Rahvusvahelised organisatsioonid (0)

Rahvusvahelised 
organisatsioonid
Eesti osalemine 
rahvusvaheliste 
organisatsioonide töös
ÜRO  – Ühinenud Rahvaste 
Organisatsioon
• Asutatud: 24. oktoobril 1945
•  Peakorter :  New  York
• Liikmeid: 193
• ÜRO  peasekretär : Ban Ki- Moon
• Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast
ÜRO eesmärgid
ÜRO eesmärgid:
• rahvusvahelise rahu ja julgeoleku 
tagamine;
• riikidevaheliste sõbralike suhete 
arendamine;
• rahvusvahelise koostöö saavutamine 
rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, 
kultuuriliste ja 
humanitaarprobleemide 
lahendamisel ning inimõiguste 
järgimise edendamine maailmas 
ÜRO aastatuhande arengueesmärgid
• 1.  Likvideerida  täielik  vaesus  ja  nälg .
• 2. Saavutada  üleilmselt  alghariduse 
kättesaadavus.
• 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua 
naistele enam eneseteostusvõimalusi.
• 4. Vähendada laste  suremust .
• 5. Parandada emade tervislikku olukorda.
• 6. Võidelda HIV/AIDS-i,  malaaria  jt. haigustega.
• 7. Tagada loodussäästlikum keskkond.
• 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu 
edendamiseks.
ÜRO struktuur
• ÜRO-l on 6 peaorganit: 
1. Peaassamblee -   esindatud  on kõik liikmesriigid ühe häälega, 
istungid toimuvad kord aastas. 
      2.  Julgeolekunõukogu  – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu 
kuuluvad 5 alalist liiget: USA,  Suurbritannia , Prantsusmaa, Hiina 
ning Venemaa.
       Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale 
otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta 
vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised 
liikmed. 
      Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi 
tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu
      3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - vastutab  majanduslike ja 
sotsiaalsete probleemide eest. 
       4.  Hooldusnõukogu , mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks 
ette valmistada sõltuvaid territooriume. 
       5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele 
õigusele.
       6.  Sekretariaat , mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 
aastaks valitav ÜRO peasekretär.
ÜRO ja Eesti
• Eesti liitus  17.09.1991.
• Eesti osaleb rahu ja julgeoleku  tagamisel :  Horvaatia , 
Bosnia  ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka 
NATO juhitavates operatsioonides.
• Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised 
inimõiguste  alased konventsioonid ja osalenud 
inimõiguste  väljatöötamise  töögruppides.
• Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a-
st 
• Prioriteetsed Eesti sihtriigid:  Afganistan , Moldova , Ukraina , 
Gruusia .
• Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka  kriiside ja 
katastroofide hindamise meeskonnas ( Iraan , Sudaan, 
Kõrgõstan)
• Kagu- Aasia  tsunami ja maavärina  ohvrite   abistamine  
Pakistanis (2005)
NATO
• NATO asutati 4.  aprillil  1949. aastal   
Washingtonis Põhja-Atlandi lepingu alusel
• Peakorter: Brüssel
•  NATOt  juhib  
     NATO peasekretär 
        Anders  Fogh 
        Rasmussen  
• NATO liikmeid kokku 28 riiki.
Asutajaliikmeid 
NATO riigid
12: Belgia, 
Holland ,  Island , 
Itaalia,  Kanada , 
Luksemburg , 
Norra, 
Portugal , 
Prantsusmaa, 
Suurbritannia, 
Taani ja USA. 
Hiljem  liitusid : 
Kreeka, Türgi, 
Saksamaa, 
Hispaania ,  
Tsehhi , Ungari 
ja Poola.
2004.a.  said 
NATO  
liikmeteks :  
Eesti, 
Bulgaaria , Läti, 
Leedu, 
Rumeenia , 
Slovakkia  ja 
Sloveenia .
Viimati 2009. a-l 
 liitusid:  
Horvaatia ja 
Albaania .
NATO eesmärgid
• NATO  põhilisteks  eesmärkideks on: 
• kaitsta oma rahvaste vabadust, 
kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis 
rajaneb demokraatia,  isikuvabaduse  ja 
õigusriigi põhimõtetel; 
• soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-
Atlandi piirkonnas; 
• ühendada oma jõupingutused kollektiivseks 
kaitseks ning rahu ja julgeoleku 
säilitamiseks. 
NATO struktuur ja juhtimine
• NATO kõrgeim  võimuorgan  on Põhja-Atlandi 
Nõukogu.
                                                                
• Peasekretär on NATO kõrgeim ametiisik, kes juhatab eelnevaid 
ja veel mitmeid väiksemaid struktuure. Peasekretär 
määratakse NATO liikmesriikide poolt.  NATO peasekretäriks 
 on praegu Anders Fogh Rasmussen 
• NATO kõrgeim  sõjaväeline  organ on NATO Sõjakomitee
• Organisatsioonis kehtib kollektiivse  enesekaitse  põhimõte, 
mis tähendab, et relvastatud  kallaletungi  ühele liikmele 
käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele. 
Eesti ja NATO
• Eesti liitus  NATOga 29.03.2004.
• NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud 
kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt 
rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu 
alliansi  ründamist (Põhja-Atlandi lepingu art. 5).
• Eesti on osalenud sõjaväelistes operatsioonides: 
Bosnia ja Hertsegoviinas;  Kosovo , Afganistan, 
Iraak .
• Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) 
koosseisus  osalenud 2005 a.-st.
• Kokku on erinevatel sõjaväelistel ja  rahuvalve  
missioonidel osalenud 2000 Eesti sõjaväelast.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö 
Organisatsioon   OSCE
• Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon  
OSCE asutati 1975. aastal.
• Asukoht:  Viin
•  OSCE liikmete hulka kuulub 53 riiki, alates 1992. 
aastast kuulub sinna ka Eesti.
• OSCE eesmärgid:
• konfliktide ennetamine,
• kriisireguleerimine ja  kriiside ohjamine, sh 
relvastuskontroll
• kaasaitamine  konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, 
sealhulgas inimõiguste tagamisele.
• Erinevalt NATOst pole OSCE  käsutuses  sõjalisi üksusi. 
• OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma 
missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida 
ning normaalset elukorraldust taastada. 
Majanduskoostöö  ja Arengu Organisatsioon - 
OECD
• OECD on tööstuslikult arenenud 
demokraatlike riikide  foorum .
• Asukoht: Pariis.
• OECD asutati 1961
• OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st 
Eesti.
• OECD eesmärk on: aidata kaasa 
maailmamajanduse arengule, samuti ka 
liikmes- ja mitteliikmesriikide 
majandusarengule ja maailmakaubanduse 
laienemisele.
Euroopa Nõukogu - CE
• Asutatud: 5. mail 1949
• Peakorter:  Strasbourg
• Liikmesriike 47, sh 
   Eesti alates 1993. aastast
• EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning 
kaitsta  inimõigusi  ja õigusriigi põhimõtete 
Euroopas.
• EN ei ole Euroopa Liidu  institutsioon  ning seda ei 
tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga
• ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa 
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 
koostamine 1950.a.
• Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
WTO – Maailma 
Kaubandusorganisatsioon
• Maailma Kaubandusorganisatsioon 
WTO - on rahvusvaheline 
kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib 
riikide omavahelist kaubandust.
• Loodi 1995. a.
•  154 liikmesriiki
• Organisatsiooni peakorter asub Šveitsis 
Genfis.
• Eesti liitus 1999.
Euroopa Liit- EU
• Euroopa Liit on demokraatlike
   Euroopa riikide pere, kes on 
   otsustanud töötada koos, 
   et saavutada rahu ja õitseng.
   EL eesmärkideks on:
   - ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes
   - tagada Euroopa kodanikele turvaline elu
   - soodustada majanduslikku ja sotsiaalset 
solidaarsust
• EL kuulub praegu 27 liikmesriiki.
• Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast.
 Euroopa Liidu kaart
EL riigid
• ELi liikmesriigid 27 (ühinemisaasta)
• Austria (1995)                   * Kreeka (1981)        * Luksemburg (1952) 
                      
• Belgia (1952)                     * Ungari (2004)        * Malta (2004)
• Bulgaaria (2007)               *   Iirimaa  (1973)       * Madalmaad (1952)
•  Küpros  (2004)                   *  Itaalia  (1952)        * Poola (2004)
•  Tšehhi  Vabariik (2004)     * Läti (2004)              * Portugal (1986)
• Taani (1973)                      * Leedu (2004           *  Rumeenia (2007)
• Eesti (2004)                       * Slovakkia (2004)     * Sloveenia (2004)
• Soome (1995)                   * Hispaania (1986)    * Rootsi (1995)
• Prantsusmaa (1952)        * Ühendkuningriik (1973)
    EL suurima pindalaga
    riik (550 000 km2)   
• Saksamaa (1952)
    suurima rahvaarvuga
    EL liikmesriik (82 milj.)
Euroopa Liidu ajaloost
• 9. mail 1950 Prantsuse  välisminister  Robert  Schuman  esitas 
solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani 
deklaratsioon  nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa 
ühinemist.
• 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus
ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, 
Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg.
• 1957.a.  sõlmiti nn  Rooma   lepingud   – 
• Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM)  ja
•  Euroopa Majandusühendus  EMÜ .
•  EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, 
tolliliit  ja ühisturg.
• 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 
     1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba 
liikumine liikmesmaade piires.
• 1992.a. allkirjastati  Maastrichti  leping, mis jõustus 1993. 
Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa 
Liidule.
Euroopa Liidu  institutsioonid  (7) ja 
nende ülesanded
1. Euroopa  Parlament
• Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, 
• EP esindab EL kodanike
      huve.  Parlamendiliikmed
     valitakse otsestel valimistel
     iga 5 aasta tagant.
• EP kuulub 754 liiget 27 
EL liikmesriigist.
• EP-l on 3 alalist 
töökohta: Brüssel,
 Luxembourg, 
Strasbourg.
• EP peamised ülesanded:
• 1. Seadusandlik  pädevus  - EP võtab koos nõukoguga vastu 
erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.
• 2. EP  teostab  demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, 
eelkõige komisjoni üle.
• 3. Eelarve pädevus  -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle 
tagasi.
Parlamendi  töökorraldus
Parlamendiliikmed 
jagunevad 
fraktsioonidesse 
(kokku 7)  mitte 
päritoluriigi või 
rahvuse, vaid 
poliitiliste vaadete 
järgi. 
Parlamendi tööd juhib 
2,5 aastaks valitav 
juhatus eesotsas 
Euroopa Parlamendi 
presidendiga. EP 
Eestist  kuulub EP 6 saadikut:  
presidendiks on 
Siiri   Oviir  -  liberaalid ,  tööhõive - ja sotsiaa M
lk arti
omis n 
j S
on chulz. 
Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja 
turismikomisjon
Tunne Kelam – Euroopa  Rahvapartei , väliskomisjon
 Indrek  Tarand  – rohelised, põhiseaduse  komisjon
Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon
Ivari  Padar –  sotsiaaldemokraadid , majandus- ja 
rahanduskomisjon
2. Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik 
võim, esindab liikmesriike
• EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ
• Nõukogu on põhiülesanneteks on:
• 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes 
valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa 
Parlamendiga.
• 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa 
Parlamendiga.
• 3.  Välispoliitikat puudutavad otsused  -  ELi 
ühise välis- ja  julgeolekupoliitika  kavandamine ja 
elluviimine .
3. Euroopa Liidu Komisjon
• Euroopa Komisjonile kuulub ELi  täitevvõim  ja õigusaktide 
algatamine ning Euroopa ühiste huvide kaitsmine
• Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist
• Euroopa Komisjonil on põhiülesanneteks on:
• 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja 
nõukogule.
• 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine.
• 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine
4.  Ülemkogu
• Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt 
tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid 
poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta.
• Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi 
liikmesriikide  riigipead  või valitsusjuhid.
• Euroopa Ülemkogu eesistuja (  president ) on 
Herman  van Rompuy.
• Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded: 
•  kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja 
prioriteedid  ning tegeleb keeruliste ja tundlike 
küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada 
valitsustevahelise koostöö raames. 
5. Euroopa Kohus
• Euroopa Kohtu ülesandeks on: 
tagada Euroopa Liidu seaduste 
ühesugune tõlgendamine ja 
rakendamine kõikides liikmesriikides 
ning kõikide isikute võrdne 
kohtlemine seaduse ees.
• Euroopa Kohtusse kuulub üks 
kohtunik  igast liikmesriigist ja 8 
kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu 
liikmeks Uno Lõhmus.
6. Euroopa Kontrollikoda
• Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on 
jälgida, et ELi rahalisi vahendeid 
kasutatakse eesmärgipäraselt.
• Kontrollikoda jälgib, et ELi raha 
kasutatakse nõuetekohaselt ning 
võimalikult otstarbekalt liidu 
kodanike huvides.
• Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. 
Eestist on Kersti Kaljulaid.
7. Euroopa Keskpank
• Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL 
ühisraha  euro haldamine ning 
hindade stabiilsuse tagamine.
• Euroopa Keskpank vastutab ka 
euroala  rahapoliitika  kujundamise ja 
elluviimise eest.
Euroopa Liidu tähtsad isikud
Herman Van Rompuy  Jose  Manuel  Barroso          Martin 
Schulz
Euroopa Liidu                Euroopa Liidu Komisjoni    Euroopa 
Parlamendi
Ülemkogu eesistuja         president                           
president
EL president 
Eesti Euroopa Liidus
• Plussid: 
• Saame kaasa rääkida EL 
puudutavates küsimustes ja otsustes
• EL usaldusväärsuse laienemine 
Eestile ja eestlaste vastu
• Suurem  turg  Eesti ettevõtjatele
• Rohkem  valikuid  ja õigusi tarbijatele
• EL abi: EL toetusfondide rahad
Eesti Euroopa Liidus
• Miinused:
• Eesti iseseisvuse  vähenemine, kuna 
osa otsustusküsimusi kuulub Euroopa 
Liidu pädevusse
•  Bürokraatia  kasv (asjaajamine pikk ja 
keerukas)
• Peame  aitama  teisi Euroopa Liidu 
liikmesriike  nende võlgade  tasumisel  
(näiteks Kreekat)

Document Outline

• Slide 1
• ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
• ÜRO eesmärgid
• ÜRO aastatuhande arengueesmärgid
• ÜRO struktuur
• ÜRO ja Eesti
• NATO
• NATO riigid
• NATO eesmärgid
• NATO struktuur ja juhtimine
• Eesti ja NATO
• Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon OSCE
• Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD
• Euroopa Nõukogu - CE
• WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
• Euroopa Liit- EU
• Euroopa Liidu kaart
• EL riigid
• Euroopa Liidu ajaloost
• Slide 20
• Parlamendi töökorraldus
• 2. Euroopa Liidu Nõukogu
• 3. Euroopa Liidu Komisjon
• 4. Ülemkogu
• 5. Euroopa Kohus
• 6. Euroopa Kontrollikoda
• 7. Euroopa Keskpank
• Euroopa Liidu tähtsad isikud
• Eesti Euroopa Liidus
• Eesti Euroopa Liidus