pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued
Teater taandus, kuid esiplaanile kerkis luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Luulelt oodati peent ja elegantset stiili, mitte sügavat sisu. Kirjutati näiteks karjustest, loodusest, lilledest ja liblikatest. Põhjus võis olla selles, et kreeklased, kes olid talunud aastaid sõdu ning elanud sünges maailmas, leidsid luule, mille kaudu väljendada oma ilusaid tundeid ja lihtsaid maailmaasju. Mis juhtus aga kunstis? Kunstnikke hakkas hellenismiperioodil üha rohkem huvitama inimisiksus, tema välimus ja tunded. See võis olla põhjus, miks hakati üha rohkem kujutama naisekeha. Leian, et kreeklased mõistsid, et alasti meheideaali kõrval on ka õrn naine, kellel on samuti omad nüansid. Muutused toimusid ka religioonis. Vahemere-äärsetel aladel hakati austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine
sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu. Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli. Seal on asumaad Portugalil ja Hispaanial. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire. Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kiriku mõju ei olnud nii suur inimestele kui varem. Hakkas kujunema arusaam et inimisiksus on ka iseseisvalt väärtuslik ja suudab palju. G.Galilei leiutas eelmisest parema teleskoobi. Ta kinnitas , et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. I. Newton leidis seletusejõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna. C von Linne jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused.
ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". · Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). · Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide
saj eKr, kus kunstnik on kujutanud sportlast kõige pingelisemal hetkel. Kujur Polykleitos töötas välja täiusliku inimese proportsioonid. Klassikalise ajastu kõige kuulsam kujur oli Pheidias, kelle valmistatud on istuva Zeusi kuju Olümpias. See kuju oli üks maailmaimedest. Zeusi kuju oli 12 meetrit kõrge ja valmistatud puust, kuju juuste ja riiete osa oli kaetud kuldplaatidega ja paljastatud kehaosi kattis elevandiluu. Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle,
Kui vastus mõnele sõnale viibib, annab see tunnistust, et öeldud sõna on seotud katseisiku mõne kompleksiga. Õnneks on nii, et kui inimene saab ise teadlikuks oma kompleksidest, siis ainuüksi juba sellest nende komplekside jõud ka suurel määral raugeb. Nõnda siis püüavadki psühhoanalüütikud aidata inimestel oma kompleksidest teadlikuks saada. Selleks paluvad nad klientidel meenutada meeldejäänumaid unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Freudi järgi kujuneb inimisiksus üsna täielikult välja juba 3-5 eluaastaks, hiljem on raske midagi muuta. Seega on siis eriline tähtsus lapsepõlve-elamustel. Palju sõltub näiteks niisugusest proosalisest asjast nagu potil käima harjutamine. Kui ema teeb seda liiga rangelt ja liiga varakult, kasvab ta lapsest pedantne inimene, kuid ka vastupidine äärmus pole kiita - sel juhul saab lapsest hiljem küll ehk loov ja spontaanne isiksus, kuid võib ka juhtuda, et lohakas ja distsiplineerimatu lagastaja
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks
Inimõigused aitavad mõtestada lahti seaduseid vabaduse ja õiguse vahel. Kui on olemas millegi suhtes mingid õigused, siis peab olema ka vabadus neid õigusi rakendada. Kui vabadus puudub, siis õigused mõttetud. Peab olema keskkond olemas, kus vabadusi rakendada. Õiglus võrdväärsete võrdväärne kohtlemine. Peame ka kõiki õigusi võrdväärselt kaitsma, hoidma, austama. Inimõigused annavad aluse konkreetsele õigustele: naised võrdväärsed meestega olla inimisiksus. Inimõigused on erinevad arusaamad kultuurilisest relativismist (kultuuriti hea ja halb erinev). Tänapäeval olulisemaks valdkonnaks on elu küsimus kellel ja mis tingimustel on õigus elule? Mis on väärtuslik elu? Läänedemokraatias põhiküsimus. Puudutab kahte suurt teemat: eutanaasia ja abort. Mis hetkest on inimene inimisiksus? Kas pärast sündimist v varem v hiljem? Kas eutanaasia lahendab seda, mida inimene tahab, et see lahendaks?
aga see toob kaasa uusi teadmisi, aga ka valeteadmisi. Üks kanal on kahtlemata rahvaluule. 19. sajandi künnisel algab Euroopas küllaltki ulatuslik rahvaluule liikumine. Tohutu folkloorimaterjal, mis koguti kokku - nt Goethe, Bretagne?. Romantismi on peetud üheks keerukamaks suunaks, mida käsitleda. Kõikide nende huvivaldkondade aluseks oli eemaldumine igapäevasest. Ühasõnaga sellest samast keskklassist e filistrist. Romantismi jaoks on äärmiselt tähtis inimisiksus, ennekõike inimene ise, romantiku enese mina. Ja selle isiksuse vabadust ja kordumatust rõhutatakse, romantism on äärmiselt SUBJEKTIIVNE suund. Inimese isiksus on kordumatu, võimalikult vaba. Romantik näeb isikut võimalikult vabana. Teisalt jälle romantikud uskusid sisemisse eetikasse - eetika on inimese sees ja see määratleb ka tema käitumist. Kahetsus on romantilise kangelase puhul määratu. Väga palju määratlatematust - kasutatakse väga palju teksti, mille
marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,,Odakandja" skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur. Klassikalise ajastu kuulsaim kujur oli Pheidas, kes kujundas suure osa Ateena akropolist, lisaks maailmaime Zeusi kuju Olümpias. Hellenismiajal hakkas kunstnikke enam huvitama inimisiksus, tema individuaalne välimus ja tunded. Portreelahendused muutusid veenvamaks, valitsejaid idealiseeriti. Kujurite meisterlikkus kasvas, modelleerin muutus tundelisemaks, figuurid saledamaks, jõu asemel rõhutati graatsiat ja ilu. Esmakordselt oli alasti ka naine. Tuntud on Praxitelese Aphrodite ja Aphrodite (aka Venus) kuju melose saarelt. Maalikunst Hävinud seina- ja tahvelmaalide kõrgest tasemest räägivad kirjalikud allikad ja roomlaste koopiad.
mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda. Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt 1989 Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Tähendust tekitava üksuse invariantne mudel eeldab kõigepealt: * teatud piiritletust * sisendi/väljundi olemasolu * immanentset struktuuri Semiootiline monaad nii kultuur tervikuna kui iga temasse suletud küllalt keerukas tekst, k.a üksik inimisiksus kui tekst; tähendust tekitava üksuse invariantne mudel 1) eksistents ei ole mitte materiaalne, vaid semiootilis-informatiivne, tekst ei hävi ,,tarbimise" käigus 2) võime siseneda omaenda sisendisse ja iseend transformeerida loomupärane võime enesekirjelduseks (eneserefleksiooniks) ja iseenese tõlkimiseks metatasandile 3)Vähim võimalik ehitus hõlmab binaarset süsteemi, mis koosneb (vähemalt) kahest semiootilisest
annaabi.ee 
