Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Tromboon on isegi madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Kulissi eri asendeid nimetatakse positsioonideks. Tromboonil on seitse positsiooni, millega saavutatakse põhitooni madaldumist kolme tooni ulatuses. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. 19.sajandil anti tromboonidele ka ventiilid. Ventiilide avamise ja sulgemisega saab õhusammast lühendada-pikendada. Tänapäeval kasutatakse aga rohkem siiski ainult kulissiga tromboone, Tänapäevane tromboon kujunes välja 15
Kreeka teater Teatrietendusdraama (kreeka keeles draama "tegevus" Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalseks selleks rajatud hobusekaarekujulises teatris Teater kreeka keeles theatron "vaatamise koht" Teatri keskmes paiknes ringi- või poolkaarekujuline näiteplats- orkestra Orkestra taga puust lavakonstruktsioon- skenee Skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet Koor ja näitlejad esinesid orkestral ·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme ·Näitlejad võisid mõjule pääseda vaid tugeva
reguleerida kahte moodi: tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone, millel saab õhusammast lühendada või pikendada ventiilide avamise või sulgemisega, kuid tänapäeval kasutatakse rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline liuglev tõmmiktoru e. kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Trombooni huulik on trombooni küljest eraldatav ning seda saab vastavalt mängija vajadustele vahetada. Huulikud erinevad üksteisest kuju, materjali, pikkuse, läbimõõdu, sügavuse ja disaini poolest. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi
Hiljem lisandus teine ja seejärel kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalises perioodis etenduses keskse osa. Päevasel ajal toimusid etendused vabas õhus, spetsiaalses hobuseraua kujulise põhiplaaniga teatris. Teatri kesmes paiknes ringi-või poolringikujuline näiteplats- orkestra ja selle taga puust lavakontsruksioon skeene. Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skeene täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, tähtis osa kuulus ka muusikale. Näitlejatena ja kooriliikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli, et aga näomask takistas erinevate näomiimikate tegemise, võisid näitlejad mõjule pääseda tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati ka võtteid, näiteks leiutati kraana taoline
Hiljem lisandus teine ja seejärel kolmaski näitleja,kuid koor säilitas siiski kogu klassikalisel perioodil etenduse keskseosa.Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris.Teatri keskmes paiknes ringi-või poolringikujuline näiteplats-orkestra-ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon-skeene.Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral*,skeene* täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. 16.Mida kandsid näitlejad etenduse ajal? Näitlejad kandsid etenduse ajal maske mis kujutasid erinevaid näoilmeid,kas siis kurbi ,rõõmsaid jne. Jalas kandsid nad puust kingi,et lavapealt suuremad paista. 17.Kes oli Kerberos? Oli allmaailma kolmepealine koer. 18.Kes oli Sfinks? Oli naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis.Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks.Ehhki tal olid tiivad,polnud ta lennuvõimeline.Hera saatis Sfinksi tema kodust
15.Potitaimede istutamine. Potitaimede istutamine on kõige vähem aega nõudev töö. Taimi tuleb enne istutamist kasta, turbatuub peab olema veest läbi imbunud. Taim asetatakse istutustorusse, toru surutakse maasse, avatakse klapp ning eemaldatakse toru. Taim tallatakse jalaga õrnalt kinni. 16.Mis on koridorikultuurid, kuhu tehakse? Koridorikultuure tehakse lehtpuu võsasse, kuhu istutatakse kuusetaimed näiteks. Koridor peab olema pool ümbritseva võsa kõrgusest. Koridori kulissi laiuseks peaks jääma3-5m, mis kaitseb hiliskülmade eest. Kultiveeritud taimede arv oleks hektaril 1000-2000 tk. 17.Kuidas tehakse koridorikultuure? Kõigepealt raiutakse võssa koridor, seejärel istutatakse sinna kasvukohale omane puutaim. Koridori tehakse üks puude rida, puude vahekaugus ca 2m. Hiljem hakatakse võsa mõõdukalt eemaldama ning istutatakse juurde. 18.Metsakultuuride hooldamine. Metsakultuure hooldatakse sõltuvalt kasvukohast- viljakal tihemini 2-4 korda aastas ning
6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor · Orkestra taga asus skenee ehitis, mis täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet, oli ka näitlejate riietusruum; koht, kust ilmusid näitlejad · Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi · Kasutati maske, mis võimaldas täita mitut rolli · Kasutati ka tehnilisi võtteid, näiteks tõsteseadeldisi, millega sai näitleja õhus lava kohale tuua · Kas naised pealtvaatajatena osalesid või mitte, pole teada
Ettenihkekiirust s0 mõõdetakse mm/kk. Geomeetrilised karakteristikud on lõikesügavus t, laastu paksus a, laastu laisu b. Höövelpingid: Risthöövelpingil kasutatakse enamasti kiikuva kulissiga või hüdraulilist pealeliikumist. Vertikaalhöövelpinkidel , kus lõikuri töökäigu pikkus on lühike, kasutatakse sageli, selleks et tagasikäigu kiirus ületaks tunduvalt töökäigu kiiruse, pealiikumise ajamis pöörlevat kulissi. Kasutusel on ka hüdraulilised ajamid. Pikihöövelpinkidel saab laud koos toorikuga sirgjoonelise liikumise ajami ülekandel hammsrata-hammaslatt või hüdroajamilt. Kammlõikamine: Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldub kogu töötlusvaru ühe töökäiguga.
TROMBOON Tromboon on vaskpuhkpill. Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest (trombone), kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline liuglev toru kuliss. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, seega ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt, libisevalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatava trombooni ulatus on C-b1. Noodid kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17
Teater Teatrietendus, draama, oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (vaatamise koht). Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon skeene. Koor ja näitleja esinesid orkestral, skeene täitis dekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Komoodiad ammutasid ainest eestkätt igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiad põhinesid enamasti tuntud mütoloogiatel süzeedel. Sophoklese loomingust terviklikult säilinud teosed pärinevad 5.sajandi teisest poolest. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem
Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orelansi jazzmuusikute juures võistlused. Esialgu püüdsid lähedusesasuvateltantsuplatsidelasuvadorkestrid üksteistlihtsalt"surnuksmängida", hiljem aga viidi rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivad orkestrid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda. Tavaliselt asusid orkestrid sel puhul suurel lahtisel vankril või hiljem veoautol, mille tagumisele avatud luugile pandi tromboonimängija, et ta oma pilli pikka kulissi välja tõmmates teisi mängijaid ei segaks. Primitiivsed jazzorkestrid leidsid kasutust mängides ka matustel. Kuni surnu muldasängitamiseni toimus kõik vajaliku tõsidusega, kuid tagasiteel, vaevalt mõnisada meetrit kalmistust eemal, alustas orkester rütmilist muusikat. New Orleansi puhkpilliorkestrite mäng erines tunduvalt nende Euroopa ametivendade omast. See oli kõlalt räme ja kooskõlaliselt tahumatu, sest igas orkestris oli neid, kes ei tundnud nooti ja mängisid kuulmise järgi
Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orelansi jazzmuusikute juures võistlused. Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem aga viidi rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivad orkestrid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda. Tavaliselt asusid orkestrid sel puhul suurel lahtisel vankril või hiljem veoautol, mille tagumisele avatud luugile pandi tromboonimängija , et ta oma pilli pikka kulissi välja tõmmates teisi mängijaid ei segaks. Primitiivsed jazz orkestrid leidsid kasutust mängides ka matustel. Kuni surnu mulda sängitamiseni toimus kõik vajaliku tõsidusega, kuid tagasiteel alustas orkester rütmilist muusikat. New Orleansi puhkpilliorkestrite mäng erines tunduvalt nende Euroopa ametivendade omast: · See oli kõlalt räme ja kooskõlaliselt tahumatu · Igas orkestris oli neid, kes ei tundnud nooti ja mängisid kuulmise järgi.
Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Etendused toimusid vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (kr k theatron - ,,vaatamise koht"). Teatri keskel paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats - orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon - skenee. Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, vaid tähtis koht selles kuulus ka muusikale. Mehed esitasid ka naiste osi. Esineti maskides, valju, tugeva häälega ja ilmekalt zestikuleerides. Ette kanti lõbusama sisuga näitemänge komöödiaid ja tõsisema sisuga tragöödiaid. 5.sajandi kuulsamad tragöödiakirjanikud olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Sophoklese tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanris
annaabi.ee 
