Eakate elukvaliteedi tõstmise kaudu püütakse tagada inimarengu jätkusuutlikkus, mille oluliseks teguriks on piisava põlvkondliku ja kogukondliku sidususe olemasolu. Sidususe probleem hõlmab erinevaid ühiskonna kihte ja rühmi. Eesti ühiskonna sidususe küsimused tulenevad selle demograafilistest arengutest, esmajoones rahvastiku vananemisest ning tervisliku seisundi halvenemisest, seda eriti vanemas eas (Tulva, Viiralt-Nummela 2008). Sotsiaalministeeriumi kodulehel (2012) on Eesti vanuripoliitika üheks eesmärgiks soodustada põlvkondadevahelist solidaarsust, vastastikust arusaamist ning koostööd. Väljatoodud on toodud järgnevad tegevussuunad: riik ja kohalik omavalitsus soodustavad nii seadusandluse tasandil kui ka rahaliste vahenditega noorte ja vanade inimeste koostööd; soodustada avalikke arutelusid perekonna osast, innustada perekondi aitama oma eakaid liikmeid, eriti neid, kes elavad üksi; omavalitsused pakuvad toetust perekondadele, kes hooldavad vanurit kodus;
· Laps väldib teisele inimesele otsavaatamist · Laps on pasiivne, alistuv 8. Kuidas käituda seksuaal vägivalla kahtluse korral? · Last ei tohi ülestunnistuse juures kuidagi suunata · lapse sõnum peab olema spontaalne · Tuleb osata aimata, palju lapse öeldust on tõde 9. Missugust last võib lapsendada? · Last, kelle vanematelt on kohtu kaudu äravõetud õigused lapse kasvatamiseks Eakad 1. Millised on vanuripoliitika valdkonnad? · Võrdõiguslikus · Valikuvabadus · Sotsiaalne turvalisus · Eakatest lugupidamine · Enesemääramisõigus · Subjektsuse tunnustamine 2. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? · Eakate aktiivne osalus ühiskonnaelus · eakate probleemide lahendamine · eakate tervise hoidmine 3. Kirjelda hooldekodus olevate vanurite soove : · nende oma asjad · on võimalik privaatsusele
7. Vananemisega kaasnevad psühholoogilised muutused. Psühholoogilisteks teguriteks on patsiendi meeleolu, tunded, maailmavaade, suhtumine, iseloomuomadused, kognitiivne funktsioneerimine, enesehinnang. 8. Mis on edukas vananemine? Edukas vananemine tähendab seda, et eakas saab jätkata talle olulisi tegevusi,hoolimata energia vähenemisest ning see sõltub sellest, kuidas eakas suudab aktsepteerida oma vähenevat võimekust ja suurenevat kaotuste arvu. 9. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? Aidata jääda aktiivseks nii kaua kui võimalik. Edendada ennetavaid tervishoiumeetmeid, et tagada hea tervis kõrge eani. Pakkuda võimalusi aktiivsuseksja loovuseks 10.Mis on valeunetus? tajuhäire 11. .Missugused muutused toimuvad seoses vananemisega pärisnahas? Langeb elastsus Lihased atrofeeruvad Immuunseisund halveneb Veesisaldus langeb Kapillaaride hulk väheneb
töömotivatsioon on madal. Loomulikult kipuvad ealised muutused eeskätt tervise halvenemise ja füüsilise võimekuse vähenemise näol põhjustama töövõime langust. Samas tuleb märgata ka plusse eakate usaldusväärsus, koostöövalmidus, kohusetundlikkus, informeeritus. Eaka tööjõu teema Eestis ei ole iseenesest uus. Selle tähtsusest annab märku 1999. aasta septembris Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud "Eesti vanuripoliitika alused", mis muuhulgas puudutab tööhõivega seonduvat; samuti on riik astunud täiendavaid samme õigusraamistiku loomiseks, mis soodustaks pensionieas töötamist. Omalt poolt käivitas Sotsiaalministeerium tänavu jaanuari lõpus rahvusvahelise õpikoja eaka töötaja töövõime ja tööhõivevõime valdkonnas, millele vahetult eelnes Tallinna Tehnikaülikooli poolt korraldatud, väidetavalt maailma esimene vananeva tööjõu probleemidele pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents
Enamikus Euroopa maades kehtib ka rahvapensioni printsiip igal pensioniikka jõudnud vanuril on õigus riiklikule vanaduspensionile, olenemata tema tööstaazist või eelnenud palgas. Abiraha ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Abi saavad need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. Taotleja peab tõestama oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu. Toetuse ja hoolekande traditsioonilised sihtrühmad on lastega pered ja vanurid. Töötatakse välja vanuripoliitika ja perepoliitika, mis sisaldavad ka eluasemeprogramme, päevahoiu ja meditsiiniteenuseid, paindlikke hõivevõimalusi jne. Hoolekandeteenused varjupaigad, hoolekodud, päevakeskused ja koduvisiidid. Hariduspoliitika I tase põhiharidus II tase keskharidus( gümnaasium, kutsekeskharidus) III tase ülikooliharidus Hariduse reformimise põhjuseid: Hariduse kvaliteet( riigieksamid) Kartus kaotada konkurentsivõime( suurendada reaal ja loodusteaduste aladel
keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika Ühiskonna seisukohad, inimkäsitlused (heterogeenne, negatiivne soodne) Vanuripoliitika Seadused, toetused, teenused Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi on neid 7 1. Nõustamine 2. Koduteenus 3. Abivahendid 4. Hooldamine perekonnas 5. Hooldamine hoolekande asutuses 6. Rehabilitatsioon 7
tulla. Niisugust laadi sotsiaaltoetus ehk toimetulekutoetus on enamasti seotud riigis kehtiva vaesuspiiri ehk toimetulekupiiriga. Abiraha makstakse vaid inimesele, kelle sissetulek jääb alla selle piiri. Sotsiaaltoetuse ja -hoolekande traditsioonilised sihtrühmad on lastega pered ja vanurid. Nüüdisaegne sotsiaalpoliitika püüab tagada täisväärtusliku elu pikemaks perioodiks, mitte leevendada vaid ajutiselt rahalist puudust. Näiteks töötatakse välja vanuripoliitika ja perepoliitika, mis sisaldavad lisaks rahalistele hüvitistele ka eluasemeprogramme, päevahoiu- ja meditsiiniteenuseid, sotsiaalset rehabilitatsiooni, paindlikke hõivevõimalusi, kohalikku ellu kaasamise programme ning muud taolist. Sotsiaalpoliitikas on säilitanud olulisuse ka traditsioonilised abivajajad need, kel ontoimetulekuraskused. Sagedamini satuvad siia gruppi pikaajalised töötud, üksikvanemapered, üksi elavad süvavanurid
seoses lapse kasvatamisega, aga samuti lapse töötamisega seotud erinevaid aspekte. Lapse karistusõiguslik kaitse hõlmab endas karistusõiguse aspekte, mille kohaselt tagatakse lapsele karistusõiguslik kaitse (nt alaealistele narkootikumide pakkumine, alaealiste kaasamine alkoholitarbimisele, alaealiste suhtes toimepandud seksuaalkuriteod) Vanurite hoolekanne Eestis kehivad õigusaktid ei täpsusta, keda tuleb vanuri alla mõista. Eestis on heaks kiidetud vanuripoliitika põhialused, kuid ka nimetatud poliitikaalused ei kujunda endas vanuri mõistet. Kui võtta aluseks Eesti senised õigusaktid, saab vanuriks lugeda inimest, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka. Vanurite toimetuleku kaasaaitamiseks peab kohalik omavalitsus tagama järgmised võimalused: 1) looma võimalused odavamaks toitlustamiseks 2) tagama osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse ning looma võimalused
annaabi.ee 
