pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne)
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada
vahelised suhted) Anglo-Ameerika ja mandri-Euroopa kohtusüsteemid Anglo-Ameerika Mandri-Euroopa Struktuur Ühtne Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem Kohtuniku Rahvas valib ametisse, juriidiline Kohtunikud nimetab valitsus, ametisse haridus ei ole ilmtingimata nõutud erialane ülikooliharidus on nõutud saamine, haridus Kõrgeim Ülemkohus Konstitutsioonikohus kohtuorgan Kohtuotsuse Kohtuniku nägemus asjast Lähtutakse seadustest tegemise alus Põhiseaduslik- Iga kohtunik võib tõstatada Konstitutsioonikohus kuse järelvalve kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse
o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II pool Eesmärk ellujääda kasum Haridus, heaolu Info, aeg Tootmisviis Käsitöö masinad Masinad Robotiseeritud masinad Resp.amet Peremees Vabrikant, pankur, Ärimees, spetsialist ITmees jurist Riigivorm Monarhia jms
Poliitiline kultuur - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust, näiteks valimistest. Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad
Nende ülesanneteks on: Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitse asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon, eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres Euroopa Nõukogu – Asutati 5.mail 1945 Londonis, Eesti liitus 1993.a. Eesmärgiks on saavutada liikmesriikide vahel suurenat üksteisemõistmist ideoloogilstes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimuste. Koostasid
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta
liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, st et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid. 4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 1945 San Franciscos 51 riigi poolt. Eesti ühines 1991. Nüüdseks liikmesriike 192. Eesmärk: Ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt 5 aastaks valitud peasekretär (Ban Ki-moon). Peasekretär peab seisma kogu organis ja maaima tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜROtegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt.
Euroopa päev: 9. mai Lipp: sinisel taustal 12 tähte ringis ühtsus ja täiuslikkus Moto: ühinenud mitmekesisus Euro Sularahana kasutusel 2002. Aastast. Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Eesti. Suurbritannia ja Taani ei pea eurot kasutusele võtma. Rootsi veel ei kasuta. Vähem arenenud riigid peavad euro saamiseks täitma nn. Maastrichti kriteeriumid: Inflatsioon ei või ületada 3% Eelarve puudujääk ei või ületada 3% SKTst Avaliku sektori laenukoormus ei või ületada 60% SKTst Euroopa Liidu välistest riikidest kasutavad eurot Monaco, Andorra, San Marino, Vatikan, Kosovo ja Montenegro. Euroopa Liidu valitsemiskorraldus On olemas riigile omased valitsemisinstitutsioonid: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, keskpank, kuid veel palju teisi juhtimisel osalevaid asutusi.
Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel. Sots mobiilsus ühest grupist teise vertikaalselt/horisontaalselt. Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu poliitika viib kriisini või relvakonfliktini SOTSIAALSED PROBLEEMID Tõrjutus. Töötus: parandamiseks täiendkoolitused, ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus. Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused.
jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism. TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub
võimsaim riik majanduslius mõttes. Ameerika majandus andis umbes 53% kogutoodangust. USA valitsus sidus dollari kindla kullasisaldusega. Ameerika 35 dollarit = 1 unts ja kõik teised valuutad seoti dollari külge. Kestis kuni 70.ndate aastateni. Kõik selle süsteemiga liitunud riigid kohustusid mitte ilma põhjuseta vahetama nende käsutuses olevaid dollareid kulla vastu. Koos selle süsteemiga loodi kaks üle maailmset rahandusasutust. * IBRD majandusvaldkonna organisatsioon rahvusvaheline rekonstruktsiooni ja arengupank. (maailmapank, keskus asub Washingtonis) võitleb vaesuse vastu maailmas. IDA rahvusvaheline arengu assossatsioon aidata maailma vaesemaid riike IFC rahvusvaheline finants korpuratsioon hoobustada, kaasa aidata sellele, et rikkamad riigid investeeriksid vaesematesse riikidesse. EBRD Euroopa rekonstratsiooni ja arengupank keskus Londonis. Loodi 1980. lõpupoole. Aidata Ida Euroopa riike, kes vabanesid kommunatsiooni ikkest
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48.“Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
_ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN
Madalmaad. Aja jooksul on loodud tohutusuur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal. EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elutaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa valuuta. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Samuti on teistes riikides elamine ja töötamine muutunud Euroopas palju lihtsamaks. EL tugineb õigusriigi põhimõttele. See tähendab, et kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades.
indias on kastid kellele on keelatud tööl käimine) jne. Ei orjusele, ebaõiglusele vangistamisele jne. Asja iva on see ,et igaüks on inimene tegelikult mitusada aastat on erinevad osapooled käitunud teistega, kes talle ei meeldi, kui mitte inimestega ja ka praegu on maailmas riike kus teatud in.käitutakse kui mitteinimesega, nagu loomaga. Inimõigused- on universaalsed, Eurotsentristlikud. Inimõigused on väga keerulises seisus üle maailma, ükski organisatsioon ega riik ei tegele sellega. Suurim probleem on immigrantidega, vähemustega. Euroopa inimõiguste konventsioon- põhineb ÜRO konventsioonil: võeti vastu 1959a. RV õigus ja RV organisatsioon- RVO toetuvad õigusele oma töös ja tegemistes ja loovadki rv õigust. RVO ja RVÕ on omavahel väga tihedalt seotud. RV organisatsioonid : Mis on? *Organisatsioonid- liikmete kogum, kes töötavad ühe eesmärgi nimel, mis on erinev teistest eesmärkidest
Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim
Indrek Tarand, Siiri Oviir) 4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus) 5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid) 6. Euroopa Ülemkoda 7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus 2. Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 1949/Eesti 1993 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene Peasekretär: Thorbjorn Jagland 3. NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – Kindlustab ja kaitseb poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. 1949/Eesti 2004 Liikmeid 28 - Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal,
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c
Tõsteti makse. Ühiskonna heaoluks peavad panustama kõik, mitte ainult riik. Heaoluriigi mudelid Konservatiiv-korporatiivne mudel Saksamaa-belgia. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus määrab ära tema heaolutaseme. Sotsiaaldemokraatlik mudel Solidaarsus, sotsiaalhüvesid jagatakse kõigile võrdselt hoolimata tööpanusest. Kõigile tasuta arstiabi ja haridus. Kehtestatakse kõrged maksud(Inglismaa, Skandinaavia) Liberaalne mudel (USA, Jaapan) Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalabi jagatakse kõige vaesematele. Demokraatia tunnused 1. Kodaniku õiguste ja vabaduse kaitse 2. Põhiseadusele tuginemine 3. Võimudelahusus 4. Redulaarsed vabad valimised 1920 peale II Ms’i esimene demokraatia laine 1950 demokraatia teine laine 1990 kolmas demokraatia laine seoses sotsialismi leeri ja nsvl
koosolekud, mud arengud liidus). Protsess toimub ka 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja vastupidises suunas Coreper informeerib teisi "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid liikmesriike arengutest teatud ettepanekute suhtes üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest kodumaistes ringkondades. koosnevad jne) EL Nõukogu koosseis: liikmesriikide volitatud Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, esindajad Ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. esindaja. Nõukogu liikmetel on riikide parlamentide ees Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on demokraatlik aruandekohustus. + Erinevad koosseisud inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, ja eesistujariik. haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
