneetiline,liigiline, kossteemide 2.Krge integreeritus e seostatus(nt rakk)-struktuuri element hulkraksete organismis, iseseisev 3.Reageerimine vliskeskkonnale- TAKSIS ainuraksete reageerimine vliskeskkonna ritajale TROPISM-taimede aeglane reageerimine PAISTID-taimede kiire reageerimine 4.Kasv ja areng- KASV- org mtmete ja raku struktuuride arvu prdumatu suurenemine ARENG- morfafsioloogiliste muutuste rida, millega kaasneb uus bioloogiline kvaliteet 5.PALJUNEMISVIMELINE- endataoliste jrglaste taas toomine liigi silitamise huvides 6.Kohanemine ja kohastumine 7.MONTEERUMINE- muutuste teke nii prilikkusssteemis ja vljaspool seda 8.Ainevahetus
puhul eraldumisega vanemorganismist. Areng on kas otsene või moondega (konn). Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõppeb alati surmaga. Massi ja mõõtmete suurenemine tehes rakke juurde/rakkude suurenemine. Reageerimine ärritusele hulkraksed tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi närvisüsteemi ja organitega. Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis oma kuju muutes saadavad infot raku sisse. Taimedele on omane tropism e liikumine ärrituse suunas. Keemiline koostis biomolekulid (organism teeb ise) saariid, lipiid, valk, NH Evolutsioneerimine arenemine ajas 2. Probleemi lahendamine teaduslikul meetodil Probleemiasetus tugineb teadusharu seisukohtadelel. Taustinfo otsimine kirjandusest, internetist. Hüpoteesi püstitamine st oletatav vastus probleemile. Hüpoteesi kontroll, faktide otsimine (vaatlused, katsed, küsitlused), katse puhul kaks rühma: konrollgrupp ja katsegrupp
vanematega. käigus uusi tunnuseid. Stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH), keha temperatuuri alusel jagatakse: Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele ·Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; ·Üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid, · Taimedele on omane tropism ehk liikumine ärrituse suunas või sellest eemale. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Elu iseloomustavad omadused on: Rakuline ehitus. Keerukas organiseerituse tase. Aine- ja energiavahetus. Stabiilne sisekeskkond. Paljunemisvõime. Kasvamine ja areng. Reageerimine ärritustele. Kasutatud materjalid: http://www.zone.ee/bioabi/elu.html
40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45.biotehnoloogia- elusorganismide abil inimesele vajalike ainete tootmine 46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50.fotosüntees- protsess rohelistes taimedes ja vetikates, CO2 ja H2O toodetakse glükoosi, vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56
seemnete idanemine(punane valgus soodustab) päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. Varju vältimise reaktsioon, õhulõhede avanemine, fototropism, de-etiolatsiooni teatud reaktsioonid. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Flaviin (cry1) või deazaflaviin (cry2) Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropism - kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumine ehk liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Auksiine sünteesitakse paljudes erinevates kohtades, kuna nad on taime funktsioneerimisel obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa.
58. spoor eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon vee aurumine taimedest 65. tropism taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor taimekudede siserõhk 69. vegetatiivne paljunemine uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill) 70. õisik taimevartel olevate õite kogum 71. õistaimed fotosünteesivate taimede hõimkond(õis ja sellest arenev vili) 72
Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad). Kõik organismid kasvavad. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Ainuraksed reageerivad välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel. Ainuraksete suunatud liikumist ärritajate suhtes nimetatakse taksiseks. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Taimedele omase liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis). Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga. Liigid, kes ei suuda oma elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja. Joonis 1. Organismide eluavaldused 1.2 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on elusale omased tunnused. 1.3 ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA
Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga. Liikumine rakkude liikumist piiravad rakukestad. Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse omadustele nimetatakse taksiseks. Taim saab liigutada üksikuid organeid kasvuliikumise abil, osmootse jm liikumise abil. Need liikumised jagatakse: 1. tropism liikumise sõltumine välisärritaja suunast (lehed pöörduvad valguse poole) 2. nastia liikumine välisärritaja suunast sõltumatu (vesiroos avab õied kellajaliselt 10-17) 3. autonoomne välisärritajast sõltumatu liikumine (varre väändumine - luuderohi ) Meeleelundid eristavad suunda raskusväljas juure- ja varretippudega (kasv üles või alla, horisontaalselt). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed)
Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline arenemine kahepaiksed , kalad, putukad 1 Reageerimine ärritustele *Välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel (Amööb) *Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel hulkraksed loomorganismid Liikumine *Taimedele omane liikumine / nastia ärritaja suunas sõltumatu, liikumine ööpäevarütmis (päevalill) *Tropism- ärritaja suunas sõltuv kasvamine valguse poole Kohastumine kohanemine elukeskkonnaga Eluslooduse süstemaatika *Takson süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia
valentsuse Antikeha paratoop – antigeeni epitoobi vastandiks on antikeha paratoop – so antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks ehk kinnitumiseks/kleepumiseks. Mikroob võib koloniseerida kas kindlaid peremeesorganisme (inimesed, kalad, loomad) või sama peremehe erinevaid kudesid Seerumtundlikkus – komplemendi kaskaadi lõpuosas moodustub membraani ründekompleks (membrane attack complex – MAC), mis suudab kinnituda erinevate rakkude membraanile. Mikroobide tundlikkust MAC-ile nim seerumtundlikkuseks.
Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed. Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor. Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli
idanemine, päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg. 46. Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. De-etiolatsioon, fotoperiodism, tsirkadiaansed rütmid ehk ööpäevased rütmid, õitsemine. 47. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Kromofooriks flaviin ja pteriin. 48. Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi, st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Positiivne tropism kasv toimub ärritaja poole, nt kasvamine valguse poole. Negatiivne tropism kasv toimub ärritajast eemale. Erinevad tropisimi liigid: a) Fototropism reageerimine valgusele. b) Heliotropism reageerimine päikesele.
§ Reproduktiivses eas sisaldab tupp östrogeenide tulemusena glükogeeni, seda lagundavd laktobatsillid piimhappeks. Piimhape takistab paljude teiste bakte-rite, v.a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist. Seedekulgla mikrobioota § Varieerub vertikaalselt ja horisontaalselt. § Horisontaalne erinevus - mõned liigid seostuvad limaskestaga (tropism), teised rohkem valendikus. § Gram-positiivsed (laktobatsillid, streptokokid) seostuvad limaskestale polüsahhariidse kihnu ja rakuseinas oleva teihhoiinhappe abil. Gramnegatiivsed bakterid seostuvad peamiselt fimbriatega. § Ülemises osas vaid süljega ja toiduga neelatud mikroobid. Magu happeline, seal mikroobe harva, peamiselt laktobatsillid. Peensoole ülemine osa suhteliselt vähe, valdavalt Gram- positiivne (Lactobacillus, Streptococcus faecalis jt.). Hulk 105-107 bakterit/ml.
Haiguse kroonilise kulu korral on kasvikutel avastatud viirust orofarüngeaalpiirkonnast kuni 251 päeva pärast nakatumist ja põrsaste verest 210 päeva parast nakatumist, kes on nakatunud in utero. · SRRS põdenud võõrutatud põrsad ja kesikud eritavad viirust 4-5 nädalat · Vanemad sead, sh. suguloomad 2 nädalat · Välitingimustes nakatunud loomad levitavad viirust kuni 90 päeva · Inkubatsiooniperiood kuni seitse päeva · SRRS viirusel on tropism makrofaagidega, samuti kujuneb rakuline immuunvastus ja limaskestade kahjustus. Viirus paljuneb haiguse akuutses faasis peamiselt makrofaagides ja kopsus, viirus persisteerub tonsillides ja kopsu makrofaagides. · SRRS viiruse antigeeni on leitud erinevate kudede makrofaagides, sh. lihaskoes. Tiined emised Lakteerivad emised · 1-2 nädalat vältav isutus · Isutus kogu laktatsiooni
kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
glükoproteiinidega samas kohas. Kahe genoomikoopia ja tRNA assotsieerumine promob pungumist. Pärast rakust lahkumist lõigustab viiruse proteaas gag ja gagpoli, et teha RT ja moodustada virioni südamik. See proteaas on ka rünnatav. Viirused mõmm :) 05/06 HIV Patogenees. Peamine determinant patogeneesis ja haiguses on viiruse tropism CD4 ekspresseerivatele Trakkudele ja makrofaagidele. Vaginaalne ja anaalne vahekord: HIV1 infitseerib/kinnitub Langerhansi ja dendriitrakkudele (DC_SIGN) epiteelis, need liiguvad lümfisõlme. Anaalvahekord võib olla kõrgema riskiga, kuna T–rakke, millel on rohkelt koretseptoreid, eraldab jämesooles viirusest vaid üks rakukiht. Makrofaagse rea rakud ekspresseerivad nii CCR5 kui CXCR4 kemokiiniretseptoreid, neid infitseerivad M– ja T–troopne HIV
kuid samas ei pruugi see, sõltuvalt sellega seotud mehhanismide natuurist, veel haiguse tekkeni viia. Erinevatel väljakutsetel reageerivad erinevad inimesed neile oma südamerütmi ja vererõhu poolest erinevalt. Seega on psühhofüsioloogilistel reageeringutel (teisisõnu kardiovaskulaarsetel) igal organismil oma individuaalsed erinevused. Emotsionaalse väljenduse pärssimine võib olla korrelatiivne ja see võib olla kehva tervise põhjuseks. Tropism: otsides ohtlikke (haiglasi) situatsioone Veel üks huvitav seos isiksuse ja haiguse vahel hõlmab ohtlike situatsioonide otsimist. Teatud kindlad inimesi tõmbavad teatud kindlad situatsioonid, mis kujutavad endist ohtu tervisele. Näiteks võivad impulsiivsed ja psüühiliselt ebastabiilsed võivad tõenäolisemalt sattuda situatsioonidesse, mis soodustavad suitsetamist, vägivalda, narkootikumide tarbimist jms. Selline käitumismall võib kahjustada tervist. Taolisi jõude, mille poole
tasemel ka HIV spetsiifilise CTL. Viiruse tase plasma on headel juhtudel (ravimid) kergelt kõikuv ja madal, kuid võib olla ka kõrgemal tasemel. Pre-AIDS-i periood, sümptomaatiline faas, 2-3 aastat. Viiruse tase hakkab tõusma, antikehade ja CTL tase langema. AIDS, 0-1 aastat, viiruse tase tõuseb, muu langeb, surm. I faasis langeb CD4+ tase järsult, seejärel tõuseb veidi, kuni langeb aeglaselt nullini – surm. HIV variandid – tropism kemokiini retseptori järgi Makrofaagi-troopne viirus iseloomulik varajasele nakatumisele limaskestade kaudu infitseerib aktiivseid T rakke (sh mälurakke), dendriidirakke, makrofaage koretseptoriks on CCR5 Lümfotsüüdi-troopne viirus vajab kinnitumiseks kõrget CD4 tihedust infitseerib naiivseid T rakke koretseptoriks on CXCR4 Geneetiline defekt CCR5 kemokiini retseptoris võib tuua kaasa resistentsuse HIV infektsioonile
annaabi.ee 
