ORGANISMIDE ARENG 1. Mitoos Eriline paljunemisviis, mida kasutavad päristuumsed organismid uute rakkude tekkeks · Vaja: *Taastada vanu, vigaseid ja hävinuid rakke *Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon
Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest. Kromosoomide arv ja DNA molekulide arv valdavalt võrdne. Kõikides rakkudes millel on rakutuumad on kromosoomid. Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi. See on liigispetsiifiline. Äädikakärbsel 4 kromosoomi. Vere punalibledel puudub rakutuum. Sugurakkudes on aga 23 kromosoomi. Seega laps saab viljastumisel kui sugurakkude tuumad ühinevad saadakse kokku 23+23 kromosoomi. Enne keharakku pooldumist peavad DNA ahelad kahekordistuma. DNA molekuli kahekordistumisel keerduvad ahelad kõigepealt lahti ja kumagi ahelale sünteesitakse uus paariline. Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist.
Säilitavad jagunemisvõimet, võivad diferentseeruda muude org. rakudes. Ravitakse haiguseid Kloonimine : · Reproduktiivne saadakse terviklik organism · Tereaupiline eesmärg luua tüverakke, neid saadakse in vitro meetodil ja neid kas. Ravimiseks · Embrüosiirdamine võetakse ühelt org. munarakk , viljastatakse in vitro, seejärel jagatakse osadeks ning siirdatakse teistesse org. · Tuum keharakku tuuma viimisel munarakku on saadud uus org. udararakk + munarakk liidetakse elektriimpulsiga , rakk jaguneb embrüoks ning tekkib 3 organism. Nt Lammas Dolly 1997 a. 2003, Sotimaal, haigestus ja suri Surrogaatema emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arendatud järglase Superevolutsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsunud polüovulatsioon imetajatel
Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkoholi teekond organismis Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga. Mis toimub ajus? Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku ehk neuronit. Mõtlemine, tundmine ja sooritused on neuronite vahel toimuvate elektriliste ja
tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus. Näiteks Suurbritannias vajab ekspertide hinnangul iga 17. inimene päeva möödasaatmiseks alkoholi. Sellisel sõltuvusel on oluline mõju ka alkoholi tarbija perekonnale, sõpradele ja partneritele. Alkoholi teekond organismis Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga. Alkoholist kahjustunud maks normaalne maks rasvunud maks tsirroosis maks Mis toimub sinu ajus? Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku ehk neuronit. Mõtlemine, tundmine ja
*Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes *Muutused suuaparaadi ehituses *Rikkalik maksaensüümide kompleks, mis võimaldab lagundada mürkaineid (toksiine, alkaloide, eeterlikke õlisid) Looduslik valik Et looduslik valik toimiks, on vaja populatsioonis muutlikkust. Geneetiline mitmekesisus tagab kohastumise kliima ja evolutsiooni teguritega. Looduslik valik on isendite ellujäämise ja paljunemise edukus, mis tagab populatsiooni kindlasuunalise kohastumise.
Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula. Ühemunaraku kaksikud on kloonid. Kui moorula lammutada rakkudeks, hakkab see arenema uuesti. Seda kasuatatkse tõuaretuses. Nii saab ühest moorulast tekitada väga palju uusi embrüoid. Iga embrüo on teisega identne. Lammas Dolly. Oli vaja tõestada, et saab kloonida ükskõik millisest keharakust. On vaja munarakku (n kromosoomi) ja ükskõik millist keharakku (2n kromosoomi). Munaraku tuumast eemaldatakse n kromosoomi ja asemele pannakse keharakust võetud 2n kromosoomi. Nüüd on diploidne munarakk, millele antakse signaal jagunemiseks. Munarakust areneb organism, mis on identne selle organismiga, kellelt võeti kromosoomid. Õp: Mozarti kloonimisel võiksime saada hea pagari või hea traktoristi. Terapeutiline kloonimine tähendab tüvirakkudest kindla organi loomist nn ,,varuosadeks". Vaata joonis 1.23. leheküljelt 33.
depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt. Alkohooliga kaovad tavliselt ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. Organismil kulub ühe alkoholiühiku töötlemiseks umbes tund aega. See oleneb kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust. Alkohooli teekond organismis: Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga. Mis toimub sinu ajus? Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku. Serotoniin mõjutab meeleolu, endorfiinid valu tajumist. Selleks, et normaalselt funktsioneerida, peab aju säilitama neurotransmitterite tavapärase tasakaalu
munakollases. Koobalamiin sünteesitakse ka soolestikus, kuid eritub uriiniga, nii et organism ei saa seda kasutada. 2.3. Vitamiin C Vitamiin C (askorbiinhape) on üks kõige kuulsamaid ja kõige sagedamini apteegis ostetud vitamiin. See suurendab immuunsust ja kiirendab haavade paranemist. Keha sees ei sünteesita. C- vitamiin imendub maos, kus see läbib dehüdrogeenimise, ja seejärel viiakse verdega igasse keharakku. See eritub neerude kaudu. C-vitamiin osaleb oksüdeerumis-taastavates protsessides lüsiini ja proliini aminohapete hüdrolüüsil ja on kollageenide biosünteesi protsessi oluline komponent. C-vitamiini leitakse peamiselt köögiviljades ja puuviljades, eriti magusates paprikates, tomatites, kartulites, lillkapsas, spinatis, hapukapsas, petersell, sidrunid, greibid, kiivid ja banaanid. Väiksemates kogustes esineb see piimas ja maksas. On ebastabiilne kõrge temperatuuriga:
Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev. Alkohol on vees lahustuv aine, seega joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. Alkohol on seni kaua kehas kuni lõhustub maksas ja väljub organismist kas higi, uriini või hingeõhu kaudu. Maks peab suuremate alkoholikoguste kahjutuks tegemiseks intensiivsemalt töötama. See tähendab maksarakkudele suuremat kahjustavat toimet. Inimestel, kelle maks on alkoholist juba kahjustada saanud, võib tolerants väheneda
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku
Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. · Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev. Alkoholi teekond organismis · Alkohol on vees lahustuv. See tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde ning siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes peaaegu hetkega ka ajju. · Ligikaudu 80% alkoholist imendubki soolestikust ja see võib toimuda väga kiiresti: vaid mõned minutid pärast tarvitamist. · Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustub maksas ja väljub hingeõhu, uriini ja higiga. Mis toimub sinu ajus? · Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Vastusena närviimpulsside ülekande aeglustumisele hakkab aju tootma suuremas koguses närviimpulsse
endoplasmaatiline retiikulum. o Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. o Karüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja morfoloogia (suurus, kuju) iseloomulik: rakule / koele / indiviidile / liigile Inimene Umbes 20 000 struktuurgeeni o Autol sama palju erinevaid detaile Umbes 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) o Keskmiselt 70 kg Umbes 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) o Keskmiselt 1.5 kg o Naha cm2 ca 106 bakterirakku Umbes 7-8% kehakaalust veri Vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55% Inimene Homo sapiens: 2n = 46, 22 paari autosoome + X ja Y, sugu = Y kromosoom Ristpärandumine o Pojad saavad alati oma ainsa X-kromosoomi emalt o Pojad saavad alati oma ainsa Y-kromosoomi isalt
kombinatsioon (korrutis). NT- (1/4AA + 2/4Aa + 1/4aa) x (1/4BB +2/4Bb +1/4bb) Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosuis, et nad ristsiirdel ümberkombineeruvad. Looma raku ehituslik omapära Looma rakul puuduvad: raku kest, plastiidid, väiksemad vakuooli. Näevad väga erisugused välja- spetsialiseerunud. 210 erinevat keharakku näiteks inimesel. Heterotroofid Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofsete bakterite ja loomade põhilised erinevused. Bakter oma rõngaskromosoomiga saab ainult ühte asja(seedida) teha korraga. Looma rakk on multifunktsionaalne. Võib korraga lagundada mitut asja või sünteesida mitut valku. Vist nii- loomarakk toitub raku siseselt(amööb) bakteri rakk raku väliselt.
soojust. Kui suur (ja mis märgiga?) oli sellega kaasnev veeklaasi massi muutus? Kas seda on võimalik mõõta? Ei ole võimalik mõõta, sest praegune suhteline mõõtmistäpsus on 10-10 dm=0,6·10-11 E=mc2 LASER-mis see on? MATEMAATIKA Hiina tähestikus on 10000=104 hieroglüüfi. Mitmekohalist kahendarvu tuleks nende kodeerimiseks kasutada? Ligikaudu 13 kohalist kahendarvu. Mitu pooldumist on alates munaraku viljastamisest toimunud, arvestades, et inimesel on ~1014 keharakku? Ligikaudu 47 pooldumist Laskerajal on 5 võrdväärset laskurit. Igaüks neist tabab märki 70% tõenäosusega. Milline on tõenäosus, et vähemalt üks neist tabab märki jubaesimese lasuga? Aga tõenäosus, et keegi ei taba märki? Miks ei saa mittesiledat f-i diferenseerida? Mitu mõõdet on punktil? 1 punkt 2 punkti määravad, mille 3 punkti määravad, mille 4 punkti määravad, mille Vektori pikkus ehk moodul leitakse avaldisest: Kuidas siis, kui vektor on kolmemõõtmelises ruumis
IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG. * rakuline – tsütotoksilised T lümfotsüüdid (retseptor CD8). Viirus siseneb keharakku, viirusvalkude süntees, viirusvalgud jupitatakse, viiakse MHC I raku pinnale – tekkinud kompleksi tunneb ära tsütotoksiline T rakk. MHC I on olemas kõikide rakkude pinnal. MHC II on olemas fagotsüteerivatel rakkudel, MHC II antigeeni kompleks viiakse raku pinnale, tunneb ära helper T rakk. Helper T aktiveerib B lümfotsüüdid.B lümfotsüüdid hakkavad paljunema ja antikehi tootma. 4. Viirus-organism interaktsioonid Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid
bakteri M. mycoides. 16. Inimese evolutsioon: ränne ja rassid Tänapäevased neli inimpopulatsiooni e. -rassi evolutsioneerusid ühistest eellastest, kes olid heleda nahavärvusega. Evolutsioon: bakterid, arhed, eukarüoodid (seened, taimed, loomad sh inimene). Aafrikast-välja-hüpotees (vt 1PPT, 47slaid) 17. Inimese koostis: vesi, veri, geenid, rakud, bakterid Inimene: 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke. 20 000 struktuurgeeni, 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) (keskmiselt 70 kg), 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) (keskmiselt 1,5 kg), 7- 8% kehakaalust veri, vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55% 18. Inimese genoom, struktuurgeenid Genoom- täiskomplekt (n) kromosoome (ja seega geene), mis pärandub terviküksusena ühelt vanemalt. Inimese somaatiliste rakkude (keharakkude) tuumades on tavaliselt 46 kromosoomi — 44 paarilist kromosoomi (autosoomi) ning kaks sugukromosoomi (gonosoomi)
annaabi.ee 
