Euroopa Liit, ÜRO, OSCE (0)

(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta).  Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse,  hispaania , hiina,  araabia  ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ( OSCE =CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991.

 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal.
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal  Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.
Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid . Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.
1968 Jõustus tolliliik. Kaotati tollimaksud liikmesriikide vahel. 1993 loodi siseturg. Kaotati lkaupade vaba liikumist takistavad tegurid. 2002 võet kasutusele euro, millega oli loodud siseturg.
Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule.
Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (opt-out-e) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks . Saksamaal kaevati leping konstitutsioonikohtusse, kuid kohus leidis siiski, et lepe ei riku riigi suveräänsust, sest see pole mitte föderatsiooni loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid , oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia,  Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta,Poola,  Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa,  Slovakkia ,  Sloveenia , Soome,  Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari.

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Parlament  (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon , mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingusõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast.Euroopa Parlamendi asukoht on  Strasbourg 'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüsselja Luksemburg.
Euroopa Komisjon  on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama  Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve
Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis.Euroopa Komisjoni president oli 2004. aastani Romano Prodi. Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso.

Komisjoni ülesanded

*Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule *Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. * ELi õigusaktide täitmise järele valvamine. *Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes.
Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimuEuroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid , eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või  Luxembourg 'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel.

Nõukogu ülesanded

• Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine.
  
• Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine .
  
• Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
  
• ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
  
• ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika.
  
• Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine
  

Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendipresident. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis.
Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes. Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg.
Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis.
Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulubEuroopa Nõukogu juurde.
Eurole ülemineku kriteeriumid:
*Inflatsioonimäär ei tohi ültada taset, mis võrdub 3 kõige madalama infl EL liikmesriigi viimase 12 kuu keskmisega +1,5%
*Pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada taset, mis võrdub 3 kõige madalama 10aastase valitsuse võlakirja intressimääraga liikmesriikide keskmisest +2%(5)
* Riigieelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst
*Riigivõlg ei tohi olla suurem kui 60% SKTst
Schengeni konventsioon . 14 juuni 1945 sõlmisid Belgia, Holland, Luxenburg, Pr ja Saksam leppisid omavaheliselt kokku piirkontrollist loobumise kohta. 1990 võet i vastu S K e piirdel kontrollita liikumise tingimused. Konventsioon jõustus 1955.
4vabadust. Tööjõu, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumine.
EL eelarve
Iga liikmesriik oma aasta jooksul kogutud käibemaksust kannab eelarvesse 1,4%. 1,2% oma SKTst
( NATO ) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil  1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist  Anders Fogh Rasmussen , kes valiti ametisse sama aasta4. aprillil. Aastatel 2004–2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.

1949 ( asutajad ): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani*1952: Kreeka ja Türgi *1955: Saksamaa LV *1982: Hispaania *1990: laienemine endise Saksa DV  alale *1999: Poola, Tšehhi ja Ungari *2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia*2009: Albaania ja  Horvaatia

Eurotsooni liikmesriigid on Soome, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Austria,Slovakkia, Sloveenia, Kreeka. Itaalia, Küpros ja Malta.