Ühinguõigus 1. Ühinguõigus - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat, peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine , ümberkorraldamine, sise-ja välissuhted , esindus ja vastustus. Ühingud - korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud. 2. 1)Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) (§ 31, § 48); 2) äriseadustik (ÄS) reguleerib äriühingutega seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja kohta. 3) tulundusühistuseadus (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte. 4) mittetulundusühingute seadus (MTÜS) reguleerib mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise üldisemaid küsimusi (eri liiki mittetulundusühingute spetsiifilisemaid küsimusi reguleer...
75 Eesti kuulub ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomiteesse (Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism, Moneyval) ning EL liikmesusest tulenevalt peab Eesti täitma ka Financial Action Task Force’i (FATF-i) rahapesualaseid standardeid, olemata selle liige.76 Ühingukollisiooniõiguslikku toimet võivad omada ka Eesti sõlmitud rahvusvahelise õigusabi lepingud.77 2. Eesti ühinguõigus. Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnorme, mis reguleerivad ühingute õiguslikku seisundit, asutamist, nime, organeid, sise- ja välissuhteid, vastutust, lõpetamist, ühinguõiguslikku reorganiseerimist jms. Ühingut mõistetakse seejuures laias tähenduses, hõlmates ka sihtasutused kui liikmeskonnata varakogumid. Käsitlemist leiavad siiski eelkõige eraõiguslikud juriidilised isikud, mitte avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Teien sündis mandril. Võeti kasutusele Vana-Rooma õigus. Õigusaktid on kindlas jõuvahekorras ja kirjalikud. Anglo Ameerika üldine õ-mõistmine toimub läbi üksikute pretsedentide, kaasuste alusel. Seal on vandemehed. Eraõigus 1. Tsiviilõigus 1. võlaõigus 2. asjaõigus 1 3. perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1
rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus finantsõigus ühinguõigus sotsiaalõigus väärtpaberiõigus pangandusõigus autoriõigus konkurentsiõigus tarbijakaitseõigus tööõigus Riik ja õigus Riigi tunnused: avalik võim, territoorium, rahvas VP asendab: RK esimees
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda...
3. Ühinguõigus 3.1 Füüsilisest isikust ettevõtja · Füüsilisest isikust ettevõtjat puudutavaid üldsätteid reguleerib äriseadustiku paragrahv 1, 3 ja 8, millest tulenevalt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüks või teenuste ostuamine on talle püsivaks tegevuseks. · Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. · Alates 01.01.2009 jõudtunud seadusemuudatusega on FIE-d kohustatud end registreerima enne äritegevuse alguses Äriregistris (enne piisas registreerimisest kohalikus Maksu- ja Tolliametis v.a. erandjuhul). · FIE asutamiseks on 2 võimalust.: · Notariaalset tõestatud avalduse alusel, mis esitatakse Äriregistrile · E-äriregistri ettevõtjaportaali või kodanikuportaali vahendusel (vajalik ID-kaardi olemasolu) · Algkapital ja asutamiskulud: · FIE puhul puudub miinimumkapital...
Ühinguõigus kordamisküsimused 1. Selgita mõistete "ettevõte" ja "äriühing" erinevust. Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse. Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada. Tulundust, TÜ ja UÜ tehakse vähe, seal ei vastuta ainult JI vaid ise, kui tehakse siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asu...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Eraõiguse reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6
varalisi suhteid, poolte võrdsuse alusel Defineerime läbi reguleerimise eseme ja meetodi kaudu. Reguleerimise ese, mingi omand, vara – reguleerib varalisi suhteid (reguleerib ka mitte varalisi, kellegi solvamine ja au haavamine). Reguleerimise meetod – poolte võrdsus. Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte varalisi suhteid, poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida
riik ei hakkaks võimutsema, tuleb seda piirata Miks meil neid põhimõtteid vaja on? Et vabadust realiseerida. Ühiskonnas, kus pole vabadust ei toimu arengut. Eraõigus jaguneb kolmeks: 1) Tsiviilõigus 2) Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav; reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks? Erinev riigi sekkumise määr. Vähem sekkub Tsiviilõiguses, ühinguõigus on keskel ja kõige rohkem sekkub majandusõiguses. Riigil suurem huvi erinevates valdkondades. Riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti
YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6
TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6
on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6. Mis on loomuõigus? Igale elusolendile kuuluv õigus 7. Mis on religioon? “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese. 8. Mis on õiglus? Õiglusel puudub definitsioon. 9. Mis on moraal?
YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3Y TEM0320 Majandusmatemaatika 6T TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6T TES0020 Statistika 6T TET0010 Mikroökonoomika I 6T TET0020 Makroökonoomika I 6T TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6T HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6H TAF0070 Finantsarvestuse alused 6T TER0440 Rahanduse alused 6T TMJ0140 Ettevõtluse alused 6T TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6T TMM0100 Turundus 6T TMO0010 Juhtimine 6T TMO0150 Äriuuringute alused 6T
Kui üldosa ja eriosa seadussätted on vastuolulised, siis kehtib eriosasäte! Eriosa säte alati täpsustab üldosa sätet. Näideks: Kui tähtpäev langeb puhkepäevale, siis kohustuse täitmise tähtaeg on esimene tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti. Tsüs sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne. Täpsustavad Tsüsi. Äriõigus eestis on see ühinguõigus. Mujal Euroopas tähendab äriõigus kaupade ja teenuste liikumisest kõnelev seadus. Füüsiline isik Õigusvõime on igal inimesel algab surmaga ja lõppeb surmaga. Iga laps pärib vanemate tagant sundosa, isegi kui pärandab teisele, siis 25% saab ikka kätte. Erandiks on see, kui laps on eostatud ja eostaja sureb ära, näiteks altari ees ja naine on rase ja mees sureb ära, siis see laps saab juba pärida, kuna talle on antud õigusvõime. Ainuke täpsustus on see, et laps peab
Ühiskond 6 YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6
maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete- ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust. 3. MENETLUSÕIGUS - 4. HALDUSÕIGUS - haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Tsiviilõigust ja ühinguõigust eristavad seisukohad: 1. Dualistlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on kaks täiesti erinevat valdkonda. Dualistid väidavad, et kaubandusõigus on täiesti iseseisev õigusharu, lahus tsiviilõigusest. Nende arhumentideks on, et paljud kaubandusõiguse kategooriad, nagu nt börs, pank, veksel, väärtpaber jms on tsiviilõigusele tundmatud. Samuti asjaolu, et kaubandusõigus jätab kaubandussuhetes osalejatele suurema vabaduse. Tüüpiliseks dualistlikuks riigiks on Prantsusmaa, kus nii doktriinis kui ka seadusandluses on see seisukoht valitsev. 2
Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE
Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordin.suhe) jaguneb majandus-, tsiviil- ja ühinguõigus (kuuluvad eraõiguse alla, sest väiksemad riigihuvid ) pangandusõigus, kindlustusõigus Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus
Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms). Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme. Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu. Seosed teiste eraõiguse harudega I) Seos tsiviilõigusega Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24-
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik. Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära- asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik. Käsutustehing võib olla kehtetu. Aga käsutusleping kehtiv. Unitalistlik ja dualistlik lähenemine. UNITARISM – tsiviil- ja ühinguõigus on sama sisuga. Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel DUALISM-NEED ON ERINEVAD ÕIGUSED. Tsiviil- ja ühinguõigus on erinevad. II Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile- [Rooma kodanikele kuuluv õigus], aga mitte sisu. Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON. Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem{germaani-saksa, romaani-prantsuse] – sest hõlmab
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu...
vastupidi. Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, arengu, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas. Praktiline tähendus Näidis refereedi maha kirjutamise lepinguga. Eraõigus ius privatum. Õigusalus, kus subjektid on võrdsed. Jaguneb nii nagu tahab. Kokku leppitud ei ole. Eraõigus jaguneb kolmeks: tsiviilõigus, ühinguõigus ja majandusõigus. Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus. Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem. Tsiviilõigus eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid.
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud
Väljamaksed selgete reeglite järgi: kas dividendina (kui ühing teenib kasumit) või kui ühing lõpetatakse, siis see vara mis jääb VU- jate maksetest üle. Kolmas võimalus on kapitali vähendamine, kus vähendatav osa makstakse tagasi. Lihtsalt nsm ei saa sealt raha võtta. 18 kaasus Kas aktsionäri nõue tuleb rahuldada? Ajatelg: ÜK O1 = maksta div; 3 k möödas; ÜK O 2 = tühistada O1. Enda vastu võetud otsuseid võib tühistada. (otsused on ühinguõigus, õigus nõuda div maksmist võlasuhe). Kui üks aktsionär esitab nõude ja soovib dividende saada? Kas nõudel on alust, tuleb rahuldada või mitte? Põhineb: 16-04. Mida kujutab endast nõue dividendi väljamaksmiseks? VÕS § 108 lg 1 rahalise kohustuse täitmise nõue. VU-ja võib nõuda rahalise kohustuse täitmist. ÄS-s § 279 lg 1 (OÜ § 157 lg 4). VÕS § 3 p 6 mõttes on tegu muu võlasuhtega. Mis hetkel tekib nõudeõigus? VÕ-likus mõttes tekib nõudeõigus esimese otsusega.
avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Vastus: Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis t oob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakt – käitumiseeskiri dokumenteerituna paberkandjal.Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mida tähistatakse terminiga õigusakt
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada a...
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud
vastupidi. Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Tsiviilõigus Eraõigus: õigusalus, kus subjektid on võrdsed - Tsiviilõigus võlaõigus (peamine valdkond lepingud), asjaõigus (reguleerib peamiselt omandit), perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid), pärimisõigus (reguleerib pärimist) - Äriõigus = ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist - Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust - Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähemtähtsam on tsiviilõigus. - - Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Tsiviilõigus reguleerib lepinguid, omandeid, Avalik õigus: - Karistusõigus
b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 1.1.2. Ühinguõiguse seos kaubandusõigusega Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms) Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme, Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigus Kaubandusõiguse kaupmehed Saksa seaduse järgi on meie jaoks ettevõtjad. 1.1.3. Ühinguõiguse seos teiste õigusharudega Eraõiguse harudega:
finatsõigus, sotsiaalõigus). Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normed, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.(tööõigus, tsiviilõigus mis jaguneb: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus ja kaubandus ja majandsõigus mis jaguneb: ühinguõigus, väärtpaberiõigus panga-ja börsiõigus konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus, intellektuaalse omangi õigus mis jaguneb: autoriõigus, tööstusomandiõigus ja naaberõigused. 336. Millisel alusel jaotatakse oiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess oiguse eelajalooks ja oiguse
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Norm...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
13 Siin on kaks erandit: 1) USA Louisiana osariigi Louisiana Civil Code ja 2) Kanada Quebeci provintsi Civil Code of Quebec, mis mõlemad kuuluvad romaani õigusperekonda. 14 Skandinaavia õigusperekonna tuumikusse kuuluvad Taani, Norra ja Rootsi, kuid sellest on ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel olulisel määral mõjutatud ka Soome ja Islandi õigus, mistõttu tuleb ka viimased lugeda sellesse õigusperekonda kuuluvateks. 15 Näiteid pole vaja kaugelt otsida Soomes ja Eestis kehtiv ühinguõigus käsitleb juhtimistasandeid erinevalt. See on aga kaasa toonud hulganisti arusaamatusi soomlastest ettevõtjatele, kes palkavad Eestis tegutsevale äriühingule tegevdirektori (toimitusjohtaja), arvates, et sellisel ametikohal töötaval isikul on samad õigused ja kohustused kui Soomes tegutseval vastaval ametivennal. Samas teame, et Eestis kehtiv õigus tegevdirektorit ei tunnista selle asemel on meil juhatus ja selle esimees või juhataja. 64 Tsiviilõiguse*mõiste*
lepinguteks jne. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (nt õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (nt abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (nt pärimisleping), ühinguõigus (nt seltside ja ühingute asutamislepingud). Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik vorm, nt AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja
lepinguteks jne. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (nt õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (nt abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (nt pärimisleping), ühinguõigus (nt seltside ja ühingute asutamislepingud). Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik vorm, nt AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
