Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskonnaõpetus II (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline võiks olla euroliidu tulevik ?
  • Mida aga teha, kui majandus on n-ö ülekuumenenud ?
 
Säutsu twitteris
17
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II
Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus
1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa- Reet Piirimäe







‎1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited
2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid : ÜRO, OSCE
4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid
5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen
6. Euroopa Liit: institutsioonid : Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament , Kohus, Komisjon
8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik
9. Rahvusvaheline suhtlemine , postmodernne ühiskond
10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed
11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid
12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused
13. Majanduspoliitika : riigi peamised majandusnäitajad
14. Raha- ja fiskaalpoliitika
15. Otsesed ja kaudsed maksud
16. Riiklikud ja kohalikud maksud
17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud
18. Hariduspoliitika
19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika
20. Euroopa Nõukogu

  • Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid
    Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
    *põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis
    *suhetest suurriikide(või riikide blokkide) vahel
    *tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses
    Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid:
    *hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
    *lahendada tülid rahumeelselt
    *pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust
    *austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
    *mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
    *austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi
    *edendada koostööd riikide vahel
    *järgida rahvusvahelise õiguse norme
    Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, millest peamised on diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö ning rahvusvahelised lepingud.
    Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Vormiliselt tähendab see suursaadiku kui riigi ametliku esindaja vastuvõtmist riigipea poolt.
    Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele ning koostootmisele annavad jõukamad riigid teistele maadele ka mitmesugust majandusabi. Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn arenguabi ). Mõnikord antakse abi ka soodsa laenuna (nt Marshalli plaan).
    Välisabi eriliigiks on humanitaarabi , mida osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides. Rahumeelse rahvusvahelise suhtlemise kolmas põhivahend on lepingud. Need on seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Mõni leping on saanud aluseks rahvusvahelisele või piirkondlikule organisatsioonile, näiteks ÜRO põhikiri ja Euroopa Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud.
    Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada.
  • Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
    EN(Euroopa nõukogu) – rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja keelelised õigused
    (1949/1993)
    NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) – julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004)
    OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) – püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. OSCE-l on 56 liikmesriiki. (1975/1991,92)
    ÜRO(Ühenenud Rahvaste Organisatsioon) – organisatsioon, millel on 192 liikmesriiki ning mille eesmärk on rahu ning inimõiguste tagamine (1945/1991)
    EL(Euroopa Liit) – Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. (1951,57/2004)
    WHO(Maailma Tervishoiuorganisatsioon) - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal.
    IMF(Rahvusvaheline Valuutafond) – on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal
    Maailmapank - Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development , IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine.
  • Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE
    ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Rahvasteliidu järglane, mis on loodud 26. juunil 1945 San Franciscos – algselt 51 liimesriiki. ÜRO eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine – world peace . Täna on praktiliselt kõik maailma riigid ÜRO liikmed – 192 liikmesriiki. ÜRO-d juhib Peaassemblee poolt viieks aastaks valitav peasekretär (2007-praguseni on selleks Ban Ki- Moon ). ÜRO ei tegele mitte ainult vahetu rahutagamisega, vaid suuremahulised on ka arenguprogrammid, mille kaudu toetatakse majanduslikku ja humanitaarset progressi maailma vaesemates maades. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon . Lisaks eksisteerib mitmeid regionaalseid organisatsioone, millest mõned tegelevad otseselt ka julgeoleku küsimustega. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.

    ÜRO koosneb:
    • Peaassemblee – Koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Peaassemblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone, mis on paraku üksnes soovituslikud. Väga olulised või praktilist tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, kes saab nende täitmise muuta kohustuslikuks .
    • Julgeolekunõukogu – ÜRO süsteemis üks olulisemaid kogusid, kelle põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha surude agressioone, tagada rahu.Iga liikmesmaa kohustus on anda osa oma relvajõudusid ÜRO julgeolekunõukogu kasutusse, kui seda nõuab rahvusvaheline olukord. Juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone. Koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed(tuumariigid – ÜRO asutajaliikmed ) ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant ümber. Julgeolekunõukogu otsused kõigile liikmesmaadele kohustuslikud.
    • Rahvusvaheline kohus - ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi.
    • Hooldusnõukogu - kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
    • Majandus ja Sotsiaalnõukogu
    • Sekretäriaat

    ÜRO juurde kuuluvad veel:
    • WTO – maailma kaubandusorganisatsioon,
    • WHO – Maailma Terviseorganisatsioon,
    • UNESCO – Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon
    • ...

    ÜRO abiorganisatsioonid:
    • UNICEF – ÜRO Lastefond
    • UNDP – ÜRO Arenguprogramm
    • ...

    OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. Täna on OSCE-l 155 liiget. OSCE nõukogu asub Viinis . OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. Eesti ühines OSCE-ga aastal 1991.
    • Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
    • Pööratakse tähelepanu kodanikuõigustele ja –vabadustele.

    Saadavad oma vaatlejaid vaatama, kas peetakse kinni vabade valimiste nõuetest.
  • Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid
    ASEAN –Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon
    Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine
    EN –Euroopa Nõukogu (1949/1993)
    Põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur.
    G7 – Seitse juhtivat tööstusriiki
    Majanduspoliitilised küsimused
    IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni - ja Arengupank e. Maailmapank
    Eesmärk on arengumaade majanduse edendamine. Annab arengumaadele pikaajalisi laene .
    IMF – Rahvusvaheline valuutafond
    Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon
    NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe
    Eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid.
    NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949/29. märts 2004)
    Eesmärgid: Kultuuripärandi kaitse, teadusuuringud, kriiside ohjeldamine , rahuvalve väljaspool likmesmaade territooriumi.
    Sõjaline organisatsioon, kuid hoidub rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest
    Relvastatud kallaletungi ühele liikmesriigile käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele
    OECD – Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon
    Tegeleb majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega.
    Eesmärk tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas.
    OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
    Põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kinklaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul
    OSCE – Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/9. detsember 1991) (3. piletis täpsemalt)
    Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja kaasa aidata konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele.
    Pööratakse tähelepanu kodanikuõigustele ja –vabadustele.
    SRÜ – Suveräänsete Riikide ühendus
    SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar - ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.
    ÜRO (UN) – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (1945/1991) (3. küsimuses täpsemalt)
    ÜRO eesmärgiks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine – world peace.
    EL (EU) – Euroopa Liit (1957 Euroopa Majandusühendus – EMÜ (üks EL-i eelkäijatest)/1. mai 2004)
    Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.
    WTO –Maailma Kaubandusorganisatsioon
    Reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
    5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen
    Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg , Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia , Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari.
    Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.
    Nendega liitus Kreeka, kes täitis need tingimused 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002.
    Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro tuli käibele 1. jaanuaril 2007.
    Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli käibele 1. jaanuaril 2008.
    Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro hakkas tuli käibele 1. jaanuaril 2009.
    Eesti täitis eurotingimused 2009. Euro tuli käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik.
    14. juunil 1985 sõlmiti Schengenis lepe Belgia, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi vahel, millega need riigid loobusid piirikontrollist sisepiiridel. See pani aluse Schengeni viisaruumile. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki (Island, Norra ja Šveits). EL liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros. Suurbritannia ja Iirimaa pole samuti liitunud, kuid osalevad Schengeni koostöös (politseitöö, võitlus uimastite vastu ja kaasatus teabesüsteemi SIS loomisse).
    6. Euroopa Liit: institutsioonid:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonnaõpetus II #1 Ühiskonnaõpetus II #2 Ühiskonnaõpetus II #3 Ühiskonnaõpetus II #4 Ühiskonnaõpetus II #5 Ühiskonnaõpetus II #6 Ühiskonnaõpetus II #7 Ühiskonnaõpetus II #8 Ühiskonnaõpetus II #9 Ühiskonnaõpetus II #10 Ühiskonnaõpetus II #11 Ühiskonnaõpetus II #12 Ühiskonnaõpetus II #13 Ühiskonnaõpetus II #14 Ühiskonnaõpetus II #15 Ühiskonnaõpetus II #16 Ühiskonnaõpetus II #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lauri554 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    49
    docx
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    33
    doc
    Ühiskonnaõpetus - poliitika
    37
    docx
    Ühiskonna valitsemine
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun