kujutab endast kollisiooninormide kogu. Kollisiooninorm annab vastuse küsimusele millise riigi õigust kohaldada, kui on tegu nn. välismaise aspektiga. See tähendab olukorda kui on nt. välismaalane, kes tuleb Eestisse ja tekitab siin kahju; kui Eesti resident läheb välismaale ja ostab seal kinnisasja jne. Rahvusvahelise eraõiguse normid vastavad küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada? 1.5. Tsiviilõiguse allikad Räägime õigusest objektiivses tähenduses (vt. algusest objektiivse õiguse definitsiooni). Allikas on see, mis midagi sisaldab; see on koht, kus õigusnormid sisalduvad. Seega kui räägime õiguse allikast, räägime sellest, kuskohas objektiivne õigus kirjas on. Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus. Olulisim on Põhiseadus, mis on riigi jaoks olulisimaks õigusallikaks. Tsiviilõiguse jaoks
isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused. Roomal oli õigusallikaks selles mõttes orjandusliku ühiskonnaelu tingimused sellistena,
varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Mittevaraline suhe - autoriõigus Mõiste ÜLDOSA tähendab, et toob välja normid, mis kehtivad kõikides tsiviilharudes. Näide x sulgude ees. 1.3 Tsiviilõiguse allikad Mis on õiguse allikad? Koht, kus leiame õigust. Tooge näide KOV seadusest? KOV ei võta seaduseid vastu, vaid määruseid (Õigusakte) TsÜS § 2. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguse allikate hierarhia on PS, Seadus, seadusest madalamad õigusaktid (määrused, eeskirjad), tava | kohtupraktika. Miks on allikad hierarhias?
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise kor
Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemised: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja TSIVIILÕIGUSE MÕISTE ÕPI ÄRA ROOMA ÕIGUSES Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks Üldosa kehtestab üldised põhimõtted Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad 1.3 Tsiviilõiguse allikad Õigusallikas koht, kus leiame õigust <- need on hierarhias - Põhiseadus - Seadus - Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad) Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks -> tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine -> madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega Tava (kohtulahend)
(KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla? Tavana väljakujunenud käitumisreegel, mis pole kirjapandud. Kuid on öeldud, et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks?! Sellest tuleb aru saada nii, et see on selge erand
· Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud).Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Selle alusel kujuneb õigusest arusaamine ja selle rakendamine. Kohtud ei pea lähtuma riigikogu lahenditest (meil pole pretsedendiõigus), kuigi tegelikult ikkagi lähtutakse. Samas asjas on riigikohtu lahend madalama astme kohtule kohustuslik, analoogilises asjas mitte.
3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa Liidu õigusaktid (määrused, direktiivid, otsused, soovitused, seisukohavõtud, Euroopa Kohtu eelotsused - tarbijakaitse), Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (PECL, PICC, DCFR). 2. Tava (VÕS § 25)
Kõik kommentaarid