Tehing on füüsilise või juriidilise isiku teod, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud rajanevad lepinguvabaduse (privaatautonoomia) põhimõttele. Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid. Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ühepoolsed tahteavaldused- tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed tahteavaldused- vajalik vähemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2. Reaalne tehing- loetakse sõlmituks täitmise...
Järgmisel päeval toob V külmutuskapi K juurde koju, annab K-le üle ja nõuab, et K selle eest ka maksaks. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas V võib K-lt maksmist nõuda? Hüpotees: V võib K-lt nõuda tasumist VÕS §108 lg 1 alusel Kas leping sõlmitud? V, K lepivad kokku, nende vahel ofert ja aktsept VÕS §16,20 Tühisus? Ei ole tühine. Järeldus: Hüpotees peab paika 1 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 II variant K läheb V-le kuuluvasse poodi ja ostab seal külmutuskapi. K maksab poes külmutuskapi eest ära. Järgmisel päeval toob V esindaja R külmutuskapi K-le koju, annab K-le üle ja nõuab, et K maksaks külmutuskapi eest. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas K-lt saab maksmist nõuda? Leping sõlmitud? «K ostab» - leping sõlmitud.
Komandeeringust saabudes leiab Jaan postkastist Andrese 8.10. saadetud kirja ja vastab sellele kohe SMS-iga „NÕUS ☺“. • Kas Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist? Vt mh: TsÜS § 67 lg 1 ja 2, § 68 lg 1, 2, 3, § 69 lg 1, 2, § 72 Hüpotees: Jaanil on õigus nõuda Andreselt auto üleandmist vastavalt VÕS §108 lg 2, §208 lg 1 Kas tehing on kehtiv? 1 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 Andres tegi oma tahteavaldust 8.10 kirja teel, 9.10 võtab ta seda tagasi e-kirjaga, mis kustutab automaatselt Jaani postkastist. Küsimus: Kas sai kätte? TsÜS §69 lg 2, l 2. Ta jõudis Jaani serverisse, siis loetakse, et kiri on jõudnud saaja elukohta. Tahteavalduse tagasivõtmine on kehtiv vastavalt TsÜS §72. Järeldus: hüpotees ei pea paika.
erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Õiguse allikad – koht, kus me leiame õigust – PS, seadused, määrused, õigusaktid, tava, kohtupraktika. Tsiviilõiguse allikad – Põhiseadus, seadused, seadusest madalamal seisvad õigusaktid, tavad, kohtupraktika (on ja ei ole)
Näit. sõidan oma rattaga. 33. .Mis on tähtis valduse ülemineku puhul? (2) Valduse üleminek + kokkulepe. 34. . Millega tegeleb unitarism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on üks ja sama. 35. Millega tegelb dualism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on kaks erinevat asja. 36. . Mis on juriidiline kohustus? Õiguslik kohustus, tegevus, mida peab täitma õigustatud isiku huvides 37. . Mis on tsiviilõiguse üldosa? Normid, mis kehtivad kõikides tsiviilosa harudes. 38. Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks? Peaks igas seaduses defineerima, mis on allikad ja sisu. Mõistlikum on see teha ühes. 39. .Mis on retseptsioon? Rooma õiguse ülekandumine 40. .Mis on tsiviilõigus? Varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete reguleerimine poolte võrdsuse alusel. 41. Kui välja jätta poolte võrdsuse alusel?
Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Mittevaraline suhe - autoriõigus Mõiste ÜLDOSA tähendab, et toob välja normid, mis kehtivad kõikides tsiviilharudes. Näide x sulgude ees. 1.3 Tsiviilõiguse allikad Mis on õiguse allikad? Koht, kus leiame õigust.
·Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond; ·Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond; ·Balti eraseadus; ·Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas; ·Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon); ·Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik); ·Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted Paragrahv 3. Tõlgendamismeetod : ·Süstemaatiline tõlgendamine lähtub õigusnormide süsteemist. Tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge; ·Grammatiline tõlgendamine lähtub sõnade tähendusest (teksti tähendus); ·Teleoloogiline tõlgendamine mis on selle sätte mõte. Normi mõttekohane
Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirja...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940) 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965) 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS(01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.) Uus PäS (01.01.2009.a.) Uus PerekS (01.07.2010.a.) · Kehtiva tsiviilõiguse üldosa süsteem: 1) Isikud (füüsilised, juriidilised) 2) Esemed 3) Tehingud 4) Tsiviilõiguste teostamine (sh aegumine) · Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse harudega 1. Tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj). Unitaristlik (Saksamaa, Shveits) ja dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja tööõigus
Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juri...
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
mis on eraõigus - eraõigus on õigusharu, milles subjektide vahel esineb subordinatsioonisuhe tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel? - isik kaotab õiguste realiseerimise õiguse mis vah...
annaabi.ee 
