PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsus referaat Triinu Rokk Juhendaja: Ene Külaots 2013 Sissejuhatus Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: ·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma kaudu teostama. Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeteks on riigid/valitsused. K...
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud...
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Globaalne, eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone...
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Kaubeldakse toodetega, tehnoloogiaga, informatsiooniga ja kapitaliga. Kapital - oma raha paigutamine kuskile mujale (investeerimine) Riigi ekspordipoliitika: Ülesanne on soodustada tootmist ekspordiks, sest tagab kodumaiste ettevõtete tootmismahud tagab tööhõive, elatustaseme tõusu Vahendid - maksutoetused, ekspordikrediidid, ekspordigarantiid, ekspordi vabatsoonid, võimalikele konkurentidele piirangud. Garantii - tagatis Krediit - laen Vabatsoon - ettevõtlus maksud kas on väga väikesed või siis puuduvad (nt. Hong Kong) Väliskaubanduslikud kitsendused: Otsesed: Tollimaks - sisseveetavalt kaubalt võetavat maksu või lõivu. Kvoot - koguseline piirang Embargo - kõige karmim piirang. Kasutatakse teise riigi vastase surveabinõuna kui ka oma tööstuse kaitseks väliskonkurentide vastu (pigem alati poliitiline) (mõjub majandusele väga rängalt) Embargot võib olla: osaline (relva...
Globaliseeruv maailm 1.Loodulik - kultuurilised regioonid. Regioonialused looduslikud olud Euroopa (parasvööde ning kristlikud alused) 1.Hommikumaad e Põhja - Aafrika. 2.Vahemeremaad 3.Põhja - Ameerika 4.Ladina - Ameerika 5.Kariibi regioon 6.Sise - Aasia 7.Lõuna - Aasia 8.Ida - Aasia 9.Kagu - Aasia 10.Kagu - Lõuna 2.Maailmaharidus www.maailmakool.ee Mis on maailmaharidus? Ülemaailmsed projektid, sõpruskoolid, et aidata arengumaid. Et näidata, globaalseid probleeme ja toimuvat meie ümber. 3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades. Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turi...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Reelika Saar 12c Kodune töö: tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelise suhtlemise peamised eesmärgid on koostöö arendamine ja liitlaste sihipärane otsing. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted : · Suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. · Hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest. · Lahendada tülid rahumeelselt. · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. · Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusl...
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDU...
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan...
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus 1910 – esimene raadiosaade 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek 1928 – penitsilliini avastamine 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 20...
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate ras...
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
GHANA Evelin Pärn 10. Klass Üldandmed · Pindala: 238 540 km² · Rahvaarv: 23 837 000 (2009) · Pealinn: Accra · Pealinna elanike arv: 3 963 264 · Riigikeel: inglise keel · Rahaühik: cedi · Naaberriigid: Elevandiluurannik, Burkina Faso ning Togo 30.12.12 Evelin Pärn 2 Ghana president: John Atta Mills 30.12.12 Evelin Pärn 3 Geograafiline asend · Asub Guinea lahe ääres · Esineb tasandikke ja madalaid mägesid · Rannik on enamasti madal, kallas liivane · Rannajoone pikkus on 539 km · Kõrgeim punkt on Mount Afadjato (885 meetrit) 30.12.12 Evelin Pärn 4 Mount Afadjato 30.12.12 Evelin Pärn 5 Kliima · Kliima on troopiline · Ida-rannikul soe ja suhteliselt kuiv, edelas kuum ja niiske ning põhjas kuum ja kuiv · Peamiselt kaks aastaaega:niiske ja kuiv · Riigi keskosas sajab kõige oht...
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. loeng 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. 3. Kirjeldage McKinsley 7S käsitlust. Koosneb seitsmest faktorist: süsteemid, strateegia, struktuur, juhtimisstiil, oskused ja teadmised, inimesed ja keskel ühised väärtused. Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koor...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – ...
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ...............................................................................................
MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS..........................................................................................5 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................5 1.2. Riigi geograafiline asend.................................................................................................5 1.3. Looduslikud tingimused......
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Maksim Andrejev Eesti Meremajandus, WTO ja NAFO Referaat Juhendaja:Kaspar Kaugija Tallinn 2009 Eesti Merendus Meri on äärmiselt mitmekesine ning seda mõjutavad paljud tegevusvaldkonnad, huvid ja poliitikasuunad. Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 1520% SKPst. Eesti kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja Line'i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kl...
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, ...
Piret Jänes 111827RIRIB Kahe klassikalise teooria võrdlus realism ja neorealism Selle analüüsi eesmärgiks on võrrelda omavahel kahte klassikalist teooriat - realism ja neorealism. Esimene teooria kujutab endast kõige vanimat ning skeptilisemat teooriat, mille järgi valitseb riikidevahel antagonism, mistõttu oli võitjate hulgas alati ka kaotajaid. Sel ajaperioodil sellised vaated sobisid, kuid ajad muutusid, ning realismi vaated jäid liiga küünilisteks, mis nägi maailma ainult mustades toonides. Seetõttu formuleeriti sellest neorealism, mis pidi parandama realismi puudused. Töö käigus leitakse, mis on kummagi klassikalise teooria eelisteks ja puudusteks ning seejärel leitakse, mis on neil teooriatel ühist. Väidetavalt hakkas neorealism ehk uusrealism sõjajärgsel ajal domineerima, sest see osutus teaduslikumaks kui selle eelkäija. Selle tõestamiseks vaadeldakse kummagi põhj...
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate vähearenenud maade majandulikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest, tunnuseks on arengumaade tohutu välis...
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst er...
Tööandjate organiseerituse määra kohta puudub usaldusväärne statistika, ent see on ilmselgelt madal. Selle tulemusena toimuvad kollektiivläbirääkimised äriühingu tasandil. ÕIGUSAKTID Valitsuse algatusel laiendamist seadusse ei lisatud, ent 2000. aastal tegi parlament seda ise. Selle kohta esitati väga lühidalt kolm selgitust: • et enamik kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi toimub äriühingu tasandil, siis annab laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist: „Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud ...
Riikide arengutaseme näitajad. SKT- sisemajanduse kogutoodang. USD/ 1 in aastas. SKT on rahvamajanduse toodangu hulk rahalises väljenduses, mis on valmistatud antud riigi territooriumil aasta jooksul. GDP- gross domestic product HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi, haridus, puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada. Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO. Ühinenud rahvaste organisatsioon, rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. · NAFTA- north-america free trade agreement. Kaotatud ...
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
JUHTIMISE EKSAM 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude keh...
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt ...
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon-inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (Alas,2008) Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väl...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan j...
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
