Tsiviilõiguse Üldosa (0)

1.2 Tsiviilõiguse mõiste

1.3 Tsiviilõiguse allikad

II LOENG

• Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte.
  

• Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel.
  

Tsiviilõiguse ajalooline areng

Ajaloolised allikad:

• Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles
  
• Prantsuse tsiviilkoodeks : Code civile
  
• Saksamaa Tsiviilseadustik 1900
  
• Balti eraseadus 1864 - Eestis!
  
• Vene NFSV tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965
  
• 1965 tuli Eesti ( ENSV ) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni
  
• Koodeks on seadustekogu
  
• Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a
  
• Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks.
  

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Seaduse tõlgendamine.

Tsiviil õigussuhe

Õigussuhte mõiste

ÕIGUSUHTE ELEMENDID

• Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt
  
• Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi)
  
• Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus.
  

ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime.

III LOENG

Elukoht ja tegevuskoht

Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine

• 5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
  
• 6 kuu jooksul (kui on määramata kadumise aeg, õnnetusjuhtum )
  
• 2 aasta jooksul (loodusõnnetus, sõjategevus )
  
• Teadmata kadumise puhul täheaega ei ole.
  

JURIIDILISED ISIKUD

• Fiktsiooni teooria – ettekujutus , juriidiline isik on fiktsioon , teda tegelikult ei eksisteeri (N. kelle juurde minna, kui tahan rääkida TLÜ´ga, saan rääkida ainut esindajatega, mitte jur.isiku endaga)
  
• Sihtvara teooria – juriidiline isik on eesmärgistatud vara.
  
• Orgaaniline teooria – juriidiline isik omab iseseisvaid huvisid, mis eristuvad teda loonud füüsiliste isikute huvidest (N. aktsiaseltsi aktsionärid – kasumi jaotamine, kas maksta dividende või investeerida)
  

JURIIDILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME

• Eraõiguslik juriidiline isik on:
  
  • Täisühing – äriühing, osanikud vastutavad isiklukult oma varaga, puudub kapitali nõue
    
  • Usaldusühing – äriühing, täisosanikud vastutavad isiklikult oma varaga, usaldusosanik , kes isiklikult ei vastuta, puudub kapitali nõue
    
  • Osaühing – äriühing, osadeks jaotatud osakapital, isiklikku vastutust ei ole
    
  • Aktsiaselts – äriühing, aktsiateks jaotatud aktsiakapital
    
  • Tulundusühistu – äriühing, reguleerib tulundusühistu seadus, äriühing, mille eesmärgiks on oma liikmete toetamine . Nt ka korteriühistu
    
  • Sihtasutus – Fond, puuduvad liikmed (luulefond)
    
  • Mittetulundusühing – Eesmärgiks ei tohi olla tulu saamine
    
  • On loodud mingi üldisema seaduse alusel (äriseadustik)
    
• Avalik õiguslikud:
  
  • On loodud avalikes huvides
    
  • On loodud selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
    
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik on:
    
    • Riik
      
    • Kohaliku omavalitsuse üksus:
      
      • Linn
        
      • Vald
        
    • muu juriidiline isik (Rahvusraamatukogu, Rahvusringhääling)
      
  • On loodud konkreetse seaduse alusel (peame leidma selle kohase seaduse)
    

• otsus on vastuolus põhikirjaga, seadusega,
  
• osanik tegi selle teades, et saab sellest endale või kellelegi teisele kasu samal ajal kui teised omanikud saavad sellest kahju.
  
• Juhul kui otsus on hea usu vastane.
  

JURIIDILISE ISIKU ORGANID

ESEMED

• Kohalik – olenevalt piirkonnast (linn, linnaosa , tänav vmt)
  
• Keskmine -
  
• Müügihind – see hind, millega konkreetses piirkonnas saaks selle eseme müügi eest
  

TEHINGUD

5. Loeng

TEHINGU VORM

• Omakäeliselt allkirjastatud
  
• Allkirja mehhaaniliselt teel jäljendamine (tempel, pitsat, arvele prinditud allkiri)
  

• Notariaalne kinnitamine – notar kinnitab ainult allkirja, tehingu sisu ei kinnita
  
• Notariaalne tõestamine – täis notariaalne toiming, kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar notar selgitab poolte õigused ja kohustused jne.
  

TEHINGU KEHTETUS

• Tühine §84 – on algusest peale kehtetu (alla 7- aastaste , otsustusvõimetu isiku tehing, vorminõuetele mitte vastav tehing, abstraktsiooni põhimõte)
  
• Tühistatav (vaieldav) – Kehtib kuni tühistamiseni - tehing alguses kehtib ja muutub kehtetuks siis kui ta tühistatakse (§98)
  

• Heade kommetega vastuolus (§86 (2)) – kiirlaenud, teenimine kellegi hädalt ja viletsuselt (RIIGIKOHTU LAHENDID)
  
  • Erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
    
  • Teine pool peab teadma
    
• Seadusega vastuolus olev tehing –
  
• Käsutuskeeldu rikkuv tehing – kui kohtutäitur on andnud käsutuskeelu
  
• Näilik tehing – teise tehingu varjamiseks tehtud tehing
  

• Teine osapool teadis või pidi teadma teise inimese sundolukorrast
  
• Sundsuhe, eriolukord, teadmatus
  
• Eesti Panga poolt kehtestatud krediidikulukuse määr on ületatud kolmekordselt 33,96
  

• eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav;
  
• tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
  
• tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
  

• tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati
  
• ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk
  
• teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks
  

• ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas
  
• pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest
  

6. Loeng

• Pole õiguslikke tagajärgi, nagu tehingut poleks olnudki. Tuleb taastada algne olukord. Kui on võetud laenu, tehing on kehtetu, tuleb laen tagasi maksta. Intressi ja viivist puudutavad punktid on kehtetud. Kui tehing puudutab mingit asja ja kui seda enam pole, siis tuleb see hüvitada rahas (kohalik keskmine müügihind = turuhind)
  

• Edasilükkav – õiguste ja kohustuste tekkimine seatakse tingimusest sõltuvusse
  
• Äramuutev – õiguste ja kohustuste lõppemine seatakse tingimusest sõltuvusse
  

• §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul)
  
• §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest
  
  • Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija , juhatuse liige, täisosanik
    
  • Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus
    
• §118 – Volituse andmine – tekkib tahteavaldusega
  
  • (2) talub
    
• §119 – Edasivolitus – peab tulenema volitusest
  

• §116
  
• Volikiri – kirjalikult vormistatud volituss
  

Tähtaeg ja tähtpäev

• Tähtaeg hakkab kulgema tehingule järgnevast päevast
  

• Kui satub riiklikule pühale või muule puhkepäevale, siis on selleks puhkepäevale järgnev tööpäev
  

• Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.
  

Tsiviilõiguste teostamine

• Rikkumisel – isik kaotab oma õigused
  

Aegumine

• Tehingust tuleneva nõude - 3 aastat
  
• Ehitiste puhul 5 – ehitiste puudused
  
• Rikkus kohustusi tahtlikult(rikub meelega) 10
  
• Kinnisasi - Kinnisomandi üleandmise nõue 10
  
• Kahju hüvitamisnõude 3 aastat
  
• Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest(1jaanuar), mil nõue muutub sissenõutavaks.
  
• Alusetus rikastumisest- 3 aastat
  

KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA