KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA (0)

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
6. september 2012
Loeng – seminarid (seminari algus 18:45)

• “Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud.”
  
• Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee)
  

Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega.
1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS
1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
Mis on moraal ?
Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu.
Mis on õiglus?
Õiglus – filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste.
Mis on õigus?
Õigus – käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu.
(Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) – netist
Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.)
Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõistu. Religioon – usk jumalasse.
Loomuõigus (IUS naturale) – igale elusolendile kuuluv õigus.
Allajoonitud sõnad on mõiste lahti seletamisel kõige olulisemad, ülejäänud võib olla oma sõnadega.

• Kas õigus ei ole moraal? ( SEMINARIS !)
  

Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe.
Moraali järgi seadused – seadused on moraalsed .
Kas riik kehtestab moraali? – Ei.
Eetika=moraal.
ÕIGUS
Eraõigus Avalik õigus
- selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus
subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes
Karistusõigus
Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus
e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei)
Võlaõigus Pangandus
Asjaõigus Õigus
Pereõigus Kindlustusõigus
Pärimisõigus

• Võlaõigus – lepingud
  
• Asjaõigus – omand
  
• Pereõigus – reguleerib vanemate, laste ja abielu
  
• Pärimisõigus – tegeleb pärandusega
  
• Äriõigus – tegeleb juriidiliste isikute asutamise, tegevuse ja lõpetamisega
  

Miks jaguneb eraõigus kolmeks?
Tsiviil-, äri- ja majandusõigus. Erinev on riigi sekkumise määr neil kolmel õigusel. Kõige vähem tsiivilõiguses, kõige rohkem majandusõiguses. Majandusõiguses riigi kontroll kõige suurem, kuna riigi huvid mängus. Tagajärjed. Sekkumine pangandusse. Ülemaailmne majanduskriis .
Miks riik sekkub pangandusse?
Riigi huvid mängus, kui pank läheb pankrotti , siis suured sotsiaalsed tagajärjed/probleemid.
Miks jaguneb eraõiguseks ja avalik õiguseks?
Eraõigusel ja avalikul õigusel on erinevad põhimõtted, sp on need erinevad mõisted.
Vabaduse põhimõte eraõiguses: et inimesi liigselt ei piirataks, et nad saaksid ikka olla loovad ja nautida oma õigusi vabadusele.
Vabaduse põhimõte avalik õiguses: piiratud põhimõttega, et riik ning ametnikud ei kasutaks oma võimu ära.
Eraõigus – lubatud kõik see, mis ei ole keelatud.
Avalikõigus – keelatud kõik see, mis ei ole lubatud.
Kui eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, siis on lubatud. - eraõigus
Kui ei ole lubatud normi, siis on keelatud. - avalikõigus
1.2. Huviteooria
– eristab, mis era-, mis avalikõigus.
1. HUVITEOORIA – eristab, mis era-, mis avalik õigus
Avalik õigus – lähtub riigi huvist.
Eraõigus – lähtub üksikisiku kasust.
2. SUBORDINATSIOONITEOORIA (sub-alluvus)
Avalikus õiguses subjektid alluvussuhtes.
Eraõiguses võrdses õiguses.
Lapsed alluvad vanematel, allumine riigile (täiendus huviteooriale).
3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA
Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused.
(Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.)
MIKS ON TEOORIAID KOLM?
Esimesel kahel on puudused.
Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.)
Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on avalik õigus. ( Ministeerium ostab auto, riik on omanik.)
Subordinatsiooniteooria puudus: eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel).
1.3. Tsiviilõigus
– tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum.
– tsiiilõigusharu, mis reguleerib varalisi suhteid, isiklikult mitte varalisi suhteid (hooldusõigus, laimamine).
Tsiviilõiguse reguleerimismeetod – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel.
Unitaristlik käsitlus – leiab, et äri- ja tsiviilõigus on üks ja see sama eristatud ainult praktilistel kaalutlustel .
Dualistlik käsitlus – leiab, et äri- ja tsiviilõigus on kaks eraldi seisvat õigusharu.
Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? – IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus)
Tsiviilõiguse üldosa – kehtestab üldised põhimõtted
Pandektiline süsteem – õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid.
Eriosas spetsiifilisi termineid.
Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi?
Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal.
Normid on jaotatud 5 ossa : üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990).
1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat):
– koht kust me leiame õigust.
Õigusallikad on hierarhias :
I PÕHISEADUS
II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus)
III SEADUSEST MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID
nt määrused, eeskirjad

. Peab olema välja antud seaduse alusel. (Saab kontrollida, millise seaduse alusel)

. Peab olema välja antud seaduse täitmiseks. (Madalamal seisev õigusakt ei tohi vastuollu minna)
Tava – väljakujunenud käitumine.
Faktiline õigusallikas – kohtulahend . EI OLE ÕIGUSALLIKAS, kuid võetakse arvesse.
Tava on õigusallikas. (Kõike ei ole vaja/ei saa seaduses reguleerida.)
Ükski õigusakt ei tohi olla vastuolus põhiseadusega.
Põhiseadus kõige tähtsam, kuna vastu võetud rahva poolt ( referendum ).
Seadus teisejärguline.
Seadused kehtivad ühe riigi või riikide liidu (nt Euroopa Liidu piires).
____________________
Miks on seaduses 2 õigusallikat, aga konspektis 4?
Põhiseadust ja muid määrusi, mis tegelikult ka seaduse alla lähevad, ei pea mitu korda välja kirjutama. Konspektis lihtsalt põhjalikumalt ja eraldi välja toodud.
TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD ON SEADUS JA TAVA. (§ 2. lõige 1)
Miks on seadus liiga üldine?
Ei tohi liiga palju ette kirjutada/piirata.
Miks tava vaja on?
Kõike ei saa/ei ole võimalik seaduses reguleerida.
4. oktoober 2012
1.5. Tsiviilõiguse ajalooline areng
Ajaloolised allikad:

• Prantsuse tsiviilkoodeks – Code Civile (romaani). Pärast prantsuse revolutsiooni kontinentaaleuroopas.
  
• Saksa tsiviilseadustik – BGB (germaani). Germaani õigusperekonna aluseks.
  
• Eestis: Balti eraseadus – tegemist on Tsiviilseadustiku eelnõuga (NB! See ei ole allikas).
  

Vene NFSV tsiviilseadustik

Eesti NSV tsiviilseadustik

Tsiviilseadustiku üldosaseadus
NB! Kaks sama nimega seadust, üks ajalooline, teine, mis praegu kehtib.
SEMINARIS PIISAB LOETELUST!
1.6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus
§ 1. Seaduse ülesanne
Reguleeritakse tsiviilõiguse üliseid põhimõtteid. (määrab põhiseadus)
*Kas seadusest madalam akt on tsiviilõiguse allikas? – Jah
*Kas põhiseadus on õigusallikas? – Jah
§ 2. Tsiviilõiguse allikad:

• Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (1)
  
• Tava tekib käitumisviisi pikaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. (2)
  

§ 3. Seaduse tõlgendamismeetodid:

• Grammatiline – lähtub sõnade tähendusest (loeme, saame aru)
  
• Teleoloogiline – normi mõttekohane tõlgendamine (tekst mitmeti tõlgendatav, aga ühte moodi mõistetav nt tapmine on karistatav).
  
• Süstemaatiline – tõlgendamine normi asukoha või süsteemi järgi *füüsiliste isikute puhul
  

Nt normid räägivad isikust § 11., et saaks aru, kas tegu on juriidilise või füüsilise isikuga.

• Ajalooline – lähtub ajaloolise seadusandja tahtest (ENSV tsiviilkoodeks)
  

(Kuidas mõistis ja sai sellest aru seadusandja.) Tänapäeval ei kehti!

• Üld- ja erisäte – üldsäte üldine ja erisäte täpsem
  Näide: Posti peal kõrgel kiirusepiirang 70, all pool 30. Kummaga võib sõita? V: 30-ga.
  

(Kui kaks sätet reguleerivad sama olukorda, siis kohaldame erisätet. Analoogia puhul kohaldame lähedast sätet. Kui seda ka pole, siis kohaldame õiguse üldist mõtet.)
Analoogia – kui säte puudub, siis tõlgendatakse lähima tõlgendus meetodi alusel.
Abstraktsiooni printsiip – võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine).
Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks.
(Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.)
Omandiõiguse üleminek – uus omanik (nt pärandus, ost, kink , vahetus).
Käsutustehing – reguleerib omandi üleminekut.
Kohustav tehing – reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne).
Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.
Käsutamine – asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine.
Omandiõiguse elemendid:
Kasutamine – õigus asja kasulike omadusi tarvitada ja temast viljasid saada. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid omanik võib ka asja kasutamise õiguse edasi anda ka teistele isikutele (nt üürida, rentida).
Valdamine – õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni keegi ei ole tõendanud vastupidist. Juhul kui omanik annab oma asja mõne teise isiku kätte, näiteks rentnikule, muutub rentnik otseseks valdajaks ja omanik ise kaudseks valdajaks. See tähendab seda, et omanikul on ikkagi õigus oma valdust kaitsta, välja arvatud ainult rentniku vastu, kes on hetkel otsene asja valdaja. (Omanikul piiratud õigused teostada valdust.)
Erinevus: valdamine ei tähenda, et võid kasutada.
Pastaka ost – lepinguõigus puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust (omand, omaniku vahetus).
Kuidas omand tekib?
Vallasomand tekib:

Kokkulepe omandi üleandmiseks.

Valduse üleminek ( kinnistusraamatu ( register ) kandega – tekib kinnisomand (Maa))
Valdus on tegelik võim asja üle (valdus võib olla otsene: pastakas käes või kaudne: taskus on kellegi auto/korteri võtmed).

• Kui küsitakse kaasuses kes on omanik?
  Siis alati abstraktne printsiip!
  

Otsida tekstist tingimusi.
2. TSIVIILÕIGUSSUHE
2.1. Õigussuhte mõiste
Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri , kommunaalsuhe).
Õigusnormid ehk seadused, nende täitmist tagavad riiklikud institutsioonid (politsei, kohus, ministeeriumid jne.)
Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on).
Õigussuhtel on kolm elementi:
1) Subjekt – iskud , kes õigussuhtes osalevad.
Õigussuhtes osalevad subjektid on pooled. (Alati 2 subjekti!)
Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt.
Kellegi õigusele vastab alati kohustus.
Ühekülgne või mitmekülgne.
Ühekülgne – kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe – võlgnikul on kohustus võlausaldajale).
Mitmekülgne – kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük).
Müüjal õigus saada raha, samas kohustus anda kaupa.
2) Objekt – see, millele õigussuhe suunatud.
NB! Objekte võib olla mitu.
3) Sisu – õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused poolte vahel.
Õiguste ja kohustuste tekkimise hetk – juriidiline fakt.
1) Sündmus – inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus).
2) Tegu – inimtahtest sõltuv.
Millest juriidiline fakt tekib?
1. Tehingutest
2. Sündmustest
3. Muudest toimingutest
4. Õigusvastastest tegudest
ÕIGE JÄRJEKORD OLULINE, KÜSITAKSE EKSAMIS!
*Miks on sõna MUUD oluline? Sest tehing on ka toiming. Kui sõna MUUD ära jätta, jääb vastupidine mulje.
2.2. Tehingu mõiste
§ 67 Tehingu mõiste.
Tehing on toiming, kus on tahteavaldus . Tehingud jagunevad ühe ja mitmepoolseks.
Ühepoolne – vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament ).
Mitmepoolne – vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus (nt lepingud)

• Sarnane mõiste: ühe- ja mitmekülgsed ning ühe- ja mitmepoolsed (lepingud)
  NB! Pole samased mõisted.
  

Toiming – õigusliku tähendusega õiguspärane tegu.
Tehing, mis ei ole leping (üks tahteavaldus) nt testament.
Mille poolest erineb tehing ja toiming?
Toiming ei pruugi olla tahteavaldus erinevalt tehingust! (Tehing on ka toiming.)
Toiming – õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. (Toiming on kõige üldisem mõiste.)
Nt autoriõigused. (Eesmärk: kunst - tekivad õigused, mis pole tahtlikud.)
2.3. Kaasuste lahendamise skeem

Tuleb välja kirjutada tekstis sisaldavad subjektid.
NB! Täpselt nii nagu tekstis on

Tuleb välja kirjutada õigussuhte objekt.
NB! Objekte võib olla mitu

Tuleb teha subjektide kontroll. Tuleb vaadata, kas subjektid on olemas. Kui tegelikult 1 subjekt olemas ei ole, siis õigussuhet pole ja vastus on õigussuhe puudub.

Tuleb välja tuua õigussuhte sisu (kellel õigus, kellel kohustus).

Kui küsitakse omandi kohta, siis tuleb lähtuda abstraktsiooni printsiibist.
Kaasus
Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000.- eurot. Sõlmiti kirjalik leping Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel hakkasid nad auto müüki tähistama. Urmo sõitis minema taksoga, lubades autole järele tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus merlin Kaarlele 15 000.- eurot auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot. Kaarle ütles, et pole enam auto omanik ja üle anda pole võimalik. Kes on auto omanik?

Urmo, Kaarle, Merlin

Auto ja raha

–

Urmo ja Kaarle vahel õigussuhe. Urmo kohustus anda raha Kaarlele ja Kaarlel õigus saada raha. Urmol õigus saada auto, Kaarlel kohustus anda.
Kaarlel ja Merlinil sama moodi (lepingut polnud).

Auto on vallas asi.
Urmo ja Kaarle vahel oli kokkulepe. Valdust ei antud üle (omanik Urmo). (Kaasuses pole öeldud, et võtmed anti, seega valdust ei antud üle.) Merlinil vastupidi. Kokkulepe oli, valdus läks üle, seega omanik.
Vastus: Auto omanik on Merlin.
____________________
Millest tekivad tsiviilkohustused?
Tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest. (§ 5.)
Mis on subjektiivne õigus?
Konkreetsele subjektile kuuluv õigus. (Nt minul on subjektiivne õigus minu pastakale.)
Objektiivne õigus – õigusnormid, ka ajaloolised õigusallikad.
Positiivne õigus – kehtivad õigusnormid.
Kas toiming on sündmus?
Ei, sündmus on inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus).
18. oktoober 2012
3. ISIKUD
Isik ja subjekt on sünonüümid. Jagunevad:

• Füüsiline isik – on inimene õigussubjektina (Vikipeedia)
  
• Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt (§ 24.)
  

Mis eristab objekti subjektist?
Isikutel on õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi. ISIK = SUBJEKT.
3.1. Füüsiline isik
§ 7. Füüsilise isiku õigusvõime
Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (1)
Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (3)
Miks lõiget kolm on vaja? – Sest pärimisvõime, enne elusalt sündimist.?!
Kes on surnud inimene? – Surnud inimene on objekt.
*Surnud inimene on objekt seaduse järgi. Aga nt kui kirstust varastatakse kullast sõrmust, kas on tegu vargusega? Sest varastada saab ainuklt omanikult, aga kui surnud on objekt, siis pole ju tegemist kuriteoga?
§ 8. Teovõime
Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid .
Teovõime on alates 18. aastasel isikul.
Piiratud teovõime – alaealised ,vaimuhaiged (ravitav), nõrga mõistusega (ei ole ravitav), psüühika häirega. (§ 8 lõige 3)
Täielikku teovõimetust ei ole!
Piiratud teovõimega isikule määratakse eestkostja . Hooldaja on teovõimelistel isikutel (sotsiaaltöötaja). Eeskostja esindab, hooldaja ei esinda. Eeskostja võib minna panka ja teha seal toiminguid , hooldaja seda teha ei saa.
Eestkostja – määratakse piiratud teovõimega isikule, esindab, teeb tehinguid jms
Hooldaja – määratakse teovõimelisele isikule, nt vanainimestele, kelle mõistus terve, aga füüsiline tegevus piiratud
§ 9. Piiratud teovõime laiendamine
Mis on õigusvõime, mis teovõime? – Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks . Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (Vikipeedia)
1-poolne
2-poolne
Alla 7 aastane
Tühine – kehtetu
(§ 12 lõige 1)
Tühine (§ 12 lõige 1)/välja arvatud juhul, kui tehing täideti vabade vahenditega (kogutud raha) või selleks otstarbeks antud (taskurahaga). Alla 7- aastasele võib raha kinkida kolmas isik, kui eestkostja (vanem) lubab. Kolmas isik ükskõik kes, õigussuhtesse mitte puutuv isik.
(§ 12. lõige 2)
Üle 7 aastane
Eelneva nõusolekuta – tühine
(§ 10.)
Kui enne tehingut on eestkostja andnud nõusoleku, siis võib teha.
(nt testament: 7-18 aastane võib vanema nõusolekuga teha testamendi)
Eelneva nõusolekuta – tühine.
Välja arvatud juhul, kui eestkostja hiljem heaks kiidab. Tehing kehtib ilma eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta kui:
1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi
2) isik täitis tehingu vabade vahenditega, mille andis eestkostja või viimase nõusolekul kolmas isik. (§ 11.)
§ 12. Alla 7-aastase alaealise tehing
(1) Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine.
(2) Alla 7-aastase alaealise tehtud tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
§ 11. Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
(1) Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
(3) Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui:
1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi;
2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
(5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku (tehing heaks kiita) saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.
(6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
§ 10. Piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing
Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku sesindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine.
Alla 7-aastane § 10. ja § 11. ning 6-aastane ja noorem §12.
Kingi vastuvõtmine on leping.
Kui keegi läheb esimesse klassi 6-astasena, kas võib talle kinkida raha? – Seadusliku esindaja nõusolekul. (16-aastasele lõpetamise puhul võib raha kinkida vanema heakskiidu korral.)
Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.
(§ 11. lõige 5)
§ 13. Otsusevõimetu isiku tehing
Näiteks inimene on purjus ja abiellub. Otsusevõimetus on ajutine. Otsustusvõimetu tehing kehtiv, kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul. (NB! Piiratud teovõime juures tehing kehtetu, kui kahe nädala jooksul ei tule heakskiitu.)
Nimetage seadusest tulenevat tahteavaldust? – Tehing.
§ 14. Elukoht
Elukoht on see koht, kus sa alaliselt või põhiliselt elad .
Elukoht seal, kus isik elab, see muutub kui isik avaldab soovi. Eesti pole sellist asja nagu sissekirjutus. On olemas rahvastikuregister , kuhu oleme sissekirjutatud. On elukohajärgne kool, valmisjaoskond jne. Elukoha registreerimine pole kohustuslik. Rahvastikuregister omab avalikõiguslikku tähendust, maksude maksmine jne.
§ 17. Teadmata kadunud isik
§ 18. Teadmata kadunud isiku vara hooldus
Miks riiki huvitab kellegi kadumine? – Võib olla seotud vargusega. Riiki huvitab alles jäänud vara.
§ 19. Isiku surnuks tunnistamine – vajalik pärimisega seotud tegevuste alustamiseks.
Mis saab kui surnuks tunnistatud inimene ilmub välja? (§ 21) – Tuleb pöörduda kohtu poole. Õigused taastuvad. Kui vara on edasi antud, siis tagasi ei saa, abielu ei taastu .
3.2. Juriidilised isikud
– seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Jaguneb:

• Eraõiguslik
  
• Avalikõiguslik
  

Fiktsiooni teooria (huviteooria?) – juriidiline isik on ettekujutus , fiktsioon, teda tegelikult ei eksisteeri. Nt Swedbank, ülikool.
Sihtvara teooria – juriidiline isik on eesmärgistatud vara.
Realistlik teooria – füüsilist juriidilist isikut tähistavad erinevad huvid.
Juriidilist iskut pole olemas, ainus kes on olemas, on füüsiline isik.
Juriidiline ehk õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikus kontekstis.
!!! Kui pole eraldi seadust mõne juriidilise isiku kohta, siis teda pole!!
§ 24. Juriidilise isiku mõiste
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
§ 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
(1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva (üldise) seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
(2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva (konkreetse) seaduse alusel.
(3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.
(4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Õigusvõime – Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (§ 26. lõige 1)
_____________________
Õigusvõime, teovõime – miks on vaja? – Et eristada isikud asjadest. ISIK≠INIMENE
19. oktoober 2012
Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad:
1. Täisühing TÜ- äriühing, kus täisosalised vastutavad isiklikult kogu oma vara.
Nimi peab viitama äriühingule!
2. Usaldusühing UÜ – äriühing, kus täisosalised vastutavad isiklikult kogu oma vara, väljaarvatud üks usaldusomanik, kes ei vastuta kogu oma vara.
3. Osaühing OÜ – äriühing, kus on osadeks jaotatud osakapital .
4. Aktsiaselts AS – äriühing, kus on aktsiateks jagatud aktsia kapital.
Erinevus AS ja OÜ vahel: aktsiaselts on mõeldud suuremate käivetega äriühingute jaoks, (tal on suurem kapital ja rohkem organeid).
5. Tulundusühistu (lühendit pole) – oma liikmete toetamiseks loodud (juriidiline isik).
Korteriühistu tegeleb, liikmete tegevuse toetamiseks.
6. MTÜ – mittetulundusühing, mitte tulunduslikke eesmärkidega. Võib saada kasumit, aga ei või seda liikmete vahel ära jaguda. Peab kasutama oma põhieeskirja eesmärkide saavutamiseks. (Muidu ei oleks enam MTÜ, vaid osaühing.?) kasutatakse ka NGO – omaette ettevõtlus vorm, seal võimalik maksta palka, palk ei ole piiratud.
7. Sihtasutus SA – fond, tegeleb raha kogumisega ja selle laiali jagamisega. (Nt preemiad, stipendiumid )
Äriühing – eesmärk kasumi saamine.
PEAB TEADMA, MIS NAD LAIAS LAASTUS ON JA MIDA TÄHENDAVAD!
!! Millal lõpeb juriidiline isik? Millal lõpeb füüsiline isik? (kui pole täpsustatud, kumma lõppemise kohta küsitakse, siis tuleb vastata mõlema kohta!!)
Eraõiguslik juriidiline isik – tekib registrisse kandmisega ja lõpeb registrisse kandmisega.
*Kui lihtsalt õigusvõimeid küsida, tuleb vastata mõlema kohta (eraõiguslik, avalikõiguslik)
*Avalik-õiguslikud juriidilised isikiud on riik, linn, vald või konkreetse seadusega loodud asutus.
Kaasus
10. klassi poiss viskab katki Reaalkooli akna. Kes hüvitab, kellele kahju?
1. 10. Klassi poiss, Tallinna Reaalkool
2. Õigussuhe suunatud kahju hüvitajale
3. Subjektide kontroll: 10. Klassi poiss – füüsiline isik, Tallinna linn – juriidiline isik, Reaalkool – avalik-õiguslik juriidiline isik/ Reaalkool pole avalikõiguslik, sest see pole konkreetse seaduse alusel loodud. ??
4. Vastus: 10. aastane poiss (keda esindab lapsevanem ) peab hüvitama kahju Tallinna linnale (keda esindab Tallinna Reaalkool)
Kaasus (§ 34. põhjal näidiskaasus)
AS X ja OÜ Y sõlmisid töövõtulepingu hoone ehitamiseks. Lepingu tähtaeg oli 31. detsember 2010.
28. dets 2010 sõlmisid pooled tähtaja pikendamise kokkuleppe. Millega tähtaega pikendati aasta võrra. Tööd anti üle 12. okt 2011. AS X, aga nõuab viivist, töödega üleandmisega viivitamise eest väites, et tähtaja pikendamise leppe on sõlminud üks juhatuse liige ja see kokkulepe on tühine, kuna põhikirja järgi saab tehingut teha kaks juhatuse liiget ühes koos. Kas on õigus nõuda viivist?
1. AS X ja OÜ Y
2. Töö ja raha
3. AS on olemas, OÜ on olemas
4. OÜ Y pidi tegema töö AS X-le. AS X pidi andma raha. Kas töö on üle antud? – Jah. Maksmise kohta informatsiooni? – Ei. Omandi kohta küsitud? – Ei, seega abstraktsiooni printsiip siia ei puutu .
Kas esines esindusõigusi? – Jah.
Kas esindas juhatuse liige? – Jah.
Kas oli õigust üksinda esindada? – Jah.
Kas on õigus nõuda viivist? – Ei.
Vastus: Ei ole õigus nõuda viivist. (§ 34. järgi on leping kehtiv, sest ühine esindusõigus ei ole kantud registrisse.)
4. ESEMED
4.1. Ese, asi, vara (§ 48, § 49, § 66)
Ese on üldisem/laiem mõiste, asi kitsam. Asi alati kehaline, ese võib (aga ei pruugi) olla kehaline.
§ 48. Esemeks on asjad, õiguslikud ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.
Nt raha pangakontol – ese.
Nt aktsiad , kahju hüvitamise nõue – ese.
§ 49. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Vara – esemete kogum.
Pärand vara – ei mõtle ühte eset, vaid kõiki, kogu vara.
Kas loom on objekt või subjekt? – Looma saab osta, müüa, vahetada. Ei või tappa, ega julmalt kohelda. Loomade kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, seega objekt.
Kinnisasi maa, kõik muu vallasasi .
Kõik, mis on kinnisasja külge kinnitatud on kinnisasja omaniku oma.??
Naabri õunapuu kasvab, minu aia kohal. Kui õun on puu küljes on see naabri oma, kui õun maha kukub, siis on see vallasasi ja minu oma.
4.2. Asendatav ja asendamatu asi.

Asendatav asi - asi, mida tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel (arv, mõõt, kaal).
Asendamatu asi - on selline asi, mida ei saa liigitunnuste alusel määratleda, on määratletav individuaalsete tunnuste alusel (kunstiteos).
Asendatav asi: liiv, muld, vesi, raha
Asendamatu asi: leping, üür, tool klassis
Kui tahad tagasi täpselt sama asja siis tegemist asendamatu asjaga.
Asendatav, tagasi samas väärtuses asja.
Annad laenuks 110 eurot, tagasi samas väärtuses, mitte täpselt sama raha tähte – asendatav.
Annad diivani - tahad sama diivanit tagasi – asendamatu.
Kaasus
AS Tallinna Kaubamaja otsustas osta AS Stockmann kinnistu kaubanduspinna välja andmiseks . Sõlmiti leping ja kinnistusraamatusse kanti uue omanikuna AS Tallinna Kaubamaja. Kuu aega hiljem palus AS Tallinna Kaubamaja lepingu tühistada, kuna üldkoosolek oli keelanud juhatusel uut kinnistut osta. Juhatus, aga rikkus seda keeldu, seetõttu ei saa maksta ka raha. Kas leping on kehtiv ja, kes on kinnistu omanik?
1. AS Stockmann, AS Tallinna Kaubamja
2. Kinnistu ja raha
3. Subjektid on olemas
4. AS Tallinna Kaubamajal kohustus maksta raha AS Stockmannile. AS Stockmannil õigus saada raha ja kohustus välja anda kinnistu AS Tallinna Kaubamajale.
5. Abstraktisooni printsiip. Sõlmiti leping, kinnistusraamatusse kanti uus omanik. (Kinnisasi – omandi reegel on kinnistusraamatu kanne.)
Vastus: Leping kehtiv. Omanik AS Tallinna Kaubamaja.
_____________________
Kas hääli on võimalik osta/müüa/vahetada?
Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust (§ 33. lõige 4) – seega jah.
Kes esindab juriidilisi isikuid? – Juhatus (§ 34. lõige 1)
Kas nõukogu ei või juriidilist isikut esindada? – Võib, kui seaduses on nii sätestatud.
Juriidilist isikut esindab juhatus või seda asendav organ. (§ 34. lõige 1)
Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. (§ 31. lõige 2)
Ühine esindusõigus, üksnes siis kui kantud registreisse. (§34. lõige 3)
Milline erinevus on lõpetamise, likvideerimise ja lõppemise vahel?
Lõpetamine võib tähendada vabatahtlikku lõpetamist. Likvideerimine ehk lõpetamise läbiviimine, võib tähendada nii sunniviisilist kui ka vabatahtlikku lõpetamist. Lõppemine on registrist kustutamine peale likvideerimist.
Kes esindab juriidilist isikut likvideerimisel?
Likvideerimisel esindab likvideerija . (§ 41. lõige 2)
Millal võib juriidilist isikut lõpetada?
Juriidiline isik lõpetatakse nt:
1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega
2) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt
3) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta
(§ 39. lõige 1-6)
Mis on kinnisasi, mis vallasasi?
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (§50. lõige 1-2)
Kas kõlar aula seinas on kinnisasi? – Ei.
Miks vaja liigitada asendatavaid ja asendamatuid asju? – Lepingu liik on erinev.
Kuidas jagunevad kulutused?
Vajalikud, kasulikud, toreduslikud. (§63. lõige 1-3)
Miks on kulutuste liigitamist vaja?
Võivad sõltuda lepingu poolt õigused ja kohustused.?
Eseme ostuhind sõltub turust: võib olla madalam/kõrgem tegelikust väärtusest.
Eraõigusliku juriidilise isiku liigid?
Äriühingud: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu. Mittetulundusühing ja sihtasutus.
Tava on õiguseallikas.
Tsiviilõigussuhte mõiste?
Tsiviilõigussuhe – reguleeritud käitumine, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused
Tsiviilõigussuhe – tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe ja sellel on kaks tasandit :

• Käitumisetasand – ostu-müügi tehing (müüja annab asja ja ostja annab raha).
  
• Õiguste ja kohustuste tasand – õiguslik reguleerimine - reguleeritakse õigused ja
  

kohustused (õigusnormidega ja lepingutega).
1. november 2012
5. TEHING
§ 68. Tahteavalduse liigid:
1. Otsene – otsene kõne, kiri
2. Kaudne – väljendub teos (nõutud kohustuse täitmine, täitmisele asumine või osaline täitmine)
3. Vaikimine või tegevusetus
Seadusest tulenev tahteavaldus: §13 lõige 2. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.
§ 69. Tahteavalduse tegemine
Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel.
Kuidas inimene arve kätte saab vms? Kuhu tuleb saata? § 14. lõige 2.
Juriidiline isik – tema asukoht.
Füüsiline isik – kus peamiselt või alaliselt elab.
Kuidas tõendad, et tahteavaldus on kätte saadud? – Tuleb saata tähitud kiri.
§ 72. Tahteavalduse tagasivõtmine
Kui tahteavaldus jõuab kohale, siis on kehtiv, nt hinnapakkumine. Kui tahad tagasi võtta või tühistada, siis peab teine tahteavaldus jõudma kohale varem või samal ajal kui tagasivõttev tahteavaldus.
§ 75. Tahteavalduse tõlgendamine
Kui saaja ei teadnud, ega pidanudki teadma (see ei ole kontrollitav – ei tea kas tegelikult teab). Siis tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
§ 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine
Käsutamine – asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine.
Käsutus tehing – reguleerib omandi üleminekut.
Kohustav tehing – reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet)
6. TEHINGU VORM
§ 77. Tehingu vormivabadus
Mis need vormid on? – Suuline , kirjalik, kirjalikku taasesitamist võimaldav, elektrooniline , notariaalne kinnitamine, notariaalne tõestamine.
Suuline leping, kus pooled ei ütle, et soovivad lepingut sõlmida? – kauba liinile panemisega
(nt. poes).
Taksosse istumine – kaudne tahteavaldus.
Kui leping sõlmitud kirjalikult, siis seda suuliselt muuta ei saa!
§ 83. Tehingu vormi järgimata jätmine
§ 78. - § 83.
Tehinguvormi hierarhia:
1. Suuline vorm
2. Kirjalik vorm

• Allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine ( arved , prinditakse/paljundatakse kuna arveid palju) on ka kirjalik vorm.
  
• Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid , kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
  

3. Elektrooniline vorm
Erinevus taasesitamise ja elektroonilise vahel: Elektrooniline vorm peab olema tehingu sõlminud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Taasesitamist võimaldav vorm peab sisaldama tehingu teinud inimeste nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
Elektrooniline allkiri ei ole digitaalallkiri . Elektrooniline - laiem mõiste, mille osaks on ka digitaalne allkiri.
Elektrooniline allkiri, mis ei ole digitaalne: paroolikaart, pin- kalkulaator , pangakaardi
pin-kood.
4. Notariaalne kinnitamine
5. Notariaalne tõestamine (sarnane termin tõendamine, tõendamine – kohtus tõendite esitamine.)
Erinevus: Notariaalne kinnitamine – kinnitab ainult allkirja, (et see isik andis allkirja), mitte sisu.
Notariaalne tõestamine – kinnitab terve sisu. See on terve tehing. Sisu selgitamine .
Tõestamine on tähtsam vorm kui kinnitamine.
Kaasus
Tallinna Keskkonnaamet palus kohtus välja mõista AS X ebaseadusliku puuraiumisega tekitatud kahju 500 000 eurot. AS X vaidles nõudele vastu, kuna puude raiumine toimus linnavalitsuse loa alusel. Tallinna Keskkonnaamet väitis, et luba tühistati järgmisel päeval ja puude raiumise ajal luba ei olnud. Kas AS X peab kahju hüvitama?
1. Tallinna Keskkonna Amet ja AS X.
2. Raha 500 000 eurot.
3. Subjektid on olemas AS X – eraõiguslik juuridiline isik, loodud erahuvides, üldise seaduse alusel. Tallinna Keskkonnaamet – avalik-õiguslik juriidiline isik. Subjektiks Tallinna linn, mitte Keskkonnaamet.
4. Tallinna linna subjektiivne õigus – nõuda kahju. AS X juriidiline kohustus – kahju hüvitamine.
5. Omandiga tegemist pole, abstraktsiooni printsiip asjasse ei puutu.
Vastus: AS X peab kahju hüvitama.
(Objekt see, millele õigussuhe suunatud. Tallinna linn tahtis raha, seega subjektiks raha, mitte luba.)
6. TEHINGU KEHTETUS
Tehingu kehtetus – tehingul pole õiguslikke tagajärgi. Kehtetu tehing jaguneb kaheks:
1. Tehing
2. Tühistatav tehing
§ 84. Tehingu tühisus
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Tühistataval tehingul on algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Kui ei kehti, siis on tühine. Kui sõlmitakse tühine leping, siis seda tehingut õiguslikult ei ole.
Vormi järgimata jätmisel on tehing tühine!
Kaasus
Ruhija läks ööklubisse Hollywood . Ostis pileti ja soovis siseneda. Enne sisenemist toimus turvakontroll, mille käigus paluti tal ette näidata käekoti sisu. Ruhija sellest keeldus. Ööklubi keeldus teda sisse lastmast. Ruhija soovis piletiraha tagasi, aga ööklubi keeldus ka sellest. Kas Ruhijal on õigus saada pileti raha tagasi?
1. Ruhija ja Hollywood.
2. Raha/teenus.
3. Subjektide kontroll: Ruhija – olemas, ööklubi Hollywood – ei ole olemas.
Ei ole õigussuhte ühte poolt, kuna ööklubi Hollywoodi pole olemas. Tekstis pole märgitud, kas OÜ, AS vms, järelikult pole olemas. Hollywood on ainult kaubamärk/ logo , mitte juriidiline isik.
Vastus: Ei või nõuda raha.
Kohtusse ei saa minna kaubamärgi vastu, (Hollywood teglikult AS BDG).
____________________
Subjektide näited:
Eesti Draamateater – Eesti Vabariik
Tallinna Reaalkool – Tallinna linn
8. november 2012
Kaasus
Kadri ostab Top Autost Hyundai. Sellega sõlmitakse
1. Top Auto ja Kadri
2. Auto ja raha
3. Kadri olemas. Top Auto ei eksisteeri, kuna ei ole AS ega OÜ. Õigussuhet ei eksisteeri.
Vastus: Ei ole teada, kes on omanik.
Kaasus
AS Top Auto Hyndai. Sellega sõlmitakse kirjalik ostu-müügi leping ning antakse üle autovõtmed. Lepingu hinna pidi Kadri tasuma järgmiseks päevaks. Autoregistri keskuses omanikukannet veel ei tehtud. Kadri pidi omanike registrisse kantama pärast hinna tasumist. Autosalongist välja sõites, sõitis Kadri vastu puud. Kes on omanik?
1. AS Top Auto ja Kadri
2. Auto ja raha
3. AS Top Auto on juriidiline isik ja eksisteerib, Kadri on füüsiline isik ja eksisterib
4. Kadril õigus saada auto ja anda raha. AS Top Autol õigus saada raha ja kohustus anda auto.
Vastus: Omanik on Kadri.
Õigus ei sõltu registrisse kandmisega.
22. november 2012
§ 115. Tehingu tegemine esindaja kaudu
Kellegi teise nimel, esindamisõigus peab olemas olema. Esindaja ei või teha teha tehinguid, mida tuleb teha isklikult nt abiellumine .
§ 116. Tehingu tegemine esindaja nimel
(2) Töötaja esindab alati tööandjat. Nt kui bussijuht jätab ukse vahele, rikub riided ära, siis ei vastuta bussijuht, vaid AS TLT ehk ettevõte.
§ 117. Esindusõigus (lõige 2)
Esindamine : seaduslik esindaja või tehinguline esindusõigus?
Seadusjärgsed esindajad: lapsevanem, eestkostija, juhatus, (ühine esindusõigus, kui kantud registrisse)
Nõukogu EI OLE juhatust asendav organ! Võtab vastu pikema ajalised otsused. Juhatust asendav organ on täisühing (vastutavad kogu oma varaga, seega võivad esindada), usaldusühing, likvideerija.
Likvideerimine – vara üle otsustamine.
Tegu – võib olla õigusvastane.
Volikogu võib esindamise õiguse üle anda vähemalt ühe tahteavaldusega?
Volitus – tehinguline esindusõigus.
Volikiri – kirjalik volitus.
Volitus ja esindusõigus? – Volitus on kitsam, tehinguline õigusavaldus? Esindus kõige laiem, siis volikiri ja siis volitus?
Muud seadusest tulenevad esindajad.
“.. teab või peab teadma” tähendab – objektiivne kriteerium , mida keskimine inimene teab??
§ 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
Kinnisasi - maa
Võõrandamine - omandiõiguse üleminek
Kasutamine – sihipärane tarvitamine
Valdamine – tegelik võim asja üle
Käsutamine – asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine
§ 122. Esindamine mitme esindaja korral
§ 123. Esindaja ja esindatava teadmine asjaolust
Kui esindaja tegi tehingu, siis tuleb lähtuda temast, mitte esindatava isikust.
Tühistatav tehing – on algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Tühine tehing – ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Tühistamise tähtaajad – 6 kuud kuni 3 aastat, 10 aastat. (6 kuud avastamisest, 3 aastat tehingu sõlmimisest, 10 aastat tehingu täitmisest.)
§ 124. Esindamine piiratud teovõimega isiku poolt
Piiratud teovõimega – ei suuda iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Teovõime laiendamine – tehingu tegemise õiguste laiendamine al 15 aastasele.
Millal tekib õigusvõime/teovõime?
Füüsilisel isikul tekib täielik teovõime täisealiseks saamisel või vaimuhaiguse vms tervenemisel. Teovõime lõpeb surmaga ja vaimuhaigeks jäämisel.
Õigusvõime algab elusalt sündimisega, eostamisega, registrisse kandmisega. Lõppeb surmaga ja registrist kustutamisega.
Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.
§ 125. Esindusõiguse lõppemise alused
Loetelu ei ole vaja pähe õppida!
§ 126, § 127 probleem: volitus volikirjas võimalikult täpselt sõnastada ja määrata tähtaeg.
Kuidas volikirja tagasi saada? – (oled enne andnud volituse tähtajatult ennast esindada, kuidas tagasi saada? Vot ei saagi. Tuleb sõlmida tähtajaline leping.)
§ 126. Volituse tagasivõtmine
Esindaja võib volikirja igal ajal tagasi võtta. Tuleb teha tahteavaldus esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud.
Ühepoolne tehing – laen .
§ 127. Volituse kehtivus kolmandate isikute suhtes
Volikiri loetakse kehtivaks seni kuni ta on ringluses.
Kaasus
Sten ütles Kerlile, “Loengus anna mulle kirjutamiseks pastakat”, Kerli andis, Sten hakkas sellega kirjutama. Pärast loengut pani Sten pastaka taskusse ja läks minema. Kerli nõudis pastakat tagasi. Sten ütles, et pastakas on nüüd tema oma ja tagastama ei pea. Kes on pastaka omanik?
1. Sten ja Kerli
2. Pastakas
3. Subjektid olemas
4. Mõlemad vastused on õiged. (Abstraktsiooni printsiip – kokkulepe ja valdus.) Kerli andis pastaka Stenile. Pastakas on vallasasi. Valdus läks üle, seega omanik Sten. (Laenulepinguga omand läheb üle, aga see ei ole laenuleping .) Asendatav või asendamatu asi? Anna mulle pastakat – ei tea, kas kokkulepe omandiõiguse üleandmiseks või laenamiseks. Selle tõlgendamisest oleneb vastus.
(§ 75. Tahteavalduse tõlgendamine)
§ 128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing
Alla 7- aastane ja 7-aastane tuleb öelda eraldi.
§ 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
Alla 7- aastane ja 7-aastane tuleb öelda eraldi.
Heakskiit otsusevõimetu isiku juures ja alaealistel, piiratud teovõimega isiku juures
§ 130. Esindusõiguseta isiku vastutus
§ 131. Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu
Esindaja rikkus kohustusi, tehingu teine pool teadis või pidi teadma.
SEMINAR :
Mis on tehing? – Tehing on toiming, kus on tahteavaldus. Jagunevad ühe- ja mitmepoolseks. (Ühepoolne – vajalik 1 isiku tahteavaldus, Mitmepoolne – vajalik 2 või enama isiku tahteavaldus)
Tühine ja tühistatav tehing? – Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühistataval tehingul on algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Tühise tehingu liigid? – 1) head kombed/ avalik kord § 86 lõige 2
2) seadusega vastuolus olev tehing § 87
3) käsutustehing § 88
4) näilik tehing § 89
Tühistatava tehingu liigid? – 1) eksimus § 92
2) pettus § 94
3) ähvardus ja vägivald
Veel tühiseid tehinguid seadusest? – Otsusevõiemtu isiku tehing, alla 7-aastase alaealise tehing
Heade kommetega vastuolus olev tehing? – 1) Tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
2) Pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
3) KOLMAS TINGIMUS??!
Heade kommetega vastuolus: sms laenu andja peab teadma, et teine pool teeb seda lühiajalisest vajadusest.. ebasoodsad tingimused ja liiga kõrged intressid .. liigkasu võtmine.
(Kuidagi kolme tingimusega seotud: Võlgnik, võlausaldaja, leping)
Näide: Heade kommetega tühine leping – nt kui võlausaldaja ja võlgnik tunnevad teineteist.
Käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine, mida see tähendab? – Tehing ei ole kehtiv.
Käsutamine? – asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine
Käsutus tehing? – asjaõiguslik tehing
Tõestamine, tõendamine? – Kohtus tõendite esitamine on tõendamine. Tõestamine – ????????
Lepingu sisu selgitamine?
Teised vormid: suuline, kirjalik, kirjalikku taasesitamist võimaldav, elektrooniline, notariaalne kinnitamine, notariaalne tõestamine.
Mille poolest kinnitamine ja tõestamine erineb? – Notariaalne kinnitamine – kinnitab ainult allkirja, (et see isik andis allkirja), mitte sisu. Notariaalne tõestamine – kinnitab terve sisu. See on terve tehing, sisu selgitamine. (Tõestamine on tähtsam vorm kui kinnitamine.)
Allkirja mehaanilisel teel jäljendamine? – kirjalik tehinguvorm, allkirja paljundamine?
Elektroonilise ja digitaalallkirja erinevus? – elektrooniline allkiri ei ole digitaalallkiri. Elektrooniline – laiem mõiste, mille osaks on ka digitaalne allkiri. Elektrooniline allkiri, mis ei ole digitaalne: paroolikaart, pin-kalkulaator, pangakaardi pin-kood.
Tehingu tühistamise tähtajad? – 6 kuud-3 aastat (pettus), 6 kuud – 10 aastat (ähvardus ja vägivald).
Kuidas/millal saab tühistada eksimuse alusel tehingu? – Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav;
2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
Pettuse ja eksimuse erinevus? – Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest (§ 92). Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema (§ 94). ja (vaata ka riigikohtu lahendeid !)
Mis on ähvardus? -
Tehingu tühistamine, kas tehing ongi tühine kui tahteavaldus jõuab teisele poolele ning enam täitma ei pea? – Jah. Tehingu teine pool peab pöörduma kohtusse, kui pole tühistamisega nõus.
Kuidas tõlgendada tahteavaldust? - Kui saaja ei teadnud, ega pidanudki teadma (see ei ole kontrollitav – ei tea kas tegelikult teab). Siis tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
Tahteavalduse liigid? – 1. Otsene – otsene kõne, kiri
2. Kaudne – väljendub teos (nõutud kohustuse täitmine, täitmisele asumine või
osaline täitmine)
3. Vaikimine või tegevusetus
Mis on eraõigus? – õigusharu, kus subjektid on võrdsed.
Kõik teooriad, millele oleme viidanud? – huviteooria, subordinatsiooniteooria, täiendatud subordinatsiooniteooria, fiktsiooni teooria, sihtvara teooria, realistlik teooria.
Mis on õigussuhe? - Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri, kommunaalsuhe).
Mis on päraldis? – § 57. Vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku (ehk funktsionaalse ) eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Teovõime? Kuidas tekib? – Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime on alates 18. aastasel isikul. Füüsilisel isikul tekib täielik teovõime täisealiseks saamisel või vaimuhaiguse vms tervenemisel. Teovõime lõpeb surmaga ja vaimuhaigeks jäämisel.
Õigusvõime? Kuidas tekib? – Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab elusalt sündimisega, eostamisega, registrisse kandmisega. Lõppeb surmaga ja registrist kustutamisega.
29. november 2012
§ 132. Teise isiku eest vastutamine
§ 134. Tähtaja mõiste
Tähtaeg – kindlaks määratud kindel ajavahemik .
Tähtpäev – tähtaja viimane päev.
§ 135.
Ebaloogiline, et tähtaeg lõppeb tähtpäeva saabumisega.
§ 136.
Tähtaeg algab JÄRGMISEST päevast! Kui tähtaeg on 7 päeva, algab pühapäeval, siis tähtpäev on esmaspäev.
Täna kahe aasta pärast lõppeb tähtaeg. Lugema hakatakse järgmisest päevast (ehk 30.nov), tähtpäev saabub 29. november 2014.
(tähtpäev võib olla ka 2. jaanuar, ei saanud aru kuidas)
Kaasus (eelmise aasta eksamis)
Korteriühistu Gonsiori 1 üldkoosolek otsustas, et ei pea korterielamu hoolduse üle andmist AS Hooldus vajalikuks, ega majanduslikult otstarbekaks. Vaatamata sellele, sõlmis korteriühistu juhatuse esimees AS Hooldus lepingu elamu hooldamiseks. Pärast esimest hoolduskuud nõudis AS Hooldus koteriühistult raha tasumist. Korteriühistu sellest keeldus viitega üldkoosoleku otsusele ja juhatuse tegevuse õigus tühistusele. Kas on õigus raha nõuda?
1. Korteriühistu ja AS Hooldus
2. Raha ja teenus
3. Subjektid olemas (korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik)
4. Teenus osutatud, raha maksmata . Ei ole piirangut, et kui üldkoosolek ei ole nõus, ei või lepingut sõlmida. Ühine esindusõigus ainult siis, kui registrisse kantud.
§ 138. Riigikohtu näide, milline käitumine on hea usuga vastuolus.
Võlausaldaja, võib käituga pahas usus, kui viivitab võla sissenõudmisel, et viivist kasvatada.
§ 140. Ja § 141.
Hädakaitse puhul on lubatud kahju tekitada.
Karu on asi, karu tapmine ei ole hädaseisund/hädakaitse. Rünnata saab ainult inimene/isik.
Kaasus (eelmise aasta eksamis)
AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikus osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks . Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatus kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha. OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y-l on õigus nõuda raha?S
1. AS X ja OÜ Y
2. Kinnistud ja raha
3. Subjektid olemas
4. AS X ja OÜ Y sõlmisid lepingu. AS X pidi andma kinnistud. OÜ Y pidi maksma raha. Kinnistud anti üle, raha ei makstud. Juhatus õiguslik esindaja, kui ei ole registrisse kantud ühine esindusõigus.
Vastus: Õigus küsida raha.
6. AEGUMINE
Aegumine on võlusõna MIKS?
§ 146.
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Kui isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis aegumistähtaeg 10 aastat.
Kas arve on tehing? – Jah. Tehing on õiguspärane toming.
Arve on ühepoolne, seega ei ole leping!
§ 147. Aegumistähtaja algus
Aegumine
Algab nõude sissenõutavaks muutumisel. Lisandub tähtaja arvutamisel, et JÄRGMISEST PÄEVAST hakkame aegumist lugema.
Korduvad kohustused. Aegumise tähtaeg hakkab kulgema 1. Jaanuar. (Kõik lõppeb 31.detsember)
Katkemine ja peatumine: § 158 katkeb, siis hakkab algusest peale. Peatumine, jätkub, kus pooleli jäi.
Nõude tunnustamine § 152.
Aegumine peatub ka läbirääkimiste korral.
+viimane päev?
Kaasus
AS X nõukogu otsustas et ei pea ....sama mis eelmine ... OÜ Y nõudis, et AS X vabastaks kinnistu. AS X ütleb, et kinnistu kuulub temale ja tema võib kinnistut vallata . Kes on kinnistu omanik?
1. AS X ja OÜ Y
2. Kinnistu ja raha
3. Olemas
4.
Vastus: AS X on kantud kinnistusraamatusse, seega omanik.
KORDAMINE EKSAMIKS:
(15 küsimust ja 2 kaasust)
1. huviteooria puudus
2. subordinatsiooni teooria
3. eraõiguse mõiste
4. tsiviilõiguse mõiste
5. miks nimetatakse õigussuhtes tekkinud kohustust juriidiliseks kohustuseks? – est õiguslik kohustus
6. .. subjektiivseks õiguseks? – konkreetsele subjektile kuulub õigus
7. Teleoloogiline – normi eesmärgikohane tõlgendamine
8. ?
9. inimese õigusvõime tekimine?
10. kas 7 –aastane alaealine võib vanemate nõusolekuta laenata sõbrale raha? – võib kui vabatest vahenditest
11. ..osta motorolleri? – ei või, kuna ostu-müügi lepinguga tekivad kohustused, kui ei ole vabad vahendid
12. nimetage eraõigulikud juriidilised isikud?
13. nimetage avalikõigusliku juriidilised isikud? – riik, linn, vald ....
14. tooge näide esemest, mis ei ole asi? – nõuda õigust (RES?roomaõigusest)
15. tooge näide päraldisest? – võti
16. mille poolest erineb vara ja asi? – asi on kehaline, vara on kõik objektid?/ asi on 1, vara on kogum
17. tool, millel istud on asendatav või asendamatu asi? - asendamatu
18. tooge näide kaudsest tahteavaldusest
19. notariaalne tõestamine ja kinnitamine, mis on erinevus?
20. loetlege tühistatavad tehingud
21. volikirjas puudub märge, et esindajal on edasi volitmaise õigus? – kui puudub, siis ei
22. Aegumise katkemine? – hakkab kulgema algusest peale
23. aegumise peatumine? – hagi esitamine
Kaasus
AS X juhatuse liige Priit müüs endisele juahtuse liikmele Reedale mahakandmisele kuuluva auto. Auto anti Reedale üle, samuti tasus Reet raha. AS X nõuab Reedalt auto tagastamist, sest põhikirja järgi võib AS esindada vaid kaks juhatuse liiget koos. Reet keeldub ja väidab, et on auto omanik. Kes on auto omanik?
1. AS X, Reet (priit on esindaja)
2. Auto ja raha
3. Subjektid olemas
4. Reet pidi maksma auto eest ja saama auto. Reet maksis raha ja sai auto. Põhikirja järgi ei huvita kedagi :D oluline on, kas registrisse on kantud ühine esindamisõigus. Kokkulepe oli, auto on vallasasi, valdus läks üle, omanik Reet.
Vastus: Omanik Reet.