1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Tervishoid ja tööohutus: kordamine tööks 1. TTOS Tervishoidu ja tööohutuse seadus, mille eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja turvaline töökeskkond. 2. TKK Töökeskkond ehk koht, kus inimene oma tööd teeb, seal võivad olla erinevad ohutegurid, kuid need ei tohi ohustada inimest ega ületada piirnorme. 3. TTH Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Näiteks: tervisekontroll, tervisetõend, hügieen, kätepesu, vaktsineerimine. 4. TO Tööohutus ehk erinevad meetmed, abinõud, et töökeskkond oleks ohutu ja turvaline. Näiteks tööandja peab tagama: isikukaitsevahendid, eeskirjad, nõuded, kasutusjuhendid, koolitused, väljaõpe, juhendamine, õiged töövõtted jne. 5. Piirnorm arvnäitaja, mis iseloomustab se...
Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise k...
Jaanika Märdimäe 11a.klass Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola · Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalis...
E.Hemingway ,,Fracis Macomberi üürike õnn Jutu peategelasteks on Francis Macomber, tema naine, Margaret Macomber ja Robert Wilson, kes on elukutseline kütt. Tegevus toimub Aafrikas, kus Francis Macomber on jahiretkel. Lugu algab sellest, kuidas kõik 3 tegelast istuvad söögilauas ja räägivad intsidendist, kus Francis põgenes haavatud lõvi eest, kuid Robert näitas üles julgust ja lasi lõvi maha. See intsident jättis Francise meheaule suure haava, ning ka tema naine Margaret ei arvanud temast enam samamoodi. Robert muudkui proovib seda teemat uuesti üles tõsta, kuid teised ei taha sellest rääkida. See õnnetus põhjustas Francise ja Margareti kooselu vahel ka abielurikkumise, kui Margaret käis Robertiga magamas. Kuid järgmisel päeval oli Francisel võimalus oma viga parandada, ning nad läksid pühvlijahile. Nad märkasid kolme vana pulli, keda nad hakkasidki küttima. Kui esimesed 2 pulli olid maha lastud, hakati ...
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnaspet...
Atacama kõrb 1. Asukoht Atacama kõrb asub Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres ja Andide mäestiku vahel, 15. ja 30. lõunalaiuse vahel .Laiub põhjast-lõunasse pika ribana läbi Tsiili, Peruu ja Boliivia. Joonis 1. Atacama kõrbe asukoht 2. Kõrbe suurus ja ulatus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed Namiibias ja California poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri. Näib otse mõistusevastane, et lau...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola. Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu va...
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
Igavikuline vaidlus inimese hinge pärast Alati räägitakse inimese hingest ja inimese kehast. Üks on materiaalne ja teine mentaalne, määratlematu. Hing on see, mis teeb meist selle, kes oleme. Hing on meie Mina. Maapeal ei saa hing üksi eksisteerida, vaid vajab keha - materiaalset kuju, milles elada. Pöördudes teistpoolsusesse, jätab aga hing keha maha. Niisiis saame öelda, et inimene on keha ja hinge sümbioos. Vähemalt selline on tänapäevane kujutlus hingest. Aja jooksul aga hinge ja keha mõistete definitsioonid liikusid. Kui keha mõiste jäi enam- vähem samaks, siis hinge mõiste liikus tunduvalt. Varem tähistas hing inimese tegelikku kuju ilma kehata. Uuemas definitsioonis aga nö piletit, kas taevasse või põrgu, peale maapealsete elupäevade lõppemist. Inimese musta kasti, kui soovite. Kätte on jõudnud 21. sajand ja ikka veel on aktuaalne teema kellele kuulub inimese hing. Keskendun antud töös selle...
Oksana Bazakova H11 2012 MIKS ETTEVÕTJA LÄBI KUKUB? Ettevõtlus algab äriideest ja lõppeb rahuloleva kliendiga, kes on saanud midagi, mida ta vajab. Vahepealne osa on suur katsumuste jada, kus igal sammul on võimalik ebaõnnestuda tänu ettevõtte sisestele või välistele teguritele. Esimene põhjus on see, et äriidee ei ole piisavalt originaalne või äriplaan on koostatud puudulikult ilma piisava analüüsita. See tähendab, et vundament kogu ettevõtmisele on nõrk ja edasine edu peaaegu võimatu. Kui tulevane ettevõtja soovib edu saavutada, peaks ta alustama sellest, et palkab kellegi, kes talle kindla äriplaani koostab. Teine põhjus, miks ettevõtja võib ebaõnnestuda on tõenäoliselt seotud algk...
Iseseisev töö ‘Arvutitöökoha ergonoomia uurimine’ Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Iseseisev töö ‘Ohutusjuhendi koostamine’ Koostage ohutusjuhend etteantud kodumasinale. Üks peamisi ohutusjuhendi koostaja ülesandeid on juhendi meeldejäävaks ja arusaadavaks tegemine, et töötaja kasutaks juhendis toodud ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid. Et juhend oleks lugeja jaoks kergesti mõistetav peab juhendis olema: liigendatud tekst (eraldi lõigud, alapealkirjad); värve ja fotosid lihtsa keelekasutusega (üldmõistetavad sõnad, lühidad laused) ning praktilisi soovitusi (juhendis kirjeldatut peab olema võimalik ka tegelikkuses rakendada); Pigem vähem teksti kui üleküllus; Ära copy juhendeid internetist! Ohutusjuhend peaks olema võimalikult lühike, loogiliselt koostatud, prakti...
Firma ,, Sdelai sam" Teenindusstandardid September 2014 TELEFONIGA SUHTLEMINE Kõnele vastamine: Vastan telefonile kiiresti ja sõbraliku häälega. Vastan hiljemalt 3 telefonihelina järel. Tervitan meie klienti alati esimesena. Alati tervitan esimesena eesti keeles ja kliendi vastuse järel valin edaspidiseks kliendile sobiva keele oma keeleoskuse piires. Lõpetan kõne viisakalt tänan klienti helistamise eest ning soovin peatset nägemist. Lasen helistajal toru esimesena ära panna. Kui pole kohal kedagi keda helistaja küsib, siis palun helistajal jätta teade ning kontaktandmed ( helistaja, tema tel. nr, kuup, kellaaeg, kellele helistas, teate sisu). Teate vastuvõtmisel kordan teadet, veendumaks et kirja said õiged andmed ja sisu. Iga kõne lõpetan tänuga helistamise eest: ,,Tänan et helistasite", ,,Thank You for calling" ,, Spasibo shto posvonili" Töötelefoni kasutan vaid töökõnedeks. V...
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; ...
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4 Stress ja sellega toimetulek.......................................................................5 Kriis inimeses endas..................................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me suudame erinevate muutustega harjuda. Samuti sellest, millises keskkonnas me elame ja kasvame, millised on meie suhted, kui palju toe...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Autorist Lydia Koidula (1843-1886) oli eesti kirjanik, tuntud eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo jä...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Autorist Lydia Koidula (1843-1886) oli eesti kirjanik, tuntud eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud t...
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhu...
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................3 2.Autor......................................................................................4 3.Teose põhiprobleemid..................................................................6 4.Ülevaade tegelaskujudest...............................................................7 5.Teose sõnum ja reklaamtekst..........................................................8 6.Kokkuvõte.................................................................................9 7.Kasutatud kirjandus....................................................................10 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli teha teose ,,Lõks lõpmatuses" põhjal ülevaade. Ülevaate punktide alla kuulusid tegelaskujude iseloomustus, teose põhiprobleemi ja sõnumi leidmine, raamatu reklaamtekst ning autori biograafia. Infor...
Kuressaare Gümnaasium Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus Uurimistöö Koostaja: Riina Suu 12.b Juhendaja: Riina Keel 2013 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Põlvetraumad 5 Sporditraumade põhjused 6 Osgood Schlatter 7 Harjutuskava 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 Trauma on igasugune kogemus, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja heaolule. Trauma viitab inimese ellujäämise põhireeglite rikkumisele: Neid reegleid rikuvad sageli mitmed sündmused, mis viitavad sellele, et maailm on kontrollitamatu ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline või seksuaalne vägiv...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, t...
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
Ergonoomika arvestuse kordamisküsimused TTOS- https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005 1. Tööandja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel ( TTOS § 12,13) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab loe läbi seadusest, seal pikk kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. jutt! 2. Tööandja ennetustegevus töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel ( TTOS §12 1, 13) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. Tööandja rakendatavad meetmed: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende ...
Kindlustusõigus Kirjaliku arvestuse küsimused 1. Millised on eraõigusliku ja avalik-õigusliku kindlustuse erisused? Iseloomustada. Erakindlustusõigus reguleerib eraõiguslikku kindlustust ning avalik kindlustusõigus reguleerib avalik-õiguslikku kindlustust. Kui eraõiguslik kindlustus võib esineda nii vabatahtliku kui ka kohustusliku kindlustuse vormis, siis avalik-õiguslik kindlustus on reeglina sundkindlustus. Avalik-õigusliku kindlustuse peamine haru on sotsiaalkindlustus. Sotsiaalkindlustus ja eraõiguslik kindlustus on kaks iseseisvat kindlustussüsteemi tuge, mis on erinevalt struktureeritud ja mis täiendavad teineteist. Kindlustusetüübid jagunevad: Avalik kindlustus (sotsiaalkindlustus) –Avalik –Kohustuslik –Universaalne –Solidaarne Erakindlustus –Individuaalne –Vabatahtlik –Vaba...
Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015. Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted. 1. Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas. Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.199...
1. Kindlustuslepingu olemus ja sõmimine Kindlustusleping on osapoolte kirjalik kokkuleppe, milles kindlustusandja kohustub maksma kokkuleppitud rahasumma kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu osad on · sooviavaldus koos riskiküsimustikuga, mida täidab klient · lepingu üldised tingimused(tüüptingimused), ning muud lisad (vara nimekirjad_ ülevaatusaktid, eelpakkumised, teatud dokumentide koopiad) · kindlustuspoliis Lepingu sõlmimine · kindlustusobjekt · täidetud sooviavaldus · riskihindamine · pakkumine ja kinlustustingimused · aktsepteerimine 2. Kindlustusmaksed (riskimaksed ja lepingutasud) Kindlustusmakse või kindlustuspreemia on rahasumma, mida kindlustusvõtja on kindlustuslepingu alusel kohustatud kindlustusandjale tasuma lepingus sätestatud korras. See sisaldab ka tasu kindlustuskaitse eest (riskimakse). Kindlustusmakse...
Tunnetus protsessid Tähelepanu W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast. -on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aita...
Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida ...
1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad võimalikud kulud seoses töötaja invaliidsuspensioniga (vastutus). 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Vihikus 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Vihikus 4.Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; • 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; • 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
Kordamisküsimused 1. Milline on sobivaim eestikeelne koduleht töökeskkonnaalaste õigusaktide leidmiseks? http://www.ti.ee (Tööinspeksioon) http://www.tooelu.ee (Tööelu) http://www.riigiteataja.ee (Riigi Teataja) 2. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis. Eesmärgiks on luua kahjutu ja ohutu töökeskkond kõigile töösuhetest osalevatele isikutele. Määrata vastavalt ühiskonna sotsiaalsele, majanduslikule ja tehnilisele arengule kindlaks töökaitse organisatsioonilised alused, töökaitsealaste õigusaktide järgimist kontrollivad organid, kontrolli vormid ja meetodid ning tööõnnetuste ja tööga seotud tervisekahjustuste uurimise ja arvestamise alused. 3. Töökaitse korraldus ettevõtetes. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juu...
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirj...
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma...
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomis...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama ig...
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonn...
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist ...
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõninga...
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
annaabi.ee 
