Tsiviilõiguse üldosa konspekt (0)

Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad  omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb     era-     ja    tavaõiguseks     Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus,  maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordin.suhe) jaguneb majandus-, tsiviil- ja ühinguõigus  (kuuluvad eraõiguse alla, sest väiksemad riigihuvid ) pangandusõigus, kindlustusõigus Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju  ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs)


Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv  põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole  lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab  kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse  suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965 Tsiviilseadustiku õiguse seadus Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TsÜS) Paragrahv/lõige = üldmõte


Punkt = loetelu Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe õigussuhtes on alati kaks poolt. (osaõigussuhe või solidaarne õigussuhe) osaõigussuhe - iga võlgnik maksab oma osa solidaarne õigussuhe - võlgnik maksab oma osa, kuid võib ka nõuda teistelt kohustuse  täitmist sisu- õigused ja kohustused osaõigussuhe jaguneb relatiivseks õigussuhteks (hakkab kehtima eseme üleandmisest) (laenuleping) ja konsensuaalseks õigussuhteks (hakkab kehtima kokkuleppe saavutamisest) (ostu-müügileping) Õigussuhte 2 poolt - õigustatud pool(tekib subjektiivne õigus) ja kohustatud pool (tekib  juriidiline kohustus) subjektiivne õigus - konkreetsele subjektile kuuluv õigus objektiivne õigus - õigusnormid positiivne õigus - kehtivad õigused seda hetke millal õigussuhe tekib nim. juriidiliseks faktiks.  Jaguneb sündmuseks ja teoks Juriidiline sündmus - inimtahtest sõltumatu (looduskatastroof) Juriidiline tegu - Inimtahtest sõltuv (mõrv) KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA 1) Kes on (teksti) subjekt(id) 2) Õigussuhte objekt (NB! võib olla mitu objekti) 3) Tuleb teostada subjektide kontroll 4) Välja tuua õigussuhte sisu 5) Abstraktsiooniprintsiip (kohaldub siis, kui tegemist on omandi printsiibiga) omandi õiguse 3 elementi: käsutamine (õiguslikul kujul otsustamine, ainult omanikul),  kasutamine (sihtotstarbeline tarvitamine), valdamine (Tegelik võim valduse üle.  otsene/kaudne valdus)


Tõlgendamise erinevad viisid: ajalooline, süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline Eksamiküsimus: § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused   Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja  muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise,  samuti õigusvastasest tegudest. Tehing - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku  tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (ühe või mitmepoolne). toiming - õigusliku tähendusega õiguspärane tegu (autoriõiguste tekkimine) Seadus - riigikogu poolt vastuvõetud õigusakt Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (testament) Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku  tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud (ostu-müügi leping). NB! SARNASED MÕISTED ÜHEKÜLGNE TEHING - KOHUSTATUD ON 1 POOL (LAENULEPING) MITMEKÜLGNE - KOHUSTATUD ON MÕLEMAD POOLE (OSTU-MÜÜGI LEPING) tehing vs toiming? tehing on tahteavaldus, toimingul ei pruugi olla (autoriõiguse tekkimine) Mis vahe on teol ja toimingul? Tegu võib olla õigusvastane Mis on abstraktsiooniprintsiip? Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut õiguspärane tegu vs toiming - toimingus ei pruugi sisalduda tahteavaldus Tegu vs toiming - Toiming on alati õiguspärane, Tegu võib olla ka õigusvastane Õigusjärglus - ühe isiku omand läheb üle teisele isikule Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, puudutab asjaõigust Omandiõigus - Käsutamine (õigusliku kuuluvuse üle otsustamine), valdamine (tegelik  võim asja üle) ja kasutamine (sihtotstarbeline kasutamine)


Kinnisasi - maa, loeb kinnisraamatusse kanne Vallasasi - valdamine, kasutamine Abstraktsiooniprintsiip - Omandit puudutav tehing puudutab 2 õigusharu ja on 2 lepingut:  ostu-müügileping ja omandi üle andmine (käsutusleping). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu  õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ehk siis abstr. printsiip  tähendab seda, et sisuliselt on oluline käsutustehingu toimumine. Isikud 1) Füüsilised isikud (peab olema elus) 2) Juriidilised isikud; (eraõiguslik j. isik; avaõiguslik j. isik)  Õigusvõime algab  Füüsilise isiku elusalt sünniga Õigusvõime võib tekkida ka alates eostamisest, kui laps sünnib elusalt era.õ. juriidilistel isikutel registrisse kandmisega aval.õ juriidilistel isikutel seaduses sätestatusega Õigusvõime lõppeb füüsilise isiku surmaga era.õ. isikul registrist kustutamisega aval.õ isikul seadusega sätestatud ajast §8 (1) Teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja kanda kohustusi ja omada tsiviilõigusi. Täielik teovõime tekib 18-aastaseks saanud füüsilisel isikul. (2) Alaealistel, vaimuhaigetel, nõrgamõistluslikel ja psüühikahäiretega inimestel on piiratud  teovõime.


Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistluslikus on sünnijärgne ja ravimatu.  Psüühikahäire vaieldav, case by case, ka arstid vaidlevad. Vaimuhaiguse jms puhul oluline  sõna kestvalt. Piiratud teovõime on kestev, otsustusvõimetus on ajutine. Tekib vaimuhaigusest eestkostja - seaduslik määratud esindaja tehingute tegemiseks Hooldaja - määratud puudega inimesele subjekt - õiguste ja kohustuste kandja Piiratud teovõime                               1-poolne tehing                                     2-poolne tehing alla 7.a tehing             kehtetu                           kehtetu, kui just seaduslik esindaja talle                                                                                                       vahendeid ei anna üle 7.a tehing       kehtib, kui on eelnev                 kehtib, kui on eelnev nõusolek                                   nõusolek                                   kehtib, kui on heakskiit                                                                               kehtib, kui ei teki tsiviilkohustusi                                                                               kehtib, kui esindaja andis selleks                                                                                          otstarbeks vahendeid Elukoht Üsna liberaalne mõiste: on seal, kus ma tahan, et mu elukoht on. Kui elukohta pole võimalik kindlaks teha, on isiku elukoht seal, kus ta parasjagu viibib (A la  kodutu puhul pargipink, kus parasjagu istub. Sel juhul laieneb talle elukoha kaitse, läbi  otsimiseks oleks tegelikult vaja kohtumäärust)


Surnuks tunnistamine Vajalik suurema õigusselguse saamiseks; varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete  selgitamiseks Miks vajalik reguleerida? Riiki huvitab vara, mis jääb omanikuta 1. Üldreegel - kui puuduvad andmed, et pole elus - 5a 2. Kui jäi kadunuks olukorras, kus oli oht elule/õnnetus - 6 kuud. 3. sõjategevus v loodusõnnetus, arvates sündmuse lõppemisest - 2a Teatud tingimustel lühem tähtaeg, sest on suurem tõenäosus, et inimene on surnud. Surnuks tunnistamine = tavaline surm Kui inimene ilmaasjata surnuks tunnistatakse, siis peab surma ümber lükkamiseks kohtusse  pöörama Juriidiline isik Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või  avalikõiguslik (konkreetne seadus). eraõiguslik - erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud  juriidiline isik osaühing - äriühing, kus osadeks jaotatud osakapital aktsiaselts - aktsiateks jaotatud aktsiakapital, mõeldud suurema käibega tegevuseks usaldusühing - 1 osanik usaldusisik, kes ei vastuta oma varaga täisühing - võla korral vastutab oma varaga tulundusühing - äriühing, mis tegeleb liikmete tegevuse toetamisega mittetulundusühing - mittetulunduslikud eesmärgid  


Täisühing (TÜ): osanikud vastutavad täielikult oma isikliku varaga. Usaldusühing (UÜ): äriühing, kus on täisosanikud, kes oma varaga vastutavad, ning lisaks  osanik, kes oma varaga ei vastuta. Osaühing (OÜ): osanikud vastutavad ainult osakapitali sissemakse ulatuses. Aktsiaselts (AS): aktsiateks jaotatud aktsiakapital. AS ja OÜ erinevus selles, et AS loodud  suuremate käivete haldamiseks. Kasulik, sest seal rohkem organeid, kes kontrollivad juhatust  (nõukogu, audiitorkontroll). AS’i pidamine väikse käibega liiga kallis. Tulundusühistu (pole lühendit): äriühing, mille eesmärk on oma liikmete tegevuse  toetamine. Sihtasutus (SA): fond, millel pole liikmeid, aga palju vara. Sihtasutus ei taotle kasumit, aga  pigem tahab saadut laiali jagada. MTÜ: „ei taotle tulu“. avalikõiguslik -  riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud  avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Riik NB! avalikõiguslik isik on loodud konkreetse seadusega! Äriühing = Kasumit taotlev EÕ-lik juriidiline isik Ettevõte = Vara. Samas TsÜS §66 ütleb: Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik  tegutseb FIE - füüsiline isik, kes tegutseb ettevõtjana Firma = nimi EÕ jur is õigusvõime tekib alates registrisse kandmisest. AÕ jur isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Organid audiitor (majanduslik komisjon), revisjoni komisjon (mittespetsialist), koosolek, juhatus, 


üldkoosolek (kõige tähtsam), nõukogu (pikema aja planeerimine või juhtimine) audiitor (majanduslik komisjon), revisjoni komisjon (mittespetsialist), koosolek, juhatus,  üldkoosolek (kõige tähtsam), nõukogu (pikema aja planeerimine või juhtimine) äriõigus tegeleb juriidiliste isikute loomise, tegutsemise ja lõpetamisega Õigusjärglus - ühe isiku omand läheb üle teisele isikule Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, puudutab asjaõigust Omandiõigus - Käsutamine (õigusliku kuuluvuse üle otsustamine), valdamine (tegelik  võim asja üle) ja kasutamine (sihtotstarbeline kasutamine) Kinnisasi - maa, loeb kinnisraamatusse kanne Vallasasi - valdamine, kasutamine Mis on abstraktsiooniprintsiip? Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut Mis vahe on esemetel ja isikutel? Isikutel on õigusvõime Juriidilist isikut esindab juhatus, v.a. juhul, kui äriregistrisse on kantud ühine esindusõigus KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA 1) Kes on (teksti) subjekt(id) 2) Õigussuhte objekt (NB! võib olla mitu objekti) 3) Tuleb teostada subjektide kontroll 4) Välja tuua õigussuhte sisu 5) Abstraktsiooniprintsiip (kohaldub siis, kui tegemist on omandi printsiibiga) Kaasus 1:


Pille ostis kauplusest jope. Maksis selle eest raha, aga tšeki viskas ära. Koju minnes avastas, et jope lukk ei töötanud. Ta viis jope kauplusesse tagasi ja nõudis selle väljavahetamist. Kauplus nõudis tšekki, ja kuna Pillel tšekki ei olnud, keeldus kauplus jopet välja vahetamast. Kas kauplus peab jope välja vahetama? 1) Pille ja kauplus 2) Jope ja raha 3) kauplust pole olemas, Õigussuhet ei ole Juriidilise isiku: lõpetamine - lõpetamise otsustamine likvideerimine   -   lõpetamise   protsess   (võlgade   maksmine   jne.).   Seda   korraldab   seaduse esindaja e likvideerija lõpp - registrist kustutamine Kaasus 2: Aktsiaselts X andis osaühingule Y laenu. Raha anti üle sularahas. Kahe päeva pärast nõudis Aktsiaselt   X   raha   tagasi,   kuna   laenulepingu   sõlminud   juhatuse   liikmel   ei   olnud   õigust laenulepingut sõlmida. Nimelt oli aktsiaseltsi nõukogu keelanud juhatusel laenude andmise. Osaühing Y keeldus laenu tagasiandmisest, kuna laen oli antud 3 aastaks ja enne tähtaja lõppemist nad laenu tagastada ei soovi. Kas laenuleping on kehtiv? 1) AS X ja OÜ Y 2) raha 3) Mõlemad eraõiguslikud jur. isikud 4) juhatusel on õigus esindada OÜ-d 5) Laenuleping ON kehtiv Esemed ese=objekt esemed võivad olla kehalised ehk asjad ja mittekehalised ehk õigused Kinnisasi - maa ja sellega püsivalt ühenduses olevad asjad, loeb kinnisraamatusse kanne  (maja või mets) Vallasasi - valdamine, kasutamine. mida saab vallata ja käsutada Eksamiküsimus:


asendatav asi - vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel  puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (raha, vesi). Tahad saada samas  väärtuses -  Laen asendamatu - individuaaltunnustega. Kui tahad saada sama asja - Rent äratarvitatav asi - kohv mõtteline osa - väljendatakse murdosana asjast, mõtteline osa ehk piiritlemata Päraldis - vallasasi, teenib peaasja (autovõti on päraldis, autodokumendid) miks on vaja päraldist? et neid ei saaks eraldi müüa Kasu - esemest saadav vili (ka õigusvili ntks. korterit välja üürides saadav raha) kulutus: 1) vajalik - säilitatakse eset (katuse parandamine) 2) kasulik - eset parendatakse (lagede värvimine) 3) toreduslik - kui taotletakse eseme mugavust (ilus lamp) Väärtus - harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. erineb  müügihinnast. ettevõte - vara, majandusüksus, mille kaudu ettevõte tegutseb vara - isikule kuuluvate rahaliste, hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum tahe - pole seaduses defineeritud tahteavaldus - tahte avaldamine 1) otsene tahteavaldus - sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2) kaudne tahteavaldus - väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa  õiguslik tagajärg (poes kaupa kassalindile asetades) 3) Vaikimine või tegevusetus - loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või  nendevahelisest praktikast tahe ja tahteavalduse vahe? tahtes ei pruugi olla avaldust millal muutub tahteavaldus tehinguks? ühepoolsel tehingul peab olema tahe,  kahepoolsel  mõlema poole tahteavaldused Millal muutub tahteavaldus kehtivaks? kui avaldus on kättesaadud Mis vahe on mitmekülgsel tehingul ja mitmepoolsel lepingul? Mitmepoolsel lepingul ei  pruugi subjektidel olla kohustusi Millal on tahteavaldus kätte saadud? Kui avaldus on isiklikult kohale toimetatud Mis on käsutamisõigus? isiku õigus teha tehinguid/õigus käsutada Tahteavaldust võib tagasi võtta juhul, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab 


tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus tahteavalduse tõlgendamine - tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui  tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma Kaasus 3 rein sõlmis pillega korteri ostu-müügi lepingu. Rein maksis pillele korteri eest raha, ja pille  lubas korteri võtmed üle anda järgmisel päeval. Sama päeva õhtul pakkus andrus kõrgemat  hinda, pille müüs korteri andrusele. Andrus maksis raha ja pille andis korterivõtmed üle. Pille asjad jäid aga korterisse. Rein järgmisel päeval nõudis võtmeid, pille ütles, et pole enam  korteri omanik. pille mängis kasiinos raha maha. Kes on korteri omanik ja kas reinul on  korteri tagasinõudmise õigus? 1) Rein ja pille ja andrus 2) korter, raha 3) kõik subjektid eksisteerivad füüsiliste isikute kontroll 4) Korteri omanikku ei tea ning Reinul puudub korteri tagasinõudmise õigus (õigus  nõuda üleandmist) 5) Kohaldub abstraktsiooniprintsiip.  Tehingu vorm - kui seaduses puudub vorm, siis piisab tahteavaldusest 1) suuline 2) kirjalik - omakäeliselt allkirjastatud (võimalik ka mehhaaniline jäljendamine).  Kirjalikku lepingut asendab notariaalne leping 3) kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm - väljaprinditav ehk püsivalt taasesitatamist  võimaldav. Vajalik NIMEDE olemasolu (email, messenger) 4) elektrooniline vorm - püsivalt taasesitamist võimaldav, vajalik nimede olemasolu,  lisaks ka ELEKTROONILISELT ALLKIRJASTATUD elektrooniline on laiem kui digitaalne. elektrooniline allkiri võib olla ka pin-koodid,  numbrite jadad, ja ka digitaalne allkiri notariaalne kinnitamine (tähtsam kui) ---- notariaalne tõestamine (tõest) NB! tõendamine - tõendite esitamine kohtus Kaasus


Anna ostis Stockmannist jope. Koju jõudes märkas, et turvaelement oli jopesse teinud augu.  Anna viis jope poodi tagasi, ja nõudis selle väljavahetamist. Stockmanni kaubamaja keeldus,  sest hilisemate pretensioonide eest nemad ei vastuta. Kas Annal on nõudeõigus Stockmanni  ees? 1) Anna ja Stockmann 2) Jope 3) õigussuhe puudub. stockmanni pole kaasus OÜ X sõlmis AS Y-ga laenulepingu. Y kandis OÜ-le X raha üle. Laenu tagastamise tähtajal  keeldus OÜ X raha tagastamast, sest laenuleping on kehtetu. Laenulepingule kirjutas alla 1  juhatuse liige, kuigi põhikirja (vähene materjal) kohaselt võib OÜ-s esindada 2 juhatajat  koos. Kas laenuleping on kehtiv? 1) OÜ X ja AS Y 2) Raha 3) mõlemad eraõ. jur. isikud 4) Laenuleping on kehtiv. eraõiguslik jur isik - loodud erahuvides, seaduse liigi alusel loodud avalikõiguslik jur isik - loodud avalikes huvide, konkreetse seaduse alusel loodud kaasus Priit ostis Nordica lennupileti Pariisi ja maksis selle eest raha. Lend jäi ära seoses tugeva  tuulega. Priit lendas Pariisi Lufthansaga ja nõuab Nordica kõrgema hinnavahe hüvitamist.  Nordica keeldub, sest nemad tuule eest ei vastuta. Kas Priidul on nõudeõigus? 1) Priit ja Nordica 2) raha, pilet 3) Priit on füüsiline isik, Lennufirmat Nordica pole olemas 4) Õigussuhet ei ole. Nõudeõigus puudub. Kaasus Juulia ostis konjaki selverist. Ta asetas konjaki kassalindile, müüja registreeris kauba kassas  ja lükkas kauba edasi. Juulia tasus ostu eest pangakaardiga. Kaardimakse ei läinud läbi.  Samal ajal tuli martin, kes võttis konjaki kassaindilt ära. Kes on konjaki omanik?


1) Juulia ja Selver 2) konjak, raha 3) Juulia füs. iik, Selverit ei eksisteer 4) õigussuhe puudub. Omanik teadmata 1) Martin ja Selver 2) konjak, raha 3) Selver ei eksisteeri, Juulia füs. isik 4) Õigussuhe puudub. Omanik teadmata Kaasus Juulia ostis konjaki ASnselverist. Ta asetas konjaki kassalindile, müüja registreeris kauba  kassas ja lükkas kauba edasi. Juulia tasus ostu eest pangakaardiga. Kaardimakse ei läinud  läbi. Samal ajal tuli martin, kes võttis konjaki kassaindilt ära. Kes on konjaki omanik? 1) Juulia ja AS selver 2) konjak, raha 3) Juulia on füs. isik ja AS selver er.õ. jur. isik 4) Rahatehing ei õnnestunud, konjak kuulub endiselt AS Selverile 1) Martin ja AS Selver 2) konjak, raha 3) Martin on füüs. isik ja AS Selver er.õ.jur. isik 4) Martin võttis valduse ilma tehingut tegemata. Raha ta konjaki eest ei maksnud.  Konjak kuulub AS Selverile Tehingu kehtetus kehtetu tehing - ei kehti (jaguneb kaheks) 1) tehingu tühisus - ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (polegi kunagi kehtinud) 2) tehingu vaieldavus/tühistatavus - alguses kehtib, kuni tühistatakse Tehingu tühisus 1) heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing (kiirlaen või lepinguliselt 


korraldatav rahvarahutus) Head kombed - mõeldud, kui isik teeb tehingu tulenevalt seisundist (sõltuvus), tehing  on tehtud ebasoodsatel tingimustel, tehing on ebatasakaalus ja teine pool teab või  peab teadma isiku tehingu tegemise seisundit 2) seadusega vastuolus olev tehing, kui keelu rikkumisega tuuakse kaasa tehingu tühisus 3) käsutuskeeldu rikkuv tehing 4) näilik tehing ehk tahteavaldusele ei järgne õiguslikku tagajärge Tehingu tühistatavus 1) eksimus 3-l juhul - esimene isik valetas ehk viis eksimusse, vaikis ehk jättis  eksimusse või sai aru eksimisest ehk oli eksimuses 2) pettus ehk tahtlik eksimusse viimine (tahtlik teise poole tehingusse viimine) 3) ähvardus ja vägivald ehk ei jäta tehingu tegijale mõistlikku valikut Tühistamise kord (prghv 98) avalduse tegemine teisele poolele (kui tehingu teine pool pole tühistamisega nõus, minnakse  kohtusse-nõutakse esimese poole kohustuse täitmist) Tühistamise tähtaeg 6 kuud arvates ajast, mil  mõju lakkas või tehingu tegemisest Mitte hiljem kui 3 aastat (eksimuse puhul) või 10 aastat (ähvarduse puhul) Kaasus Anu soovis ülemiste keskusest osta vaasi. Ta asetas vaasi letile, müüja pakkis vaasi paberisse  ja Anu maksis vaasi eest kaardiga. Seejärel ulatas müüja vaasi Anule, aga enne kui Anu sai  vaasist kinni võtta, kukkus see põrandale ja läks katki. Anu nõuab uut vaasi. Müüja keeldus,  öeldes, et vaas on juba Anu oma. Kes on vaasi omanik? 1) Anu ja ülemiste keskus 2) vaas ja raha 3) ülemiste keskust pole Kaasus Anu soovis ülemiste keskusese AS osta vaasi. Ta asetas vaasi letile, müüja pakkis vaasi  paberisse ja Anu maksis vaasi eest kaardiga. Seejärel ulatas müüja vaasi Anule, aga enne kui  Anu sai vaasist kinni võtta, kukkus see põrandale ja läks katki. Anu nõuab uut vaasi. Müüja  keeldus, öeldes, et vaas on juba Anu oma. Kes on vaasi omanik? 1) Anu ja Ülemiste keskus


2) vaas ja raha 3) Anu ehk füüs. isik ja Ülemiste AS ehk eraõiguslik jur. isik 4) raha läheb poele, anu maksis, tehing on toimunud. Omanik on AS Ülemiste keskus, sest valdus pole üle läinud. Tehingu toimimiseks  peavad täidetud olema mõlemad tingimused Tingimuslik tehing edasilükkav tingimus - tehingu õiguste ja tagajärgede tekkimine sõltub tingimustest äramuutev tingimus - tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad asjaoludest käsutused hõljumisajal - käsutuslepingud tühised, kui pole sätestatud teisiti hõljumisaeg - ajavahemik tehingu ja tigimuste vahel kaasus AS X sõlmis OÜ Y-ga töövõtulepingu, mille järgi kohustus Y ehitamas X-le laohoone.  Ehitustõõde käigus tekkis lisatööde vajadus. Pooled leppisid suuliselt kokku, et selle eest saab Y ka lisatasu. Tööde valmimisel keeldus AS X igasuguse tasu maksmisest, sest lepingu oli  sõlminud 1 nõukogu liige, aga põhikirja järgi saab allkirjastada 2 nõukogu liiget koos. Kas  OÜ Y on nõudeõigus AS X vastu? 1) AS X ja OÜ Y 2) Raha 3) Mõlemad eraõiguslikud juriidilised isikud 4) Aktsiaseltsi seaduslikuks esindajaks on juhatus. Nõukogul pole õigusi lepinguid  allkirjastada. Juhatuse pädevust ei saa edasi anda. Tehing on kehtetu Esindamine - tegutsemine kellegi teise nimel 1) esindus võib olla tehinguline ehk tahteavaldusega (volitus)        2) tulenevalt seadusest (paragrahv - eestkostja, juhatus, likvideerija) volituse andmine - toimub tahteavalduse tegemisega (saab ka kaudselt või vaikimisi (kui  tuleneb seadusest, tavast)) EKSAMIKÜSIMUS: edasivolitus - võib edasi volitada, kui volikirjas on sedasi sätestatud volikiri vs volitus - volikiri on paberil (vormierinevus) esindus vs volitus - esindus võib tuleneda seadusest Miks on PS kõige tähtsam - Vastu võetud rahvahääletusel


Esindusõiguse ulatus (prghv 120) määrab seadus või volitus Esindusõiguseta tehingu tegemine (128/129) 1) ühepoolne tehing on tühine 2) mitmepoolne tehing on tühine, kui isik seda just heaks ei kiida (2 ndl jooksul) 3) Juhul, kui esindaja ületab volituse piire, on tehing tühine Vastutus teise isiku eest Tööandja vastutab töötaja eest Tähtaeg ja tähtpäev Tähtaeg - ajavahemik. Hakkab kulgema järgmisel päeval Tähtpäev - tähtaja viimane päev Kui tähtpäev satub riigipühale, loetakse tähtpäevaks esimest järgnevat tööpäeva. Tsiviilõiguste teostamine 1) Hädakaitse, kui pole ületatud hädakaitse piiri 2) Hädaseisund ehk kahju tekitamine on vajalik suurema kahju ärahoidmiseks 3) Hea usu põhimõte - õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus Hea usu põhimõte - KOHTULAHEND. TULEB EKSAMISSE Aegumine - pärast teatud aega võib kohustatud isik kohustuste täitmisest keelduda. Nõudeõigus ei  aegu. Aegumist peab taotlema Põhikohustuse aegumisega (laen), aeguvad ka kõrvalkohustused (intress) Tehingust tuleneva nõude aegumine - nõude aegumise tähtaeg on 3 aasta - ehitise aegumise tähtaeg on 5 aastat - kinnisasja aegumise tähtaeg on 10 aastat Aegumistähtaja algus - Hakkab kulgema hetkest, mil nõuet tuleb täita


- kokkulepitud tasu (korduv) algab selle aasta lõppemisest, mil nõuet tuleb täita (arved) Seadusest tuleneva nõude aegumine - Kahjuhüvitamise tähtaeg on 3 aastat - Alusetu rikastumise tähtaeg on 3 aastat Aegumise katkemine ja peatumine katkemine vs peatumine? peatumine ehk seiskub ja jätkub hiljem aegumine - katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku nõude tunnustamisega aegumine peatub hagiavaldusega ja läbirääkimistega aega, mil aeg peatub, ei arvestata aegumistähtaja hulka